4.4 Teave juhtimise kohta

Emitendid peaksid finantsseisundi taastamise kavasse lisama kava koostamise, haldamise ja rakendamisega seotud juhtimisprotsesside selge ja üksikasjaliku kirjelduse.

Eelmises punktis osutatud juhtimisteave peaks hõlmama vähemalt järgmist:

• a) kava koostamise, rakendamise ja ajakohastamise eest vastutava(te) isiku(te) roll(id) ja funktsioon(id);
• b) kirjeldus, kuidas finantsseisundi taastamise kava sobib kokku emitendi sisemise juhtimissüsteemi, äristrateegia ja riskijuhtimise raamistikuga (sh riskitaluvuse avaldus);
• c) nende protsesside ja tähtaegade kirjeldus, millega kava ajakohastatakse regulaarselt ja selleks, et reageerida mis tahes olulistele muutustele, mis mõjutavad konkreetset tokenit, emitenti või selle keskkonda;
• d) finantsseisundi taastamise kava heakskiitmise ning läbivaatamise ja ajakohastamise poliitikad ja protsessid;
• e) eskalatsiooniprotsesside kirjeldus, st tingimused ja protsessid, mida on vaja finantsseisundi taastamise kavas ette nähtud konkreetsete finantsseisundi taastamise võimaluste õigeaegse rakendamise tagamiseks; need peaksid hõlmama vähemalt selget teavet finantsseisundi taastamise kava käivitamisega seotud otsustusprotsessi kohta, mis põhineb selgelt üksikasjalikul eskalatsiooniprotsessil, mida kohaldatakse kava näitaja künnise ületamise tuvastamisel või tõenäoliselt lähitulevikus realiseerumisel, et kaalutleda ja määrata, mis finantsseisundi taastamise võimalust võib olla vaja kohaldada, et taastada vastavus tagatisvara portfelli suhtes kohaldatavatele asjakohastele regulatiivnõuetele või jätkata asjaomase tokeniga seotud teenuste osutamist;
• f) finantsseisundi taastamise meetmete võtmise otsuse tähtaeg ja aeg, samuti pädeva asutuse teavitamise kord;
• g) selliste kvantitatiivsete ja kvalitatiivsete näitajate kirjeldus, mis kajastavad võimalikke haavatavusi, nõrkusi või ohte tagatisvara portfellile ja vahendite summale, likviidsusele ja jaotusele, mida emitendid peavad määruse (EL) 2023/1114 kohaselt hoidma mis tahes ajal, nagu on täpsustatud punktides 22–41.

Kui emitendid on määruse (EL) 2023/1114 artikli 34 lõike 5 punkti h kohaselt sõlminud kolmandate isikutega kokkuleppe tagatisvara portfelli haldamise, tagatisvara portfelli investeerimise, tagatisvara portfelli hoidmise ja asjakohasel juhul tokenite avalikkusele jaotamise kohta, peaksid nad oma finantsseisundi taastamise kavasse lisama selliste protsesside selge ja üksikasjaliku kirjelduse, mis on kehtestatud teabe vahetamiseks viisil, mis tagaks punktis 37 sätestatud eskalatsiooniprotsessi õigeaegse käivitamise, kui tuvastatakse kava näitajate künnise rikkumine kas emitendi või asjaomase kolmanda isiku poolt. Emitent peaks finantsseisundi taastamise kavas ka täpsustama, kuidas leping nende kolmandate isikutega tagab teabe õigeaegse jagamise viisil, mis võimaldaks emitendil olla rikkumisest teadlik või tunnistada, et rikkumine tõenäoliselt toimub lähitulevikus, et kava saaks õigeaegselt rakendada.

Lisaks peaksid emitendid tagama, et nende finantsseisundi taastamise kavas ette nähtud meetmed on kooskõlas IKT reageerimis- ja taastekava nõuetega ning määruses (EL) 2022/2554³ sätestatud IKT-riskijuhtimise muude asjakohaste osadega, kui neid nõudeid kohaldati ka asjaomastele emitentidele.

Finantsseisundi taastamise kava näitajad ja seirekünnised

³ Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. detsembri 2022. aasta määrus (EL) 2022/2554, mis käsitleb finantssektori digitaalset tegevuskerksust ning millega muudetakse määrusi (EÜ) nr 1060/2009, (EL) nr 648/2012, (EL) nr 600/2014, (EL) nr 909/2014 ja (EL) 2016/1011 (ELT L 333, 27.12.2022, lk 1).

Emitendid peaksid sätestama finantsseisundi taastamise kavas kava näitajate asjakohase raamistiku, mille kaudu emitent saab kehtestada eelmääratud kriteeriumid, mis võivad viidata, et on vaja sagedamat seiret või rakendada finantsseisundi taastamise kava. Need kriteeriumid tuleks kehtestada viisil, mis võimaldab emitendil finantsseisundi taastamise võimalusi jälgida, eskaleerida ja rakendada, nagu asjakohane.

Finantsseisundi taastamise kava näitajad peaksid kajastama nii tokeni kui ka emitendi konkreetset riskiprofiili ja tegevuskeskkonda. Seega tuleks finantsseisundi taastamise kava näitajate ja künniste kalibreerimist kohaldada tokeni tasandil, v.a kapitali adekvaatsuse näitajad, mida tuleks kalibreerida emitendi tasandil, lähtudes tema konkreetsest suurusest, keerukusest, olemusest ja ärimudelist ning operatsiooniriski näitajatest ja turu kindlustunde näitajatest, mida tuleks kalibreerida nii emitendi kui ka tokeni tasandil.

Finantsseisundi taastamise kavadesse lisatavate näitajate liigi hindamisel peaks iga emitent hoolikalt kaalutlema sündmuste liike, mis võivad põhjustada regulatiivnõuete rikkumist, ning töötama sisemise riskihindamise alusel välja konkreetsed näitajad. Seega peaksid emitendid pidama näitajate loetelu I lisas näitlikuks, et nad saaksid igas kategoorias valida mis tahes näitaja või kõik näitajad.

Lisaks ei tohiks emitentide finantsseisundi taastamise kava näitajate kogum piirduda I lisa loeteluga. Selle asemel peaksid nad kaalutlema kõige asjakohasemate näitajate lisamist, isegi kui need puuduvad I lisast, tuginedes käesolevates suunistes sätestatud kriteeriumidele, näiteks näitajatele, mis oleksid kasulikud keskkonna-, sotsiaalsete ja juhtimisriskide käsitlemiseks, ning mis tahes muudel asjaoludel, kui asjaomases valdkonnas on tuvastatud probleeme.

Emitendid peaksid tagama, et finantsseisundi taastamise kava näitajate loetelu ja nende künnise kalibreerimine põhineb nende sisemisel riskihinnangul ja on alati kooskõlas riskitaluvuse raamistikuga. Emitentide riskitaluvuse muutused peaksid käivitama taastumisnäitajate ja künniste loetelu läbivaatamise, mille eesmärk on hinnata, kas need jäävad sobivaks, kui nende riskitaluvuse raamistik muutub.

Emitendid peaksid finantsseisundi taastamise kavasse lisama, et nad jälgivad kava näitajaid piisava sagedusega, mis võimaldaks pädevale asutusele taotluse korral õigeaegselt esitada näitajate väärtused. Samuti peaksid emitendid täpsustama, kuidas nad jälgivad nimetatud näitajaid.

Emitendid peaksid kaasama nii kvantitatiivsed kui ka kvalitatiivsed finantsseisundi taastamise kava näitajad. Emitendid peaksid komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2016/1075 artikli 5 lõikes 4 kirjeldatud üldise riskijuhtimise raamistiku kohaselt finantsseisundi taastamise kava kvantitatiivsete näitajate künniste sätestamisel kasutama progressiivseid mõõdikuid (nn valgusfoori meetodit), et teatada emitendi juhtorganile, et sellised näitajate künnised on saavutatavad.

Emitendid peaksid finantsseisundi taastamise kavasse lisama vähemalt järgmised kava näitajate kategooriad, mida on üksikasjalikult kirjeldatud I lisas (A jagu – Miinimumkategooriad kõigile varapõhiste tokenite ja e-raha tokenite emitentidele), eelkõige järgmised:

1) likviidsusriski näitajad, millega teavitatakse emitenti tagatisvara portfelli likviidsusprofiili võimalikust või tegelikust halvenemisest;

2) operatsiooniriski näitajad, mis kirjeldavad võimalikke riske, mis tulenevad ebapiisavatest või ebaõnnestunud siseprotsessidest, inimestest ja süsteemidest või välissündmustest, sh õiguslikust riskist; seda tüüpi näitajate kalibreerimisel peaksid emitendid konkreetselt arvestama aluseks oleva tehnoloogia tüüpi (nt lubadega/lubadeta hajusraamat) ning selle keerukust (nt sildade olemasolu, krüptograafia kvaliteet jne); samuti peaksid emitendid arvestama, et tuginemine pigem ainulaadsele ja keerulisele kui standardsele taristule võib mõjutada lisaks selle asendamise võimele ka nende inimeste kättesaadavust, kes suudavad seda hooldada ja parandada; mitme ahelaga emissioonide korral peaksid emitendid lisama konkreetsed näitajad iga hajusraamatu tehnoloogia kohta, millega levitatakse varapõhist tokenit ja/või e-raha tokenit;

3) krediidiriski / varakvaliteedinäitajad, millega mõõdetakse tagatisvara portfelli varade kvaliteedi arengut;

4) aluseks võetud vara(de)ga seotud näitajad, millega mõõdetakse massilise lunastamistaotluste riski, mille ajendab näiteks vahetuskursi lahtisidumine;

5) kapitali adekvaatsuse näitajad, millega mõõdetakse emitendi kapitalipositsiooni kvantiteedi ja kvaliteedi võimalikku halvenemist, sealhulgas määruse (EL) 2023/1114 artiklis 35 sätestatud omavahendite nõuete täitmise taset; sellised näitajad tuleks kalibreerida nende suhtes kohaldatavatest minimaalsetest regulatiivsetest nõuetest kõrgemal tasemel; omavahendite adekvaatsuse näitajaid peaksid kasutama ainult need varapõhiste tokenite ja e-raha tokenite emitendid, kes ei ole krediidiasutused.

Emitendid peaksid finantsseisundi taastamise kavasse lisama ka järgmised kava näitajate kategooriad, mida on üksikasjalikult kirjeldatud I lisas (B jagu – Täiendavad miinimumkategooriad oluliste varapõhiste tokenite ja e-raha tokenite emitentidele ning teistele emitentidele, kes ei esita pädevale asutusele asjakohast põhjendust mittelisamise kohta):

6) tururiski näitajad, mis tulenevad kõigist tagatisvara portfellis olevatest positsioonidest, sh volatiilsus seoses aluseks võetud vara(de) volatiilsusega;

7) kontsentratsiooniriski näitajad, mis toovad esile tagatisvara portfelli liigse riskipositsiooni ühe vastaspoole või omavahel seotud vastaspoolte kogumi suhtes;

8) turu kindlustunde näitajad, mis kajastavad turuosaliste võimalikku negatiivset suhtumist emitenti või tokenisse, mis võib häirida emitendi juurdepääsu rahastamisele ja kapitaliturgudele või määrata lunastamistaotluste arvu kiire kasvu;

Erandina on mitteoluliste tokenite emitendid vabastatud eelmises punktis sätestatud finantsseisundi taastamise kava näitajate kategooriate lisamisest, kui nad esitavad oma pädevale asutusele asjakohased põhjendused, et need kategooriad ei ole sobivad või asjakohased emitendi riskiprofiili, ärimudeli, suuruse ja/või keerukuse seisukohast.

Aluseks võetud vara(de)ga seotud näitajate hulka peaksid emitendid alati lisama vähemalt lahtisidumisriski näitaja, et kajastada riski, et tokeni turuväärtus erineb aluseks võetud vara(de) turuväärtusest. Lahtisidumisriski näitajat tuleks mõõta tokeni turuväärtuse ja aluseks võetud vara(de) turuväärtuse suhtena ning eeldatakse, et see on alati 1 ja lubatud hälbe vahemik on kuni 1%. Juhtumid, mil suhtarvud on alla 1, peaksid käivitama emitendi tegevuse, mis on sätestatud tema finantsseisundi taastamise kavas.

Emitendid peaksid finantsseisundi taastamise kavas pädevat asutust rahuldaval viisil selgelt kirjeldama, kuidas kava näitajate kalibreeringud on kindlaks määratud ja kuidas künnised ületatakse tulemuste saavutamiseks piisavalt ajavaruga.

Emitendid peaksid finantsseisundi taastamise kavas kirjeldama, kuidas nad korrapäraselt jälgivad ja ajakohastavad kava näitajate asjakohasust ja künniste kalibreerimist. Eelkõige peaksid emitendid täpsustama, kuidas nad tagaksid finantsseisundi taastamise kava ajakohastamise, kui seda on vaja emitendi ja/või konkreetse tokeni finants- ja äriolukorra muutumise tõttu. Emitendid peaksid finantsseisundi taastamise kavasse lisama, et kava näitajate künniste kalibreerimise mis tahes ajakohastamisest tuleb viivitamata teatada ja seda selgitada pädevale asutusele. Emitendid peaksid alati tagama, et finantsseisundi taastamise kava näitajad ja nende künnised oleks täielikult kooskõlas emitentide riskijuhtimisraamistikuga.

Finantsseisundi taastamise kava sisu koostamisel peaksid emitendid arvestama, et kava näitajate künniste ületamisel ei tohiks finantsseisundi taastamise võimaluste rakendamine olla automaatne ning emitent peaks otsustama, kas ja millal rakendada finantsseisundi taastamise kava rikkumise korral. Finantsseisundi taastamise kava näitajate kalibreerimisel peaksid emitendid tagama, et neil on see otsustuspunkt olemas piisavalt vara, et nad saaksid rakendada meetmeid, kui vaja.

Emitendid peaksid finantsseisundi taastamise kavas sätestama oma sisemise otsustusprotsessi. Emitendid peaksid tagama, et nimetatud protsess oleks põhjalik ja põhjendatud kooskõlas punktidega 39, 40 ja 41. Lisaks peaksid emitendid oma finantsseisundi taastamise kavas märkima, et olenemata sellest, kas emitent otsustab meetmeid rakendada või mitte, peavad nad pädeva asutusega avatud ja aktiivset dialoogi.

Selleks, et näitaja künnise rikkumine täidaks maksimaalselt oma hoiatuspotentsiaali, peaksid emitendid oma finantsseisundi taastamise kavas sätestama, viivitamata ja igal juhul:

• • ühe tööpäeva jooksul pärast finantsseisundi taastamise kava näitaja rikkumist teavitama emitendi juhtorganit, rakendades asjaomase eskalatsiooniprotsessi, et tagada rikkumise käsitlemine ja vajaduse korral tegutsemine; ja
• • teatama hiljemalt 24 tunni jooksul pärast sisese eskalatsiooniprotsessi käivitamist finantsseisundi taastamise kava näitaja künnise ületamisest pädevale asutusele.

Et arvestada tõenäosust, et eelmises punktis sätestatud tähtajad ei võimalda emitendil õigeaegselt reageerida künnise ületamisele, peaksid emitendid oma tegevuse eripära, tagatisvara portfelli suuruse ja keerukuse alusel määrama kõige sobivama tähtaja nende tegevuste teostamiseks. Igal juhul ei tohiks eelmises punktis märgitud tähtaegu pikendada.

Emitendid peaksid finantsseisundi taastamise kavas täpsustama, et kava näitaja künnise ületamisel hindab emitendi juhtorgan olukorda, otsustab, kas käivitada kava rakendamine, ja teavitab sellest viivitamata pädevaid asutusi. Emitendid peaksid finantsseisundi taastamise kavasse lisama ka selle, et kava rakendamine otsus hõlmab rakendatavaid finantsseisundi taastamise meetmeid.

Emitendid peaksid märkima finantsseisundi taastamise kavas ka seda, et eelmises punktis viidatud otsus peaks põhinema rikkumise asjaolude põhjendatud analüüsil.

Emitendid peaksid finantsseisundi taastamise kavas kirjeldama, et kui nad otsustavad rakendada kava kohaseid meetmeid, esitatakse pädevale asutusele põhjendamatu viivituseta tegevuskava, mis põhineb sellises stressiolukorras kasutatavate usaldusväärsete ja teostatavate finantsseisundi taastamise võimaluste loetelul, koos rikkumise kõrvaldamise ajakavaga. Finantsseisundi taastamise kavasse tuleb lisada ka see, et kui otsustatakse meetmete võtmisest loobuda, märgitakse pädevale asutusele esitatavas selgituses selgesti selle põhjus ning asjakohasel juhul selgitatakse, kuidas saab konkreetset liiki näitajaid ja nende rikkumisi taastada ilma taastemeetmeid kasutamata.