5.1 Keskkonna-, sotsiaalsete ja juhtimisriskide juhtimise põhimõtted

Selleks et integreerida keskkonna-, sotsiaal- ja juhtimisriskid kooskõlas EBA sisejuhtimise suuniste punktiga 152 kogu finantseerimisasutust hõlmavasse riskijuhtimisraamistikku, peaksid finantseerimisasutused kaaluma keskkonna-, sotsiaalsete ja juhtimisriskide rolli kõigi traditsiooniliste finantsriskide kategooriate, sealhulgas krediidi-, turu-, operatsiooni-(sealhulgas kohtuvaidluste), maine-, likviidsus-, ärimudeli- ja kontsentratsiooniriski võimalike põhjustena.

Finantseerimisasutused peaksid lisama keskkonna-, sotsiaalsed ja juhtimisriskid oma tavapärastesse riskijuhtimissüsteemidesse ja -protsessidesse, tagades nende vastavuse oma üldistele äri- ja riskistrateegiatele, sealhulgas direktiivi 2013/36/EL artikli 76 lõike 2 kohastele kavadele, nagu on täpsustatud 6. jaos. Finantseerimisasutused peaksid tagama, et neil on täielikult integreeritud lähenemisviis, mille puhul keskkonna-, sotsiaalseid ja juhtimisriske võetakse nõuetekohaselt arvesse ja käsitletakse riskijuhtimisstrateegiate, -meetmete ja - limiitide osana. Kui finantseerimisasutused on kehtestanud keskkonna-, sotsiaalsete ja juhtimisriskide jaoks erikorra, peaksid nad tagama, et see kajastub ja seda võetakse arvesse tavapärases riskijuhtimise raamistikus.

Finantseerimisasutused peaksid töötama välja kindla ja usaldusväärse lähenemisviisi keskkonna-, sotsiaalsete ja juhtimisriskide juhtimiseks ja maandamiseks lühikeses ja keskpikas perspektiivis ning vähemalt kümme aastat kestvas pikaajalises perspektiivis , võttes arvesse punktis 19 esitatud põhimõtteid.

Finantseerimisasutused peaksid kindlaks määrama, milline riskijuhtimis- ja riskimaandamisvahendite kombinatsioon aitaks sellele kõige paremini kaasa, kaaludes mitmeid vahendeid, sealhulgas järgmisi:

• a) vastaspooltega suhtlemine, mille eesmärk on paremini mõista vastaspoole riskiprofiili ning tagada kooskõla finantseerimisasutuse riskivalmiduse ja strateegiliste eesmärkidega, eelkõige:
• i. määrates kindlaks nende vastaspoolte valiku, kellega koostööd teha, võttes arvesse olulisuse hindamise ja riskimõõtmise protsessi tulemusi;
• ii. alustades dialoogi nende vastaspooltega, et vaadata üle nende keskkonna-, sotsiaalsete ja juhtimisriskidele taluvus, võttes arvesse neid vastaspooli mõjutavaid valdkondlikke õigusakte ja nende välja töötatud üleminekukavasid;
• iii. andes klientidele asjakohast teavet ja nõu nende ees seisvate keskkonna-, sotsiaalsete ja juhtimisriskide hindamise või maandamise kohta, kui see on asjakohane ja võimalik, ning
• iv. kaaludes mitmeid vastaspoolega seotud meetmeid, näiteks vastaspoole üleminekupüüdluste ja suurema vastupanuvõime toetamiseks tootepakkumise kohandamine, kava ja parandusmeetmete kokkuleppimine, või viimase võimalusena suhte lõpetamine, kui jätkamist ei peeta finantseerimisasutuse plaanidele ja riskivalmidusele vastavaks;
• b) finantstingimuste (nt lepinguliselt kokku lepitud kaitsemeetmed ja parandusmeetmed), tingimuste (nt tähtaja) ja/või hinnakujunduse kohandamine keskkonna-, sotsiaalsete ja juhtimisriskidega seotud kriteeriumide ning finantseerimisasutuse riskistrateegia ja sisemise kapitalipoliitika alusel;
• c) keskkonna-, sotsiaalsete ja juhtimisriskide arvessevõtmine sektoripõhiste poliitikate väljatöötamisel ning globaalsete, piirkondlike ja sektoripõhiste riskipiirangute, riskipositsiooni piiride ja finantsvõimenduse vähendamise strateegiate kehtestamisel;
• d) laenu- ja investeerimisportfellide mitmekesistamine keskkonna-, sotsiaalsete ja juhtimisriskidega seotud kriteeriumide alusel, nt majandussektorite või geograafiliste piirkondade lõikes;
• e) muud riskijuhtimisvahendid, mida peetakse kooskõlas finantseerimisasutuse riskivalmidusega asjakohaseks, näiteks rahastamise võimalik ümberjaotamine sektorite vahel ja sektorite sees selliste riskipositsioonide suunas, mis on keskkonna-, sotsiaalsetele ja juhtimisriskidele vastupidavamad.