6.3 Ülemineku kavandamine

Finantseerimisasutused peaksid mõistma oma tundlikkust keskkonna-, sotsiaalsete ja juhtimisriskide, eelkõige keskkonnaalaste üleminekute ja füüsiliste riskide suhtes eri stsenaariumide korral, kaasa arvatud juhul, kui sellega kaasneb suurem füüsiline risk või korrapäratu üleminek. Finantseerimisasutused peaksid mõistma, kuidas erinevad stsenaariumid võivad mõjutada nende ülemineku kavandamisel tehtavaid jõupingutusi.

Konkreetsete keskkonnariskide jälgimiseks ja käsitlemiseks, mis võivad tuleneda nende tegevusjurisdiktsioonide kliima- ja keskkonnaalaste regulatiivsete eesmärkide suunas kohanemise protsessist, peaksid finantseerimisasutused hoolikalt valima stsenaariumid, tehes kõik järgmised toimingud:

• a) ELi, liikmesriikide ja, kui see on asjakohane, kolmandate riikide eesmärkide võimaliku mõju hindamine üleminekuviisidele, vähemalt olulisuse hindamise alusel kindlaks määratud valitud sektoritele. Selles protsessis peaksid finantseerimisasutused võtma arvesse tõenäolisi võimalusi, mis tulenevad Euroopa rohelisest kokkuleppest, Euroopa kliimamäärusest ning kliimamuutusi käsitleva Euroopa teadusnõukogu viimastest aruannetest ja meetmetest;
• b) teaduspõhiste ja ajakohaste stsenaariumide kaalumine, mis on pärit riiklikest, ELi või rahvusvahelistest organisatsioonidest, nagu on viidatud punktis 38;
• c) finantseerimisasutuse vabatahtlike või regulatiivselt seatud eesmärkide või kohustustega arvestamine seoses kliimamuutuste leevendamise ja nendega kohanemisega.

Finantseerimisasutuste kasutatavate stsenaariumide ja suundumuste geograafiline viide ja detailsus, näiteks piirkondlikud jaotused, peaksid olema nende ärimudeli ja riskipositsioonide seisukohast asjakohased.

Finantseerimisasutuste kasutatavate stsenaariumide ulatus ja keerukus peaks olema proportsionaalsed nende suuruse ja keerukusega. Väikesed ja mittekeerukad finantseerimisasutused ja muud väiksemad finantseerimisasutused võivad tugineda peamiste parameetrite ja eelduste lihtsustatud kogumile, sealhulgas riskidele, kaalutud tähtaegadele ja mõju piirkondlikule jaotusele. Suured finantseerimisasutused peaksid võrdlema oma kavasid (sealhulgas lõpp- ja vahe-eesmärke) stsenaariumiga, mis on kooskõlas globaalse soojenemise piiramisega 1,5 °C-ni kooskõlas Pariisi kokkuleppega ja eesmärgiga saavutada 2050. aastaks kliimaneutraalsus, nagu on sätestatud Euroopa kliimamääruses.

Finantseerimisasutused peaksid tagama, et nende plaanide raames kasutatavad stsenaariumid ja arenguteed oleksid kogu organisatsioonis järjepidevad ja et arvesse võetaks ka ajalisi perspektiive, näiteks äristrateegiate koostamisel ja lühi-, kesk- ja pikaajaliste eesmärkide seadmisel. Finantseerimisasutused peaksid dokumenteerima stsenaariumide valimise protsessi ning mis tahes muudatuste või erineva kasutamise põhjused. Otsused kasutada eri eesmärkidel eri stsenaariume ning stsenaariumide muutmise otsused peaksid olema selgelt põhjendatud.

6.3.2. Ajavahemikud ja vahe-eesmärgid

Finantseerimisasutused peaksid kehtestama oma kavade raames eri ajahorisondid, mis peaksid hõlmama lühiajalist, keskpikka ja vähemalt 10-aastast pikaajalist planeerimisperioodi. Keskkonna-, sotsiaalsete ja juhtimisriskide aja jooksul välja töötatud korras jälgimiseks ja käsitlemiseks tuleks arvesse võtta punktis 19 kirjeldatud põhimõtteid.

Finantseerimisasutused peaksid seadma regulaarsete ajavahemike tagant oma tegutsemisjurisdiktsioonide lühi-, kesk- ja pikaajalistest regulatiivsetest eesmärkidest tulenevate keskkonna-, sotsiaalsete ja juhtimisriskide jälgimiseks ja käsitlemiseks vahe-eesmärke. See hõlmab ELi eesmärke vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid 2030. aastaks võrreldes 1990. aasta tasemega 55% võrra ja saavutada 2050. aastaks nullilähedased heitkogused, muid ELi või vajaduse korral siseriiklike õigusaktidega kehtestatud vahepealseid kliimaeesmärke, samuti muude keskkonnateguritega seotud eesmärke, nagu looduse taastamine¹⁹ või metsade raadamine²⁰ .

¹⁹ Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. juuni 2024. aasta määrus (EL) 2024/1991, mis käsitleb looduse taastamist ja millega muudetakse määrust (EL) 2022/869 (ELT L, 2024/1991, 29.7.2024).

²⁰ Euroopa Parlamendi ja nõukogu 31. mai 2023. aasta määrus (EL) 2023/1115, milles käsitletakse teatavate raadamise ja metsade degradeerumisega seotud saaduste ja toodete liidu turul kättesaadavaks tegemist ja liidust eksportimist ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 995/2010 (ELT L 150, 9.6.2023, lk 20).

Finantseerimisasutused peaksid tagama, et lühi-, kesk- ja pikaajalised eesmärgid ja sihid oleksid omavahel seotud ja hästi sõnastatud. See hõlmab tagamist, et pikaajalised eesmärgid, näiteks kohustus saavutada kasvuhoonegaaside nullnetoheide, kajastuvad keskpika perioodi strateegiates (nt keskmise tähtajaga valdkondlik poliitika või ärivaldkondade kasvueesmärgid) ning et lühiajalised finantsnäitajad või eesmärgid (nt kasumlikkuse näitajad, riskikulu, KPId, KRI, riskilimiidid, hinnakujundusraamistikud) on sidusad ja kooskõlas keskpikkade ja pikaajaliste eesmärkidega.

6.3.3. Olulisuse hindamise alus

Finantseerimisasutuste ülemineku kavandamise protsessi eesmärk peaks olema juhtida olulisi keskkonna-, sotsiaalseid ja juhtimisriske, eelkõige keskkonnaalaseid üleminekuriske ja füüsilisi riske, mis on kindlaks tehtud punkti 4.1 kohase keskkonna-, sotsiaalsete ja juhtimisriskide usaldusväärse ja korrapäraselt ajakohastatava olulisuse hindamise alusel. Finantseerimisasutused peaksid kehtestama sihtotstarbelised meetmed, et jälgida ja käsitleda olulisi keskkonna-, sotsiaalseid ja juhtimisriske, mis tulenevad sellistest riskipositsioonidest, portfellidest ning rahastatavatest majandustegevustest ja tootmisvõimsusest, mis võivad olla eriti haavatavad majanduse kohandamise suhtes keskkonna-, sotsiaalsete ja juhtimisteguritega seotud kohaldatavate õiguslike ja regulatiivsete eesmärkide saavutamiseks.

6.3.4. Mõõdikud

Finantseerimisasutused peaksid kasutama erinevaid mõõdikuid, sealhulgas tulevikku suunatud mõõdikuid, et toetada eesmärkide seadmist ning juhtida ja jälgida oma kavade rakendamist.

Eesmärkide seadmisel peaksid finantseerimisasutused kasutama mõõdikute ja näitajate kogumit, võttes arvesse punktis 81 esitatud näitajaid. Finantseerimisasutused peaksid oma äristrateegiaid ja riskivalmidust arvesse võttes kindlaks määrama, milliseid muid riskipõhiseid ja tulevikku suunatud mõõdikuid ja eesmärke nad keskkonna-, sotsiaalsete ja juhtimisriskide jälgimiseks ning nendega tegelemiseks oma kavadesse lisavad. See hõlmab mõõdikute hindamist, arvutamist ja kasutamist, et hinnata ülemineku kavandamise finantsmõju finantseerimisasutuse äritegevusele ja riskiprofiilile lühikeses, keskpikas ja pikas perspektiivis, hinnates muuhulgas ülemineku kavandamise mõju finantstulemustele, tuluallikatele, kasumlikkusele ja portfellide riskitasemele.

Kui näitajate arvutamiseks ja eesmärkide seadmise toetamiseks vajalikud andmed puuduvad, peaksid finantseerimisasutus järgima punktides 26, 27 ja 29 sätestatud meetmeid.

Väikesed ja mittekeerukad finantseerimisasutused ja muud väiksemad finantseerimisasutused võivad parameetrite kasutamisel ja eesmärkide seadmisel tugineda väiksemale hulgale näitajatele ning sõnastada suuremal määral kvalitatiivseid eesmärke.

Kuigi finantseerimisasutused peaksid kasutama vähemalt kliimaga seotud riskidega seotud parameetrite kombinatsiooni, peaksid nad võtma meetmeid, et hõlmata järk-järgult parameetreid, mis toetavad riskihindamist ja strateegilist juhtimist seoses finantseerimisasutuste kokkupuutega muude kui kliimaga seotud keskkonnariskidega ja nende juhtimisega, näiteks ökosüsteemide seisundi halvenemisest ja bioloogilise mitmekesisuse hävimisest tulenevad riskid ning nende võimalik peegeldav mõju kliimaga seotud riskidega, samuti sotsiaalsed ja juhtimisriskid.