6.1. Stressitestid

Finantseerimisasutused peaksid lisama keskkonnategurid oma stressitestimise raamistikku, mis on välja töötatud kooskõlas EBA suunistega finantseerimisasutuste stressitestide kohta.

Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 177 lõigete 2 ja 2a kohaselt peavad sisereitingute meetodit kasutavad finantseerimisasutused tegema regulaarselt krediidiriski stressiteste, milles tuleb arvesse võtta väga raskete , kuid siiski realiseeruda võivate majanduslanguse stsenaariumide mõju ja mis hõlmavad „keskkonna- , sotsiaalsete ja juhtimisriskide tegureid, eelkõige kliimamuutustest tingitud füüsiliste ja üleminekuriskide tegureid“ . Käesoleva artikli kohaste stressitestide tegemise metoodika peaks olema asjakohasel määral kooskõlas meetoditega, mis on sätestatud EBA suunistes finantseerimisasutuste stressitestide kohta ( punktis 4.7.1) ja siin punktis.

Stressitestimise eesmärgil peaksid finantseerimisasutused kasutama nii baasstsenaariumi kui ka negatiivsete stsenaariumide kogumit, mis on määratletud kui väga rasked (st äärmuslik risk), kuid usutavad (st mõistlikult tõenäolised) stsenaariumid.

Baas stsenaariumi määratlemisel peaksid finantseerimisasutused eeldama praeguste tingimuste ja suundumuste, sealhulgas keskkonnariskide eeldatavate suundumuste jätkumist, eeldamata äärmuslikke šokke või poliitikamuutusi. Baasstsenaariumis tuleks arvestada vaatlusalusel ajavahemikul vastu võetud või vastu võetavate poliitikatega, kui neil on tõenäoliselt oluline mõju.

Negatiivsete stsenaariumide korral peaksid finantseerimisasutused muu hulgas šokkidena käsitlema keskkonnašokke. Eri päritoluga šokkide samaaegsuse korral peaksid finantseerimisasutused põhjalikumalt uurima nende liitriskide tagajärgi, mis võivad mõju võimendada rohkem kui eraldi analüüsitavate kliima- , keskkonna - ja makromajanduslike stsenaariumide mõjude lihtne liitmine.

Keskkonnanäitajate lisamisel oma olemasolevasse stressitestiraamistikku peaksid finantseerimisasutused tegema oma stressitestimise mudelites põhjaliku lünkade analüüsi, et tuvastada valdkonnad, kus on vaja parendada praegust modelleerimissuutlikkust, et asjakohaselt arvesta da keskkonnariskidega. Arvestades, et majandusnäitajad ei kajasta üldiselt keskkonnariske , peaksid finantseerimisasutused kaalutlema oma käsitluste põhjalikku uuendamist, selle asemel et neid pidevalt korrigeerida.

Keskkonnamuutujate sujuva lõimimise hõlbustamiseks võib finantseerimisasutustel olla vaja testida uusi käsitlusi või keskkonnariski mooduleid eraldi enne nende täielikku lõimimist. Testimisetapis peaksid finantseerimisasutused olema ettevaatlikud, kui kasutavad stressitestide tulemusi otsust usprotsessis.

Finantseerimisasutused peaksid tagama, et nende stressitestide mudelid arvestavad nõuetekohaselt sektori ja riigi või geograafilise asukoha laadiga . Uute mudelite väljatöötamisel või olemasolevate mudelite detailsuse laiendamisel peaksid finantseerimisasutused võtma kasutusele keskkonnariskide suhtes tundlikud muutujad seoses jaos 5.1 sätestatud ülekandekanalite tuvastamisega.

Võimaluse korral ja võttes arvesse olulisuse hindamist, peaksid finantseerimisasutused kohaldama negatiivsete stsenaariumidega seotud keskkonnašokke otse riskipositsiooni tasandil. Riskide korral, mille olulisus tuleneb peamiselt kontsentratsiooni mõjust, peaksid finantseerimisasutused kohaldama šokke vastaspoolte rühmade suhtes, kellel on sarnane keskkonnariskid ele avatuse profiil.

Finantseerimisasutused võivad kasutada konstantset bilansi eeldust, kuid neil soovitatakse võimalikult palju arvestada oluliste muutustega oma portfellide koosseisus, mis tulenevad finantseerimisasutuse heakskiidetud strateegiast, kui need peaksid toimuma stressitesti perioodil. Oma tavadest ja vajaduste st lähtuvalt on finantseerimisasutusel lubatud kasutada ka dünaamilist bilansimudelit.

Finantseerimisasutused peaksid järk- järgult lisama keskkonnategurid oma stressitestimise mudelitesse, alustades krediidiriski mudelitest, eesmärgiga võtta järk -järgult arvesse keskkonnamuutuste mõju muudele tavapärastele riskikategooriatele, sealhulgas tur u- , tegevus- ja likviidsusriskile kõigis asjaomastes portfellides, sektorites ja geograafilistes piirkondades.

Erandina EBA finantseerimisasutuste stressitestide suuniste punktist 15 ei pea finantseerimisasutused arvestama vastupidises stressitestis keskkonnariskidega. Nad võivad seda teha vabatahtlikult, kui peavad seda kasulikuks.