EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) 2024/2803, 23. oktoober 2024, ühtse Euroopa taeva algatuse rakendamise kohta (uuesti sõnastatud) (EMPs kohaldatav tekst)

(1)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 549/2004, (3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 550/2004 (4) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 551/2004 (5) on oluliselt muudetud. Kuna kõnealustesse määrustesse tuleb teha veelgi muudatusi, tuleks need selguse huvides uuesti sõnastada.

(2)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu poolt ühtset Euroopa taevast käsitlevate õigusaktide esimese paketi, nimelt määruste (EÜ) nr 549/2004, (EÜ) nr 550/2004, (EÜ) nr 551/2004 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 552/2004 (6) vastuvõtmisega kehtestati kindel õiguslik alus sujuvale, koostalitlusvõimelisele ja ohutule lennuliikluse korraldamise süsteemile. Ühtset Euroopa taevast käsitlevate õigusaktide teise paketi, täpsemalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1070/2009 (7) vastuvõtmisega tugevdati ühtse Euroopa taeva algatust veelgi, võttes Euroopa lennuliikluse korraldamise võrgustiku tulemuslikkuse täiendavaks parandamiseks kasutusele tulemussüsteemi ja võrgustiku haldaja mõiste. Määrus (EÜ) nr 552/2004 tunnistati kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2018/1139, (8) sest lennuliikluse korraldamise süsteemide, nende koostisosade ja menetluste koostalitlusvõime tagamiseks vajalikud normid inkorporeeriti määrusesse (EL) 2018/1139.

(3)

Selleks et võtta arvesse määruses (EL) 2018/1139 tehtud muudatusi, on vaja viia käesoleva määruse sisu vastavusse selle määruse sisuga ning paralleelselt seda määrust muuta.

(4)

Õhuruumi kasutamise üksikasjalikud normid, aeronavigatsiooniteenuseid ja -protseduure käsitlevad käitamissätted ning õhuruumi struktuuride kavandamise normid ja menetlused on reguleeritud määrusega (EL) 2018/1139, samas kui õhuruumi liigitust tuleks reguleerida käesoleva määrusega.

(5)

Rahvusvahelise tsiviillennunduse konventsiooni, millele kirjutati alla 7. detsembril 1944. aastal Chicagos (edaspidi „Chicago konventsioon“), artiklis 1 tunnustavad osalisriigid „iga riigi täielikku ja eranditut suveräänsust õhuruumi üle oma territooriumi kohal“. Sellise suveräänsuse raames teostavad liidu liikmesriigid kehtivate rahvusvaheliste konventsioonide kohaldamisel lennujuhtimisel avalikku võimu.

(6)

Käesolev määrus ei tohiks mõjutada liikmesriikide Chicago konventsiooni kohaseid õigusi ja kohustusi.

(7)

Ühise transpordipoliitika rakendamine nõuab tõhusat lennutranspordisüsteemi, mis võimaldaks lennutransporditeenuseid osutada ohutult, korrapäraselt ja kestlikult, optimeerides õhuruumi kasutamist ja läbilaskevõimet, aidates kaasa lennunduse kestlikkusele ja hõlbustades seega kaupade, isikute ja teenuste vaba liikumist.

(8)

Üheaegne tegelemine lennuliikluse ohutusstandardite laiendamise ning lennuliikluse korraldamise ja aeronavigatsiooniteenuste üldise tulemuslikkuse parandamise eesmärkidega Euroopa üldise lennuliikluse osas nõuab arvestamist inimteguriga. Seetõttu peaksid liikmesriigid järgima nn õiglase suhtumise põhimõtteid. Tuleks kaaluda ja arvesse võtta komisjoni otsusega (EL) 2023/2109 loodud ühtse Euroopa taeva algatuse inimmõõtmega tegeleva komisjoni eksperdirühma arvamusi ja soovitusi (9).

(9)

Lennuliikluse korraldamise vallas kliima ja keskkonnaga seotud tulemusnäitajate parandamine aitab kaasa ka Pariisi kokkuleppe, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1119, (10) komisjoni kestliku ja aruka liikuvuse strateegiat käsitlevate nõukogu järelduste ja Euroopa digitaalarengu tegevuskava eesmärkide saavutamisele, eelkõige lennundusest tuleneva heite vähendamise kaudu.

(10)

Õhuruumi tõhusam kasutamine, mis võimaldaks rohkem valikuid optimaalsete lennutrajektooride osas, tooks kaasa suurema kütusesäästlikkuse ja heite vähenemise. Lennutrajektooride ja lennuprofiilide optimeerimisel tuleks heite ja õhusaasteainete vähendamiseks arvesse võtta ka erinevaid kliima- ja keskkonnaelemente. Tuleks välja töötada metoodika nende eri elementide ja nende omavahelise seotuse arvessevõtmiseks, eelkõige tulemusnäitajate väljatöötamisel.

(11)

Õhuruum on kasutajate kõikide kategooriate jaoks ühine ressurss, mida kõik peavad kasutama paindlikult, tagades läbipaistvuse ja õigluse ning võttes samas arvesse liikmesriikide julgeoleku- ja kaitsevajadusi ning nende kohustusi rahvusvahelistes organisatsioonides.

(12)

Liikmesriigid võtsid 2004. aastal vastu üldise avalduse ühtse Euroopa taevaga seotud sõjaliste küsimuste kohta, (11) mida nad on korranud. Kõnealuse avalduse kohaselt peaksid liikmesriigid eelkõige suurendama tsiviil-militaarkoostööd, ja kui kõik asjaomased liikmesriigid peavad seda vajalikuks, hõlbustama nende liikmesriikide poolt vajalikuks peetavas ulatuses koostööd oma relvajõudude vahel kõikides lennuliikluse korraldamisega seotud küsimustes.

(13)

Militaaroperatsioonide ja õppuste sisu, ulatust ja läbiviimist käsitlevad otsused ei kuulu Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 100 lõike 2 kohasesse liidu pädevusse.

(14)

Määruse (EÜ) nr 550/2004 artikliga 9a nähti ette, et liikmesriigid kehtestavad funktsionaalsed õhuruumiosad eesmärgiga tõhustada aeronavigatsiooniteenuse osutajate vahelist koostööd, et parandada tulemuslikkust ja luua koostoimet, ning reguleeriti selliseid õhuruumiosasid. Liikmesriigid võivad selleks, et edendada lennuliikluse korraldamise võrgustiku tulemuslikkust ühtses Euroopa taevas, jätkata selliste varem kehtestatud õhuruumiosade raames koostööd ja koordineerimist, eelkõige esitades ühised tulemuskavad ja eelkõige tingimusel, et see ei mõjuta käesoleva määruse tõhusat rakendamist.

(15)

Liikmesriik peaks nimetama oma järelevalveasutuse, et see hakkaks täitma käesoleva määruse alusel sellisele asutusele määratud ülesandeid. Selleks et tagada kõikjal Euroopas järjekindel ja tõhus järelevalve teenuste osutamise üle, peaks liikmesriikide järelevalveasutustele kindlustama piisava sõltumatuse ja piisavalt vahendeid. Eelkõige tuleks nimetatud asutuste rahastamisel kindlustada nende sõltumatus ja võimaldada neil tegutseda kooskõlas õigluse, läbipaistvuse, mittediskrimineerimise ja proportsionaalsuse põhimõtetega. See ei tohiks takistada liikmesriigi järelevalveasutuse ühendamist teise reguleeriva asutusega, näiteks liikmesriigi pädeva asutusega või liikmesriigi konkurentsiasutusega, kui see ühine asutus vastab sõltumatuse nõudele ning tingimusel, et liikmesriigi järelevalveasutusele käesoleva määrusega antud ülesannetega seotud otsused võetakse vastu sõltumatult muudest ühisele asutusele antud ülesannetest.

(16)

Asjakohased liikmesriikide järelevalveasutuste töötajate ametissenimetamise menetlused peaksid aitama tagada kõnealuste asutuste sõltumatust. Liikmesriikide järelevalveasutuste töötajad peaksid tegutsema sõltumatult, eelkõige vältides huvide konflikte aeronavigatsiooniteenuste osutamise ja oma ülesannete täitmise vahel. Normid, mis käsitlevad töötajate ja käesolevas määruses kindlaks määratud volituste alusel otsuseid tegevate isikute huvide konflikte, peaksid samuti ennetama selliseid võimalikke huvide konflikte, mis tulenevad nende ülesannetest liikmesriigi järelevalveasutuses seoses uue ametikohaga reguleeritud üksuses ajal, mis järgneb vahetult nende ülesannete lõppemisele kõnealuses liikmesriigi järelevalveasutuses.

(17)

Tuleks kehtestada kord, et tagada liikmesriigi järelevalveasutuse ja liikmesriigi pädeva asutuse vaheline koostöö ja teabevahetus käesoleva määruse nõuetekohase kohaldamise tagamiseks.

(18)

Nõuded, mis puudutavad sertifitseerimist seoses finantsstabiilsuse, vastutuse, kindlustuskaitse ning omandi ja organisatsioonilise struktuuriga, on tihedalt seotud teenuste osutamise ohutus- ja julgestusnõuetega ning liikmesriigi pädeva asutuse poolse operatiivse ja tehnilise järelevalvega. Seoses määruse (EL) 2018/1139 VIII lisa punktis 7 loetletud finantsstabiilsust, vastutust, kindlustuskaitset, omandit ja organisatsioonilist struktuuri puudutavate sertifitseerimis-, järelevalve- ja nõuete täitmise tagamise tegevustega peaksid liikmesriigid korraldama oma haldusmenetlusi kooskõlas oma riigisisese korraga, et tagada nii oma pädevate asutuste kui ka järelevalveasutuste ülesannete nõuetekohane ja tõhus täitmine.

(19)

Liikmesriikide järelevalveasutustel on võtmeroll ühtse Euroopa taeva algatuse rakendamisel ning nad peaksid seepärast tegema üksteisega koostööd, et võimaldada nende tööd ja otsustuspõhimõtteid, parimaid tavasid ja menetlusi ning käesoleva määruse kohaldamist käsitleva teabe vahetamist ja töötada välja ühine lähenemisviis, sealhulgas tihedama koostöö kaudu piirkondlikul tasandil. See koostöö peaks toimuma korrapäraselt liikmesriikide järelevalveasutuste koostöönõukogu raames.

(20)

Aeronavigatsiooniteenuse osutajate vaheline koostöö on oluline vahend Euroopa lennuliikluse korraldamise süsteemi üldise tulemuslikkuse parandamiseks ning seda tuleks soodustada.

(21)

Aeronavigatsiooniteenuse osutajal peaks olema võimalik osutada teenuseid liidus mittediskrimineerivatel tingimustel juhul, kui tal on määruse (EL) 2018/1139 artikli 41 kohane sertifikaat või deklaratsioon.

(22)

Kooskõlas määruse (EL) 2018/1139 artikli 2 lõikega 5 ja selles sätestatud tingimustel peaks liikmesriikidel olema võimalik lubada määruse (EL) 2018/1139 artikli 2 lõike 3 punktis c osutatud militaarvaldkonda kuuluvaid aeronavigatsiooniteenuseid osutada sertifitseerimiseta, kui kaitsevägi pakub selliseid teenuseid peamiselt muule õhusõidukite liikumisele kui üldine lennuliiklus. Sellistel juhtudel peaks asjaomane liikmesriik teavitama oma otsusest komisjoni ja teisi liikmesriike.

(23)

Käesoleva määrusega ei nõuta ülemaailmse satelliitnavigatsioonisüsteemi (GNSS) vahendusel pakutavate signaalide sertifitseerimist.

(24)

Õhuruumi kasutajaid ei tohiks neile samaväärsete aeronavigatsiooniteenuste osutamisel diskrimineerida.

(25)

Lennuliiklusteenuseid tuleks osutada ainuõiguslikult. Selliste teenuste osutajate suhtes tuleks kohaldada määramist ja avalikku huvi käsitlevaid nõudeid. Sellega seoses tuleks arvesse võtta, et selliste lennuliiklusteenuste osutamise suhtes, mis on seotud avaliku võimu kasutamisega ning ei ole majanduslikku laadi, ei kohaldata aluslepingu konkurentsieeskirju.

(26)

Määramisprotsessis tuleks arvesse võtta vajadust selle järele, et lennuliiklusteenuse osutajad tagaksid teenuste järjepidevuse ja pikaajaliste investeeringute kavandamise. Eespool öeldust olenemata nõuab aeronavigatsiooni kiire areng, et määratud lennuliiklusteenuse osutajate õigusi ja kohustusi jälgitaks, et tagada nende õiguste ja kohustuste jätkuv täielik kohaldamine ning täitmine. Kui liikmesriigid peavad järelevalve raames vajalikuks uue määramisprotsessi algatamist, peaks neil olema võimalik määrata kooskõlas oma õigusega sama lennuliiklusteenuse osutaja.

(27)

Liikmesriigid peaksid tagama, et nende õigus ei takistaks lennuliiklusteenuse osutaja määramist, eelkõige põhjusel, et asjaomase teenuseosutaja peamine tegevuskoht on teises liikmesriigis või et ta kuulub selle liikmesriigi kodanikele, kui sellise riigisisese õiguse kohaldamine toob kaasa teenuste osutamise vabaduse või asutamisvabaduse põhjendamatu piiramise, mida tuleks hinnata iga juhtumi puhul eraldi, võttes arvesse kõiki asjakohaseid asjaolusid.

(28)

Lennuliiklusteenuse osutajad võivad hankida side-, navigatsiooni- ja seireteenuseid (CNS-teenused), aeronavigatsiooniteabe teenuseid (AIS-teenused), lennuliikluse andmeteenuseid (ADS-teenused) või meteoroloogiateenuseid (MET-teenused), kui liikmesriigid ei ole määranud MET-teenuste osutajat, turutingimustel või muus vormis lepingute alusel, kui ei kohaldata Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 2014/24/EL (12) ja 2014/25/EL, (13) võttes arvesse konkreetseid olukordi, nagu turul kättesaadavate lahenduste puudumine ja avaliku huviga seotud kaalutlused. Liikmesriigid võivad lubada lennujaama käitajatel või lennujaama käitajate rühmal hankida turutingimustel terminali lennuliiklusteenuseid lähilennujuhtimiseks või lennuliiklusteenuseid lähenemislennu juhtimiseks.

(29)

Kui lennuliiklusteenuseid hangitakse lähilennujuhtimiseks ja lähenemislennu juhtimiseks, ei tohiks nende suhtes kohaldada käesolevas määruses sätestatud tulemuseesmärkide seadmist. Teenuseosutajad peaksid siiski esitama andmed aeronavigatsiooniteenuste tulemuslikkuse kohta. Kui hangitakse lennuliiklusteenuseid lähilennujuhtimiseks ja lähenemislennu juhtimiseks, peaksid hanketingimuste tehnilised nõuded sisaldama teenusekvaliteedi nõudeid.

(30)

Diskrimineerimise, ristsubsideerimise ja konkurentsi moonutamise vältimiseks peaksid aeronavigatsiooniteenuse osutajad pidama eraldi arvestust iga aeronavigatsiooniteenuse kohta, nagu seda nõutaks juhul, kui neid teenuseid osutaksid eri ettevõtjad.

(31)

Vajaduse korral tuleks aeronavigatsiooniteenuste hanked korraldada kooskõlas direktiividega 2014/24/EL ja 2014/25/EL ning võrdse kohtlemise, mittediskrimineerimise ja läbipaistvuse põhimõtetega ning aluslepingu kohaldatavate sätetega, eelkõige teenuste osutamise vabadust ja asutamisvabadust käsitlevate aluslepingu normidega. Hankemenetlus asjaomaste teenuste hankimiseks tuleks välja töötada nii, et konkureerivad teenuseosutajad saaksid selles tõhusalt osaleda, sealhulgas hankemenetluse korrapärase taasavamise kaudu.

(32)

Mehitamata õhusõidukite liikluse korraldamine eeldab ühiste teabeteenuste kättesaadavust. Kui ühiseid teabeteenuseid pakub üksainus ühiste teabeteenuste pakkuja, kelle liikmesriik on määranud seoses konkreetse U-space’i õhuruumiga, tuleks ühiste teabeteenuste hindu reguleerida, et sellise liikluse korraldamise kulusid piirata. Seepärast peaksid ühiste teabeteenuste hinnad põhinema kuludel ja mõistlikul kasumimarginaalil ning liikmesriikide järelevalveasutused peaksid need heaks kiitma. Kui ühiseid teabeteenuseid ei paku üksainus ühiste teabeteenuste pakkuja, tuleks individuaalset ühist teabeteenust pakkuda tasuta. Teenuse osutamise võimaldamiseks tuleks ühiste teabeteenuste osutajatele anda juurdepääs asjakohastele operatiivandmetele õiglastel, mõistlikel ja mittediskrimineerivatel tingimustel.

(33)

Selleks et lennuliikluse andmeteenuseid oleks võimalik nii piiri- kui ka liiduüleselt osutada paindlikult, on oluline asjakohaste üldist lennuliiklust käsitlevate operatiivandmete kättesaadavus. Seepärast tuleks sellised andmed teha õiglastel, mõistlikel ja mittediskrimineerivatel tingimustel kättesaadavaks asjaomastele sidusrühmadele, sealhulgas üksustele, kellel on tõendatud huvi aeronavigatsiooniteenuste osutamise kaalumise vastu. Täpne teave õhuruumi staatuse ja konkreetsete lennuliikluse olukordade kohta ning kõnealuse teabe õigeaegne edastamine tsiviil- ja militaarvaldkonna lennujuhtidele mõjutab otseselt lennutegevuse ohutust ja tõhusust, sealhulgas lendude tõhusust keskkonna seisukohast. Õhuruumi staatust kajastava ajakohastatud teabe õigeaegne kättesaadavus on oluline kõikide nende osaliste jaoks, kes soovivad oma lennuplaani täitmisel või muutumisel kättesaadavaks tehtud õhuruumi struktuure kasutada.

(34)

Tulemus- ja tasusüsteeme ei tohiks kohaldada terminali aeronavigatsiooniteenuste suhtes, mida osutatakse lennujaamades, kus tehakse instrumentaallennureeglite (IFR) järgi vähem kui 80 000 lendu aastas. Selliste teenuste jaoks tulemuseesmärkide seadmisel oleks väike lisaväärtus, kuna sellised eesmärgid oleksid enamikul juhtudel nullilähedased. Lisaks tooks nende teenuste lisamine käesoleva määrusega kehtestatud tulemus- ja tasusüsteemidesse kaasa ebaproportsionaalse haldus- ja finantskoormuse võrreldes eeldatava kasuga tulemuslikkuse parandamise ja parema teenusekvaliteedi aspektist. Liikmesriigid võivad otsustada selliste terminali aeronavigatsiooniteenuste suhtes tulemus- ja tasusüsteeme kohaldada.

(35)

Militaarvaldkonna teenuseosutajate suhtes, kes osutavad aeronavigatsiooniteenuseid peamiselt muule õhusõidukite liikumisele kui üldisele lennuliiklusele, käesoleva määrusega kehtestatud tulemus- ja tasusüsteeme kohaldada ei tohiks, sealhulgas rahastamise puhul. Seetõttu ei tuleks nende teenuste kulusid käsitada käesoleva määruse kohaselt kindlaksmääratud kuludena. Liikmesriigid võivad otsustada selliseid teenuseid osutavate militaarvaldkonna teenuseosutajate suhtes nimetatud süsteeme kohaldada. Tulemus- ja tasusüsteeme tuleks kohaldada militaarvaldkonna teenuseosutajate suhtes, kes osutavad aeronavigatsiooniteenuseid peamiselt üldisele lennuliiklusele.

(36)

Tulemus- ja tasusüsteemid peaksid tagama Euroopa lennuliikluse korraldamise süsteemi tõhusa, kestliku ja pideva toimimise ja nende eesmärk on ühtlasi muuta muudel kui turutingimustel osutatavad aeronavigatsiooniteenused kulutõhusamaks ja edendada teenusekvaliteeti. Selleks peaksid need hõlmama vastavaid asjakohaseid stiimuleid. Seda eesmärki silmas pidades ei tohiks tulemussüsteem hõlmata turutingimustel osutatavaid teenuseid. Tulemussüsteem peaks hõlmama kõiki aeronavigatsiooniteenuseid, mida määratud lennuliiklusteenuse osutaja osutab või mis on hangitud teistelt teenuseosutajatelt, sealhulgas juhul, kui kõnealune teenuseosutaja osutab aeronavigatsiooniteenuseid ja lennuliiklusteenuseid.

(37)

Liikmesriigid võivad töötada aeronavigatsiooniteenuste jaoks välja ühised tulemuskavad, et saavutada lennuliikluse korraldamise tulemuslikkuses kõrgem tase, kui see, mis oleks saavutatav üksikute liikmesriikide tasandil, hõlmates vähemalt võrdlusperioodi; liikmesriigid peaksid lisama nendesse ühistesse kavadesse vähemalt ühe ühise eesmärgi ja algatused, mis käsitlevad piiriülest koostööd, võttes samal ajal arvesse muude ühiste eesmärkide seadmise, ühishangete korraldamise ja ühise juhtimise kehtestamise lisaväärtust.

(38)

Stimuleerimiskavasid sätestavate rakendusaktide vastuvõtmisel peaks komisjon määrama kindlaks selliste kavade kohaldatavuse olukordades, kus aeronavigatsiooniteenuse osutajad ületavad või ei järgi võrdlusperioodi jooksul asjaomaseid aeronavigatsiooniteenuste siduvaid tulemuseesmärke. Ilma et see piiraks meetmeid, mida lennuliiklusteenuse osutaja peab rakendama selliste sündmuste mõju leevendamiseks, tuleks kohaldatavuse kriteeriumides nõuetekohaselt arvesse võtta ettenägematuid ja olulisi sündmusi, mis ei ole lennuliiklusteenuse osutaja kontrolli all. Teenusekvaliteedi edendamiseks peaksid need tulemus- ja tasusüsteemid hõlmama vastavaid asjakohaseid stiimuleid. Rahalised stiimulid tuleks kehtestada eesmärgiga ergutada paremat aeronavigatsiooniteenuste tulemuslikkust tasakaalustatud viisil, premeerides või karistades vastavalt sellele, milline on tegelik tulemuslikkus võrrelduna siduvate tulemuseesmärkidega.

(39)

Õhuruumi kasutajatele kehtestatud tasudest saadav tulu võib aeronavigatsiooniteenuse osutajatele stimuleerimiskavade ja riskijagamismehhanismide kohaldamisest tulenevalt tekitada rahalise ülejäägi või kahjumi.

(40)

Komisjoni nõustamiseks ja abistamiseks tulemus- ja tasusüsteemide rakendamisel tuleks luua tulemushindamiskogu. Tulemushindamiskogu loomisel peaks tagama, et kogu saab oma ülesandeid täita nõutava asjatundlikkusega ning sõltumatult avalikest või erahuvidest ning et tal on võimalik kasutada sihtotstarbelisi vahendeid. Tulemushindamiskogu peaks asendama määruse (EÜ) nr 549/2004 artikli 11 lõike 2 alusel loodud tulemuslikkuse hindamise asutuse ja olema selle õigusjärglane.

(41)

Tulemushindamiskogu peaks abistama sekretariaat, mille teenused tagab komisjon. Tulemushindamiskogule arvamuste, soovituste, aruannete ja juhendmaterjali sisu ja lähtekohtade ettevalmistamiseks ei tohiks sekretariaat vastu võtta muid kui kogu enda juhiseid, et võimaldada kogul täita oma nõuandvat rolli ja tagada kogu sõltumatus. Sekretariaadi põhiülesanne peaks olema aidata kaasa sellele, et tulemushindamiskogu saaks sõltumatult täita oma ülesandeid.

(42)

Sekretariaadi töötajate suhtes kohaldatakse Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjades ja liidu muude teenistujate teenistustingimustes, mis on sätestatud nõukogu määruses (EMÜ, Euratom, ESTÜ) nr 259/68, (14) sätestatud ametisaladust ja huvide konflikti käsitlevaid norme, mis tagavad nende sõltumatuse. Valikuprotsessi ja kõlblikkuskriteeriume tuleks üksikasjalikult kirjeldada rakendusaktis, mis ei tohiks hõlmata tulemushindamiskogu konkreetsete liikmete määramist ega seada sellise määramise tingimuseks liikmesriikide heakskiitu.

(43)

Võttes arvesse aeronavigatsiooniteenuste osutamisele omaseid piiriüleseid ja võrgustiku elemente, tuleks marsruudi tulemuslikkust hinnata eelkõige liiduüleste tulemuseesmärkide alusel.

(44)

Terminali aeronavigatsiooniteenuste osutamise riiklikud eesmärgid peaksid aja jooksul parandama nende teenuste tulemuslikkust ja võimaldama aeronavigatsiooniteenuste reguleerimisel väravast väravani lähenemisviisi.

(45)

Liikmesriikidel, nende järelevalveasutustel ja komisjonil peaksid olema tulemus- ja tasusüsteemides selgelt määratletud ülesanded, eelkõige seoses tulemuskavade koostamise, nende heakskiitmise ja aeronavigatsiooniteenuse osutajate tegevuse jälgimisega.

(46)

Kliima ja keskkonnaga seotud põhilises tulemusvaldkonnas tuleks käsitleda sellist lennunduse mõju kliimale ja keskkonnale, mida aeronavigatsiooniteenuse osutajad võivad mõjutada, eelkõige CO2 heidet. Tulemuskavad peaksid iga võrdlusperioodi kohta sisaldama marsruudi tulemuseesmärke, mis on kooskõlas liiduüleste tulemuseesmärkidega sellistes põhilistes tulemusvaldkondades nagu kliima ja keskkond, läbilaskevõime ja kulutõhusus, ning terminali tulemuseesmärke läbilaskevõime ja kulutõhususega seotud põhilistes tulemusvaldkondades. Käesoleva määruse vastuvõtmise kuupäeval ei võimalda olemasolevad andmed kliima ja keskkonnaga seotud põhilises tulemusvaldkonnas kehtestada terminali aeronavigatsiooniteenuste jaoks selliseid põhilisi tulemusnäitajaid, mis on õigustatud, usaldusväärsed, mõõdetavad ja võimaldavad mõõta selles valdkonnas avalduvat mõju, mida aeronavigatsiooniteenuse osutajad võivad otseselt mõjutada. Seetõttu peaksid liikmesriigid olema kohustatud lisama tulemuskavadesse siduvad eesmärgid terminali aeronavigatsiooniteenuste jaoks kliima ja keskkonnaga seotud põhilises tulemusvaldkonnas alles pärast seda, kui komisjonil on olnud võimalik rakendusaktiga kehtestada põhilised tulemusnäitajad, mis vastavad nimetatud tingimustele. Tulemuskavas sisalduvate terminali aeronavigatsiooniteenuste jaoks siduvate tulemuseesmärkide kehtestamisel tuleks arvesse võtta kohalikke olusid, eelkõige kohalikke keskkonnapoliitika nõudeid.

(47)

Võrgustikufunktsioonide tulemuslikkuse suhtes tuleks kohaldada neile omaseid kriteeriume, võttes arvesse nende funktsioonide eripära. Kõnealuste võrgustikufunktsioonide suhtes tuleks kohaldada tulemuseesmärke sellistes põhilistes tulemusvaldkondades nagu kliima ja keskkond, läbilaskevõime ja kulutõhusus.

(48)

Käesoleva määrusega kehtestatud tasusüsteem peaks olema muu hulgas kooskõlas Chicago konventsiooni artikliga 15. Kõnealune süsteem ei tohiks piirata liikmesriikide võimalust rahastada käesoleva määrusega hõlmatud aeronavigatsiooniteenuste osutamist riiklikest vahenditest, niivõrd kui see on kooskõlas kohaldatavate aluslepingu konkurentsieeskirjadega.

(49)

Tasusüsteem peaks tuginema põhimõttele, et õhuruumi kasutajad peaksid tasuma nende heaks osutatud teenuste ja täidetud funktsioonidega seotud kulud, mida muul viisil ei kaeta. Kulud, mis on tekkinud seoses aeronavigatsiooniteenuste osutamisega liikmesriikide asutustel, sealhulgas liikmesriikide pädevatel asutustel ja järelevalveasutustel ning EUROCONTROLil ja võrgustiku haldajal, võib lisada kindlaksmääratud kulude hulka, mida võib õhuruumi kasutajatelt sisse nõuda. Tasudega tuleks soodustada aeronavigatsiooniteenuste ohutut, tulemuslikku, tõhusat ja kestlikku osutamist, et saavutada ohutuse ja kulutõhususe kõrge tase ja tulemuseesmärgid, ning nendega tuleks toetada lennunduse keskkonnamõju vähendamist.

(50)

EUROCONTROLi lennuliikluse ohutuse alast koostööd käsitlevast 13. detsembri 1960. aasta rahvusvahelisest konventsioonist (nii nagu seda on viimati muudetud) tulenevad kulud võib lisada kindlaksmääratud kulude hulka, arvestades, et kõiki käesoleva määruse vastuvõtmise ajal kõnealuse konventsiooniga hõlmatud tegevusi käsitatakse aeronavigatsiooniteenustega seotud tegevustena.

(51)

Komisjon peaks tegema teostatavusuuringu, mis käsitleb tasude diferentseerimise mõju lennuliiklusele, teenuste osutamisele, halduskuludele ja sidusrühmadele ning seda, milline on sellise diferentseerimise panus ühtse Euroopa taeva algatuse eesmärkide saavutamisse. Selle uuringu põhjal peaks komisjon otsustama, kas võtta vastu rakendusakt, et tagada tasude diferentseerimise ühtne kohaldamine, et julgustada õhuruumi kasutajaid toetama kliima ja keskkonnaga seotud tulemusnäitajate parandamist, eelkõige kasutama võimalikest marsruutidest kõige kütusesäästlikumat, kasutama rohkem alternatiivseid keskkonnahoidlikke veojõutehnoloogiaid, sealhulgas alternatiivseid kestlikke kütuseid, säilitades samal ajal optimaalse ohutustaseme. Isegi kui komisjon sellist rakendusakti vastu ei võta, peaks liikmesriikidel olema õigus diferentseerida tasusid, et julgustada lennuliiklusteenuse osutajaid ja õhuruumi kasutajaid toetama teenusekvaliteedi parandamist, näiteks läbilaskevõime suurendamist, hilinemiste vähendamist ja kestlikku arengut.

(52)

Võrgustiku tegevuses ilmnenud kriisiolukorra, näiteks geopoliitilise konflikti, tervisekriisi või loodusõnnetuse korral, mis takistab usaldusväärsete liiklusprognooside koostamist, peaks komisjonil olema võimalik vastu võtta üleminekusätted, sealhulgas tulemushindamise ajutine peatamine või kohandamine, kuni kriisiolukord võrgustiku tegevuses lõpeb ja uued usaldusväärsed prognoosid on kättesaadavad.

(53)

Ilma et see piiraks ELi toimimise lepingu artiklis 258 sätestatud menetluse kohaldamist, peaks komisjon regulaarselt kontrollima liikmesriikide vastavust käesolevale määrusele. Kontrollimise käigus peaks komisjon hindama, kas liikmesriigid tagavad, et aeronavigatsiooniteenuse osutajad täidavad oma kohustusi.

(54)

Ristsubsideerimise ja sellest tulenevate moonutuste vältimise ühe vahendina tuleks sätestada aeronavigatsiooniteenuse osutajate raamatupidamisarvestuse läbipaistvus.

(55)

Lennuliikluse korraldamise võrgustiku funktsioonidega tuleks kaasa aidata lennutranspordisüsteemi kestlikule arengule ja toetada liiduüleste tulemuseesmärkide saavutamist. Need peaksid viima õhuruumi ja piiratud ressursside kestliku, tõhusa ja keskkonna seisukohast optimaalse kasutamiseni, võtma arvesse operatiivvajadusi Euroopa lennuliikluse korraldamise võrgustiku taristu kasutuselevõtul ning pakkuma tuge võrgustiku tegevuses ilmnenud kriisiolukordade korral.

(56)

Liikmesriikide ja asjaomaste lennutegevuses osalejate sidusrühmade võetud meetmete toetamiseks peab mitu võrgustikufunktsiooni, näiteks lennuliiklusvoo juhtimine, olema keskselt koordineeritud ühe asutuse poolt. Seetõttu peaks mitmeid nende funktsioonide täitmisele kaasaaitavaid ülesandeid täitma võrgustiku haldaja, kelle tegevus peaks hõlmama kõiki asjaomaseid lennutegevuses osalejate sidusrühmi. Võrgustiku haldaja konkreetsed ülesanded tuleks sätestada käesolevas määruses. Võrgustiku haldaja peaks määrama komisjon.

(57)

2011. ja 2019. aastal nimetas komisjon võrgustiku haldajaks EUROCONTROLi. Selleks et tagada lennuliikluse korraldamise võrgustiku funktsioonide talitluspidevus, saaks neid volitusi käesolevas määruses sätestatud tingimustel uuendada.

(58)

Juhul kui võrgustiku haldaja kuulub teise üksusesse, tuleks tagada funktsionaalne ja hierarhiline eraldamine sellest üksusest, samuti eraldi raamatupidamisarvestus.

(59)

Lennutegevuses osalejate sidusrühmad, kes peavad rakendama võrgustikufunktsioone kohalikul ja operatiivsel tasandil, ning liikmesriigid peaksid olema täielikult kaasatud nende funktsioonide rakendamisse ja otsustusprotsessi. Sellest tulenevalt peaks võrgustiku haldaja võtma meetmeid ühisotsustamise kaudu, mis põhineb eelkõige lennutegevuses osalejate sidusrühmade ja liikmesriikidega konsulteerimisel ning üksikasjalikul töökorral ja tegevusprotsessidel. Sellises ühisotsustusprotsessis peaksid osalised tegutsema nii palju kui võimalik selle nimel, et parandada võrgustiku toimimist ja tulemuslikkust, sealhulgas liiduüleste tulemuseesmärkide saavutamine kliima ja keskkonnaga seotud põhilises tulemusvaldkonnas, ning võrgustiku huvid peaksid olema ülimuslikud, ilma et see piiraks julgeoleku- ja kaitsevajadusi, ning et koostööl põhinev otsustusprotsess peaks olema selline, et võimaluse korral küsimused lahendatakse ja konsensus saavutatakse. Võrgustikufunktsioonide täitmiseks vajaliku ühisotsustusprotsessi raames peaksid liikmesriigid tagama liikmesriigi tasandil piisava koordineerimise käitajate tsiviil- ja militaarvaldkonna sidusrühmadega. Lisaks tuleks võrgustikufunktsioonide täitmisega seotud asjakohase juhtimise tagamiseks luua võrgustiku haldusnõukogu, mis tagab kõigi nende funktsioonide rakendamisse kaasatud osaliste, eelkõige lennutegevuses osalejate sidusrühmade huvide asjakohase esindatuse. Ilma et see piiraks konsulteerimist võrgustiku haldusnõukoguga seoses regulatiivsete või strateegiliste otsustega, nagu võrgustiku strateegilise kava heakskiitmine, peaksid ühisotsustamise teel ja võrgustiku haldusnõukogu poolt vastu võetud meetmed olema operatiivsed või tehnilist laadi, tagades võrgustiku igapäevase toimimise kooskõlas käesoleva määruse eesmärkidega.

(60)

Lennuliiklusteenuse osutajate tarbijakesksuse suurendamiseks tuleks lennuliiklusteenuse osutajate oluliste operatiivotsuste puhul konsulteerida asjaomaste sidusrühmadega.

(61)

Täieliku, kvaliteetse ja õigeaegse aeronavigatsiooniteabe edastamisel on märkimisväärne mõju ohutusele ja liidu õhuruumile juurdepääsu ja seal liikumise võimaluste hõlbustamisele. Seetõttu peaks neile andmetele juurdepääsu soodustama asjakohase teabetaristu abil.

(62)

Õhuruumi on võimalik ohutult ja tõhusalt kasutada üksnes õhuruumi tsiviil- ja militaarvaldkonna kasutajate tihedas koostöös, mis praktikas põhineb peamiselt õhuruumi paindliku kasutamise ja tõhusa tsiviil-militaarkoostöö kontseptsioonil, nagu on kehtestanud Rahvusvaheline Tsiviillennunduse Organisatsioon (ICAO). Pidades silmas nimetatud kontseptsiooni ühtset kohaldamist, peaks komisjonil olema õigus võtta vastu rakendusakte ühise transpordipoliitika piires ja ilma et see piiraks liikmesriikide vastutust oma õhuruumi eest.

(63)

Euroopa lennuliikluse uue põlvkonna juhtimissüsteemi (SESAR) projekti eesmärk on võimaldada lennutranspordi ohutut, tõhusat ja keskkonnakestlikku arengut, ajakohastades Euroopa ja ülemaailmset lennuliikluse korraldamise süsteemi. Selleks et kaasa aidata projekti täielikule tõhususele, tuleks tagada nõuetekohane kooskõlastamine projekti etappide vahel. Euroopa lennuliikluse korraldamise üldkava peaks tulenema SESARi määratlemisetapist ja aitama saavutada liiduüleseid tulemuseesmärke. Ajavahemikuks 2022–2027 allkirjastasid Euroopa Komisjon ning SESARi kasutuselevõtu- ja taristupartnerlus (SDIP) – konsortsium, kuhu kuuluvad 20 peamist Euroopa õhuruumi kasutajat, aeronavigatsiooniteenuse osutajat ja lennujaama käitajat ning võrgustiku haldajana Eurocontrol – pikaajalise partnerlus-raamlepingu, et SDIP saaks täita ülesandeid, mis on seotud ühisprojektide õigeaegse ja sünkroniseeritud rakendamisega (komisjoni rakendusmäärus (EL) 2021/116) (15) ning seirega, koordineerides ja toetades asjaomaseid sidusrühmi.

(64)

Ühisprojektide kontseptsiooni eesmärk peaks olema rakendada õigeaegselt, kooskõlastatult ja sünkroniseeritult Euroopa lennuliikluse korraldamise üldkavas kindlaks määratud olulisi operatsioonilisi muudatusi, mis mõjutavad kogu võrgustikku ning on saavutanud rakendamiseks piisava küpsusastme. Eelkõige peaksid ühisprojektid edendama ja kiirendama uute digitehnoloogiate kasutuselevõttu. Komisjonile tuleks teha ülesandeks viia läbi ühisprojektide rakendamise rahastamise kulude-tulude analüüs, et kiirendada SESARi projekti kasutuselevõttu.

(65)

Määrusega (EL) 2018/1139 kehtestatud lennuliikluse korraldamise süsteemidele ja koostisosadele esitatavate nõuete täitmisega tuleks tagada nende süsteemide ja koostisosade koostalitlusvõime ühtse Euroopa taeva huvides.

(66)

Selleks et tagada käesoleva määruse ühetaolised rakendamistingimused, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused eelkõige seoses järgmisega: tulemushindamiskogu, tulemus- ja tasusüsteemide rakendamine, sealhulgas liiduüleste tulemuseesmärkide ja täiendavate lähteväärtuste, häiretasemete, jaotusväärtuste ja võrdlusaluste rühmade kindlaksmääramine, tulemuseesmärkide ning nende hindamise kriteeriumide ja tingimuste kindlaksmääramine, tulemuskavade, sealhulgas ühiste tulemuskavade, ja tulemuseesmärkide väljatöötamine, hindamine, heakskiitmine ja läbivaatamine, tulemuslikkuse, sealhulgas võrgustikufunktsioonide tulemuslikkuse seire, kulude jaotus marsruudi ja terminali aeronavigatsiooniteenuste vahel, põhiliste tulemus- ja seirenäitajate kindlaksmääramine, võrdlusuuringute metoodika, stimuleerimiskavad, terminali navigatsioonitasude sissenõudmise piirkonna muutmise normid, normid kulusid ja tasusid käsitleva teabe esitamise kohta, tasude kulubaasi sisu ja kehtestamine ning aeronavigatsiooniteenuste ühikumäärade kehtestamine, stiimulite mehhanismid ja riskijagamismehhanismid, tasude diferentseerimine, liikmesriikide järelevalveasutuste poolt komisjonile andmete esitamise korda käsitlevad normid, tulemus- ja tasusüsteemide rakendamisele olulist mõju avaldavate ettenägematute ja oluliste sündmustega tegelemise mehhanism, võrgustikufunktsioonide täitmist, võrgustiku haldaja määramist ja sellise määramise tingimusi, samuti võrgustiku haldaja ülesandeid ja toimimist, võrgustiku haldusnõukogu, ühisotsustusprotsessi ja võrgustiku juhtimise mehhanisme käsitlevad normid, operatiivandmete kättesaadavust käsitlevad nõuded, õhuruumi paindliku kasutamise kontseptsiooni kohaldamine, ühisprojektide ja nende puhul kohaldatavate juhtimisprotsesside kehtestamine ning ICAO õhuruumi liigituse rakendamine. Neid volitusi tuleks kasutada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 182/2011 (16). Kui komitee arvamust ei esita, siis komisjon rakendusakti eelnõu vastu ei võta.

(67)

Töötajate ühiskondlike ja kutsealaste organisatsioonidega tuleks vastavalt nõu pidada kõikide märkimisväärse sotsiaalse, tehnoloogilise ja inimmõõdet hõlmava või tulemuslikkusele avalduva mõjuga kavandatavate meetmete üle. Liidu tasandil tuleks nõu pidada ka komisjoni otsuse 98/500/EÜ (17) alusel moodustatud valdkondliku dialoogi komiteega ning ühtse Euroopa taeva algatuse inimmõõtmega tegeleva komisjoni eksperdirühmaga.

(68)

Käesoleva määruse rikkumise korral ettenähtud karistused peaksid olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad ning need ei tohiks vähendada ohutust.

(69)

Käesolev määrus ei tohiks takistada liikmesriikidel kohaldamast meetmeid, mis on vajalikud oluliste julgeoleku- või kaitsepoliitikahuvide kaitsmiseks. Lisaks ei mõjuta see liikmesriikide õigust võtta vastu oma relvajõudude korraldamisega seotud sätteid. Selle õiguse tulemusel võivad liikmesriigid võtta meetmeid tagamaks, et nende relvajõududel oleks piisav õhuruum vajaliku koolituse ja õppuste läbiviimiseks. Seetõttu tuleks sätestada kaitseklausel selle õiguse kasutamiseks.

(70)

Asjakohane on lisada määrusesse (EL) 2018/1139 aeronavigatsiooniteenuse osutajate sertifitseerimisega seotud nõuded, mis olid varem sätestatud määruses (EÜ) nr 550/2004, et näha ette sertifitseerimise lihtsustatud õigusraamistik ja ühtne sertifitseerimismenetlus. Eelkõige on asjakohane sätestada, et lennuliikluse korraldamise ja aeronavigatsiooniteenuste (edaspidi „ATM/ANS-teenused“) osutajad peaksid sertifitseerimiseks tõendama piisavat finantsstabiilsust ja võtma asjakohase vastutuskindlustus- ja kindlustuskaitse, järgima omandi ja organisatsioonilise struktuuri suhtes kohaldatavaid nõudeid ning juhtima turvariske. Samuti tuleks täpsustada tingimused, mida võidakse kohaldada välja antud sertifikaatide suhtes.

(71)

Lisaks tuleks täiendada ATM/ANS-teenuste ja lennujuhtide puhul rakendatavaid olulisi nõudeid seoses lennuliikluse andmeteenuste suhtes kohaldatavate nõuetega.

(72)

Sertifitseerimise, järelevalve ja nõuete täitmise tagamise ülesannete täitmisel seoses oluliste nõuetega, mis käsitlevad finantsstabiilsust, vastutust, kindlustuskaitset, omandit ja organisatsioonilist struktuuri, peaks pädev asutus tuginema liikmesriigi järelevalveasutuse hinnangutele, välja arvatud juhul, kui asjaomane liikmesriigi pädev asutus vastutab kõigi sertifitseerimisega seotud ülesannete eest.

(73)

Kuna määrused (EÜ) nr 549/2004, (EÜ) nr 550/2004 ja (EÜ) nr 551/2004 asendatakse ja tunnistatakse käesoleva määrusega kehtetuks, on asjakohane ajakohastada määruses (EL) 2018/1139 määrustele (EÜ) nr 549/2004, (EÜ) nr 550/2004 ja (EÜ) nr 551/2004 tehtud viited.

(74)

Selleks et tagada määruse (EL) 2018/1139 ühetaolised rakendamistingimused, eelkõige seoses tingimustega, mida võib kohaldada ATM/ANS-teenuste sertifikaatide väljastajate suhtes, ning normide ja menetlustega, mille kohaselt liikmesriigi järelevalveasutus hindab ja kontrollib kõnealuste teenuseosutajate vastavust olulistele nõuetele, mis on seotud finantsstabiilsuse, vastutuse, kindlustuskaitse, omandi ja organisatsioonilise struktuuriga, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused. Neid volitusi tuleks teostada kooskõlas määrusega (EL) nr 182/2011.

(75)

Määrust (EL) 2018/1139 tuleks seetõttu vastavalt muuta.

(76)

Kuna käesoleva määruse eesmärki, milleks on ühtse Euroopa taeva algatuse rakendamine, ei suuda liikmesriigid vajalikul määral saavutada, küll aga saab neid meetme riikidevahelise laadi tõttu paremini saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuspõhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale,