4.1. Üldised kaalutlused

Käesolevas jaotises sätestatakse finantsinstitutsiooni ärimudeli ja strateegia hindamise kriteeriumid. Pädevate asutuste poolt läbiviidava hindamise eesmärk on saada põhjalik ülevaade finantsinstitutsioonide tegevusest nii praeguses kui ka tulevikku suunatud perspektiivis, tuvastada olulised olemasolevad või võimalikud nõrgad kohad, mis tõenäoliselt avaldavad finantsinstitutsioonile olulist mõju, ning hinnata finantsinstitutsiooni ärimudeli ja strateegia üldist usaldusväärsust. Pärast hindamist peaksid pädevad asutused määrama järgmise:

• a. finantsinstitutsiooni praeguse ärimudeli elujõulisus, mida mõõdetakse tema võimega tekitada aktsepteeritavat tulu 12 kuu jooksul;
• b. finantsinstitutsiooni strateegia kestlikkus lähtuvalt tema võimest tekitada aktsepteeritavat tulu vähemalt järgmise kolme aasta jooksul, mis tuleneb tema strateegiakavadest ja finantsprognoosidest.

Pädevad asutused peaksid ärimudeli analüüsi tulemustega toetama järelevalvealase läbivaatamise ja hindamise protsessi kõigi teiste elementide hindamist. Pädevad asutused võivad hinnata ärimudeli analüüsi konkreetseid asjaolusid, eelkõige ärimudeli kvantitatiivseid näitajaid, järelevalvealase läbivaatamise ja hindamise protsessi teiste elementide hindamise raames (nt rahastamisstruktuuri mõistmine võib olla osa likviidsusele avalduvate riskide hindamisest).

Pädevad asutused peaksid ärimudeli analüüsi tegemisel võtma arvesse keskkonna-, sotsiaalseid ja juhtimisriske, pöörates esmajärjekorras tähelepanu keskkonnaalastele ülemineku- ja füüsilistele riskidele, et hinnata nende riskide strateegilist ning usaldatavusega seotud mõju finantsinstitutsiooni ärimudelile lühikeses, keskpikas ja pikas perspektiivis.

Pädevad asutused peaksid ärimudeli analüüsi kasutama ka selleks, et hinnata rahapesu ja terrorismi rahastamise riskide mõju usaldatavusele, mis on seotud finantsinstitutsiooni ärimudeliga. Sellega seoses peaksid pädevad asutused kasutama rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise järelevalveasutustelt saadud teavet, et täiendada oma käimasoleva järelevalve tulemusi ja hinnata, kas need tekitavad seoses rahapesu ja terrorismi rahastamise riskiga usaldatavusnõuete täitmise probleeme. Kui hindamine näitab, et finantsinstitutsiooni ärimudel tekitab seoses rahapesu ja terrorismi rahastamise riskiga usaldatavusnõuete täitmise probleeme, peaksid pädevad asutused jagama ärimudeli usaldatavuse hindamise tulemusi rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise järelevalveasutusega¹⁶ .

¹⁶ Kooskõlas EBA suunistega rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise koostöö kohta (EBA/GL/2021/15).

Pädevad asutused peaksid ärimudeli analüüsil kasutama vähemalt järgmisi kvantitatiivse ja kvalitatiivse teabe allikaid:

• a. finantsinstitutsiooni strateegiakava(d) koos jooksva aasta ja tulevikuprognoosidega ning nende aluseks olevate majanduseeldustega;
• b. finantsaruandlus (nt kasum ja kahjum, bilansilised kulukohustused);
• c. nõutav aruandlus (ühisaruanded, finantsaruanded, ja krediidiregister, kui olemas);
• d. sisearuandlus (juhtimisteave, sh – kui olemas – panus kasumlikkusesse ärivaldkondade kaupa, kapitali planeerimine, likviidsusaruanded, tegevuskerksus, sisesed riskiaruanded);
• e. finantsseisundi taastamise kavad;
• f. kriisilahenduse kavad, sealhulgas kriisilahenduskõlblikkuse hindamise töö tulemused, mille kriisilahendusasutus on esitanud kooskõlas direktiivi 2014/59/EL artikliga 14;
• g. finantsinstitutsiooni keskkonna-, sotsiaalsete ja juhtimisriskide käsitlemise kava, mis tuleb koostada vastavalt direktiivi 2013/36/EL artikli 76 lõikele 2;
• h. kolmandate isikute aruanded (nt auditiaruanded, omakapitali-/krediidianalüütikute aruanded);
• i. muud asjakohased makrotasandi usaldatavus- või finantsstabiilsuse uuringud/küsitlused (nt Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF), makrotasandi usaldatavusjärelevalvet teostavate asutuste ja institutsioonide ning Euroopa institutsioonide uuringud ja küsitlused).