4.2. Ärimudeli analüüsi sihtvaldkondade tuvastamine

Vastavalt jaotises 2 sätestatud sekkumise mudelile peaksid pädevad asutused keskenduma oma analüüsis finantsinstitutsiooni ärimudeli kõige olulisematele hindamisvaldkondadele. Ärimudeli analüüsi ulatust ja põhjalikkust võib eristada olenevalt finantsinstitutsiooni suhtes juba tehtud järelevalvealaste läbivaatamiste arvust ning laadist. See hindamine peaks igal juhul võimaldama pädevatel asutustel kujundada seisukoha finantsinstitutsiooni üldise ärimudeli elujõulisuse ja kestlikkuse kohta.

Pädevad asutused peaksid kujundama seisukoha finantsinstitutsiooni ärimudeli muudatuste olulisuse kohta võrreldes eelneva järelevalvealase läbivaatamisega, et otsustada hindamise ulatuse ja põhjalikkuse üle ning selle üle, mil määral saab eelnevat järelevalvealast hindamist kasutada uue hindamise lähtealusena. Sellise seisukoha kujundamisel peaksid pädevad asutused eelkõige kaaluma, kas finantsinstitutsiooni järgmistes valdkondades on toimunud olulisi muudatusi:

• a. varem edastatud ja hinnatud strateegiakava;
• b. bilansi ülesehitus, sealhulgas tuluallikate ja nende kontsentratsiooni muutused, varade kasv, kohustuste struktuuri muutused või asjakohaste finants- ja riskinäitajate muutus, ning võtma arvesse jaotises 3 kirjeldatud näitajate jälgimise tulemusi;
• c. juhtimine ja tegevus, sealhulgas teiste ettevõtete omandamine, nendega ühinemine või nende võõrandamine, ärivaldkondade avamine või sulgemine või geograafiliste turgude avamine või sulgemine ning IT-taristu muudatused.

Kõige olulisemate ärivaldkondade kindlaksmääramine

Pädevad asutused peaksid hindama finantsinstitutsioonide ärivaldkondade olulisust, et määrata kindlaks peamised valdkonnad, millele ärimudeli analüüsis keskenduda. Hindamisel peaksid pädevad asutused arvestama järgmist:

• a. ärivaldkondade olulisus kasumi/kahjumi tekitamise seisukohalt, sealhulgas geograafilised alad, tütarettevõtjad/filiaalid ja tootevaldkonnad, mis on kõige olulisemad lähtuvalt nende panusest kasumi- ja kahjumiaruande kogutuludesse/-kuludesse, riskist (näiteks koguriskipositsiooni või muu riskinäitaja alusel) ja/või organisatsiooni-/õigusprioriteetidest (näiteks avaliku sektori pankade erikohustus pakkuda konkreetseid tooteid);
• b. varasemad järelevalve tulemused, sealhulgas kohapealsete kontrollide käigus tehtud järeldused – juhul, kui need tulemused võivad anda vihjeid tegevusvaldkondade kohta, mis vajavad täiendavat uurimist –, samuti sise- või välisauditi aruannete tulemused ja tähelepanekud selle kohta, kas siseauditi üksus on tuvastanud konkreetseid probleeme seoses teatud ärivaldkondade kestlikkuse või elujõulisusega;
• c. temaatilise järelevalve tulemused – kas sektoriülesel analüüsil on leitud ühiseid alusprobleeme, mis on täiendava asutusepõhise analüüsi ajendiks;
• d. olulisus strateegiakavade suhtes – kas on ärivaldkondi, mida finantsinstitutsioon soovib oluliselt suurendada või vähendada;
• e. võrdlus konkurentidega – kas ärivaldkonna tulemuslikkus on konkurentidega võrreldes olnud ebatavaline (olnud väljaspool konkurentide tulemusi), kui selline teave on pädevatele asutustele kättesaadav. Ärimudeli analüüsi jaoks asjakohaste konkurentide kindlaksmääramiseks peaksid pädevad asutused võtma arvesse konkureerivaid toote-/ärivaldkondi, mis on suunatud samale kasumiallikale/samadele klientidele, õiguskorda ja tegevuse asukoha geopoliitilisi riske ning muid tegureid, mis on asjakohased finantsinstitutsiooni tegevussektoris.