7.3. Teise samba kapitalinõue ülemäärase finantsvõimenduse riski kohta (teise samba ülemäärast finantsvõimenduse riski käsitlevad kapitalinõuded)

Kui pädevad asutused määravad ülemäärase finantsvõimenduse riski hindamise tulemusel kooskõlas direktiivi 2013/36/EL artikli 104a lõigetega 3 ja 4 selle riski käsitlemiseks kindlaks teise samba ülemäärast finantsvõimenduse riski käsitlevad kapitalinõuded, peaksid nad lisama selle nõude määruse (EL) nr 575/2013 artikli 92 lõike 1 punktis d sätestatud finantsvõimenduse määral põhinevale omavahendite nõudele, mitte artikli 92 lõike 1 punktides a–c sätestatud koguriskipositsioonil põhinevale esimese samba omavahendite nõudele. Pädevad asutused peaksid kaaluma finantsvõimenduse määra nõuet ja teise samba ülemäärast finantsvõimenduse riski käsitlevaid kapitalisuuniseid kui eraldi kogumit riskipositsiooni kogusummal põhinevatest nõuetest ja täiendavatest omavahendite nõuetest kõigi muude riskiliikide puhul (st olemasolevaid omavahendeid saab samaaegselt kasutada nii riskipositsiooni kogusumma põhises kogumis olevate nõuete täitmiseks kui finantsvõimenduse määral põhinevate omavahendite nõuete kogumi nõuete täitmiseks).

7.3.1. Ülemäärase finantsvõimenduse riski hindamine

Kooskõlas finantsvõimenduse määra (ja selle nõuete kogumi) kui koguriskipositsioonil põhinevate omavahendite nõuete kaitsemeetmega peaksid pädevad asutused ülemäärase finantsvõimenduse riski hindamisel keskenduma võimalikele olulistele puudustele, mis ei ole hõlmatud või ei ole piisavalt kaetud määruse (EL) nr 575/2013 artikli 92 lõike 1 punktis d sätestatud omavahendite nõuetega, mis võivad nõuda parandusmeetmete võtmist finantsinstitutsiooni äritegevuse suhtes, mida ei ole ette nähtud tema äriplaanis.

Ülemäärase finantsvõimenduse riski hindamisel peaksid pädevad asutused võtma arvesse kõiki järgmisi aspekte ning kohandama iga aspekti hindamise põhjalikkust vastavalt selle olulisusele finantsinstitutsiooni jaoks:

• a. ülemäärase finantsvõimenduse riski elemendid, mida loetakse olevat määruse (EL) nr 575/2013 artikli 92 lõike 1 punktis d sätestatud finantsvõimenduse määra omavahendite nõudega hõlmamata või piisavalt hõlmamata, eelkõige järgmistel põhjustel:
• i. finantsvõimenduse määra regulatiivne arbitraaž/optimeerimine, vahetades finantsvõimenduse määras arvesse võetud riskipositsioonid majanduslikult sarnaste riskipositsioonide vastu, mida võib finantsvõimenduse määra riskipositsiooni arvutamisel vähem arvesse võtta;
• ii. regulatiivne arbitraaž/optimeerimine, minimeerides finantsvõimenduse määra riskipositsiooni, vähendades tehingumahtu peamistel finantsturgudel (eelkõige rahaturul, teatud tegevustes, nt väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingutes, kuid ka tuletisinstrumentide turul) aruandekuupäevade ümber, mille tulemusena teatatakse ja avalikustatakse kõrged finantsvõimenduse määrad (olukorra ilustamise tegevused;
• iii. ärimudeli, äritegevuse või muud panga iseärasused, mis kas suurendavad või vähendavad finantsinstitutsiooni ülemäärase finantsvõimenduse riski ulatust, kuid mida finantsvõimenduse määra arvutamisel ei käsitleta või ei ole piisavalt käsitletud. Pädevad asutused peaksid vajaduse korral kaaluma kõrgeid riskipositsioone seoses aktsiate või lühikeste positsioonide kirjutatud optsioonidega krediidituletisinstrumentide kaudu, millel võib olla suurem riskipositsioon maksimaalse kahju suhtes, kuna need positsioonid ei ole finantsvõimenduse määra riskipositsioonis täielikult arvesse võetud (erinevalt näiteks väljakirjutatud krediidituletisinstrumentidest) ja kontsentreerumist teatud bilansiväliste kirjete korral, kus finantsinstitutsiooni äritegevusele omane eripära võib põhjustada väljamaksete suurema volatiilsuse;
• b. ülemäärase finantsvõimenduse riski elemendid, mis on finantsvõimenduse määra omavahendite nõudest sõnaselgelt välja jäetud või mida ei ole sõnaselgelt käsitletud, sealhulgas määruse (EL) nr 575/2013 artiklis 429a loetletud väljajätmiste tõttu, eelkõige juhul, kui on kahtlusi seoses nende väljajätmise tingimuste jätkuva täitmise hindamisega ja kui tuginemine ühele väljajätmisele on finantsinstitutsiooni jaoks väga oluline ja väljajäetud summa on põhjendamatult volatiilne;
• c. finantsinstitutsiooni finantsvõimenduse määra ja selle komponentide muutused, sealhulgas praeguse ja tulevase eeldatava kahju prognoositav mõju finantsvõimenduse määrale, võttes arvesse finantsinstitutsiooni ärimudelit.

7.3.2. Teise samba ülemäärast finantsvõimenduse riski käsitlevate kapitalinõuete määramine

Pädevad asutused peaksid määrama teise samba ülemäärast finantsvõimenduse riski käsitlevad kapitalinõuded kindlaks ülemäärase finantsvõimenduse riski katmiseks piisavaks peetava kapitali ja finantsvõimenduse määra omavahendite nõuete vahena, nagu on sätestatud määruse (EL) nr 575/2013 artikli 92 lõike 1 punktis d. See summa ei või olla negatiivne.

Teise samba ülemäärast finantsvõimenduse riski käsitlevate kapitalisuuniste kehtestamisel peaksid pädevad asutused eelkõige arvestama järgmist:

• a) ülemäärase finantsvõimenduse riskielemendid, mida ei peeta määruse (EL) nr 575/2013 artikli 92 lõike 1 punktis d sätestatud finantsvõimenduse määra omavahendite nõudega kaetuks või piisavalt kaetuks, eelkõige juhul, kui punktides 325 ja 326 kirjeldatud aspektide hindamine viitab suurele haavatavusele võrreldes finantsvõimenduse määra riskipositsiooniga;
• b) ülemäärase finantsvõimenduse riski elemendid, mis on finantsvõimenduse määra omavahendite nõudest sõnaselgelt välja jäetud või mida ei ole sõnaselgelt käsitletud, sealhulgas määruse (EL) nr 575/2013 artikli 429a lõikes 1 loetletud väljajätmiste tõttu, mida hinnatakse vastavalt lõike 326 punktile b. Pädevad asutused peaksid kehtestama teise samba ülemäärast finantsvõimenduse riski käsitlevad kapitalinõuded ainult juhul, kui teatava väljajätmise eriti laialdane kasutamine toob kaasa finantsvõimenduse määra taseme, mis ei kajasta asjakohaselt finantsinstitutsiooni riski.

Pädevad asutused peaksid kindlaks tegema, hindama ja kvantifitseerima ülemäärase finantsvõimenduse riski, kasutades punktides 302 ja 303 sätestatud teabeallikaid ja meetodeid ulatuses, milles need on asjakohased riski suhtes.

7.3.3. Teise samba ülemäärast finantsvõimenduse riski käsitlevate kapitalisuuniste koosseis

Pädevad asutused peaksid lisama teise samba ülemäärast finantsvõimenduse riski käsitlevad kapitalinõuded esimese taseme omavahendite miinimumnõudele. Selle lisanõude täitmiseks peaks finantsinstitutsioonidel olema võimalik kasutada ka mis tahes esimese taseme omavahendeid.

Vajaduse korral ja arvestades finantsinstitutsioonide konkreetseid asjaolusid, võivad pädevad asutused otsustada nõuda, et finantsinstitutsioonid kataks teise samba ülemäärast finantsvõimenduse riski käsitlevad kapitalinõuded kvaliteetsema kapitaliga kui see, mis on täpsustatud eelmises punktis. See otsus peaks olema selgelt põhjendatud, tuues esile selleni viinud konkreetsed asjaolud, võttes arvesse finantsinstitutsiooni individuaalset riskiolukorda ja arvestades olukordi, kus ülemäärase finantsvõimenduse riski realiseerumine võib vajada kvaliteetsemat kapitali, et katta võimalikke kahjusid.