7.6. Nõuete täitmine pingelistes tingimustes – teise samba kapitalisuuniste ja teise samba ülemäärast finantsvõimenduse riski käsitlevate kapitalisuuniste kasutamine stressitestide kvantitatiivsete tulemuste analüüsimiseks

Pädevad asutused peaksid stressitestimise abil määrama kindlaks finantsinstitutsiooni omavahendite (kvantiteedi ja koosseisu) adekvaatsuse stressitingimustes ja selle, kas järelevalvemeetmeid, sealhulgas teise samba kapitalisuuniseid, teise samba ülemäärast finantsvõimenduse riski käsitlevaid kapitalisuuniseid, muudetud kapitali planeerimist või muid meetmeid on vaja võtta võimalike puuduste käsitlemiseks. Kapitali adekvaatsuse hindamiseks stressitingimustes peaksid pädevad asutused kaaluma järgmist:

• a. krediidiasutuste või investeerimisühingute stressitestide ja järelevalvelise stressitestimise kvalitatiivsete tulemuste kasutamist (näiteks riskijuhtimises ja kontrollis tuvastatud puudused);
• b. finantsinstitutsioonide stressitestide (kui sisemise kapitali adekvaatsuse hindamise protsessi peetakse usaldusväärseks) ning järelevalveliste stressitestide kvantitatiivsete tulemuste kasutamine vastavalt direktiivi 2013/36/EL artiklile 100, nagu on täpsustatud jaotises 11, sealhulgas näiteks:
• i. finantsinstitutsioonide rakendatavate konkreetsete n-ö ankrustsenaariumide/-eelduste määramine;
• ii. süsteemiüleste stressitestide tegemine, kasutades finantsinstitutsioonide või järelevalveasutuste rakendatavaid järjepidevaid metoodikaid.

Pädevad asutused peaksid hindama stressitestide asjakohaseid kvantitatiivseid tulemusi seoses krediidiasutuste või investeerimisühingute omavahendite adekvaatsuse ja kvaliteediga ning kindlaks määrama, kas omavahendite adekvaatsus ja kvaliteet on piisav, et katta kohaldatavaid kapitalinõudeid ning eelkõige järgmist:

• a. üldine kapitalinõue koos baasstsenaariumi kombineeritud puhvrinõuetega vähemalt kaheaastase tulevikku suunatud ajavahemiku jooksul;
• b. järelevalvealase läbivaatamise ja hindamise protsessi kogukapitalinõue ebasoodsa stsenaariumi korral vähemalt kaheaastase tulevikku suunatud ajavahemiku jooksul.

Pädevad asutused peaksid kindlaks määrama teise samba kapitalisuunised ja teise samba ülemäärast finantsvõimenduse riski käsitlevad kapitalisuunised, ja kui tulemuseks on positiivne väärtus, peaksid nad kehtestama teise samba kapitalisuunised või teise samba ülemäärast finantsvõimenduse riski käsitlevad kapitalisuunised, et käsitleda järelevalveküsimusi, mis tulenevad finantsinstitutsiooni tundlikkusest järelevalvelistes stressitestides kasutatud ebasoodsate stsenaariumide suhtes. Teise samba kapitalisuuniseid ei tohiks kasutada nende riskide või riskielementide katmiseks, mis on juba kaetud teise samba kapitalinõudega vastavalt punktile 7.2. Sarnaselt ei tohiks teise samba ülemäärast finantsvõimenduse riski käsitlevaid kapitalisuuniseid kasutada nende ülemäärase finantsvõimenduse riski aspektide katmiseks, mis on juba kaetud teise samba ülemäärast finantsvõimenduse riski käsitlevate kapitalisuunistega kooskõlas punktiga 7.3.

Teise samba kapitalisuuniste tase peaks kaitsma järelevalvealase läbivaatamise ja hindamise protsessi kogukapitalinõude võimaliku rikkumise eest ebasoodsa stsenaariumi korral. Sarnaselt peaksteise samba ülemäärast finantsvõimenduse riski käsitlevate kapitalisuuniste tase ebasoodsa stsenaariumi korral kaitsma järelevalvealase läbivaatamise ja hindamise protsessi finantsvõimenduse määra kogunõude rikkumise eest. Kui järelevalvealaste stressitestide kvantitatiivsed tulemused viitavad sellele, et finantsinstitutsioon tõenäoliselt ei riku oma järelevalvealase läbivaatamise ja hindamise protsessi kogukapitalinõuet, võivad pädevad asutused otsustada teise samba kapitalisuuniseid mitte kehtestada. Samuti võivad pädevad asutused otsustada mitte kehtestada teise samba ülemäärast finantsvõimenduse riski käsitlevaid kapitalisuuniseid, kui stressitesti ebasoodsa stsenaariumi korral ei eeldata järelevalvealase läbivaatamise ja hindamise protsessi finantsvõimenduse määra kogunõude rikkumist.

Pädevad asutused peaksid kehtestama teise samba kapitalisuunised ja teise samba ülemäärast finantsvõimenduse riski käsitlevad kapitalisuunised vastavalt asjakohaste järelevalveliste stressitestide ebasoodsate stsenaariumide tulemustele, sealhulgas EBA tehtud ELi-ülestele stressitestidele või muudele asjakohastele järelevalvelistele stressitestidele, mis tehti süsteemiüleselt vähemalt kaheaastase tulevikku suunatud ajavahemiku jooksul.

Tuginedes proportsionaalse lähenemisviisi kehtestamisele muude kui 1. kategooria finantsinstitutsioonide ning piiriüleste konsolideerimisgruppide tütarettevõtjate suhtes, võivad pädevad asutused teise samba kapitalisuuniste ja teise samba ülemäärast finantsvõimenduse riski käsitlevate kapitalisuuniste kehtestamisel ja ajakohastamisel arvestada järelevalveliste stressitestide lihtsustatud vormide tulemusi (nt kasutades järelevalves ettenähtud ankurstsenaariume, tundlikkusanalüüse, määratud asutuste tehtud ülalt-allapoole stressiteste, konsolideeritud tasandi stressitestide mõju portfelli tasandil), varasemaid järelevalvelisi stressiteste või finantsinstitutsioonide stressiteste vastavalt punktile 340. Järelevalveliste stressitestide lihtsustatud vorme võib kasutada individuaalselt, mitte kogu süsteemi hõlmava tegevuse osana.

Pädevad asutused peaksid määrama teise samba kapitalisuunised ja teise samba ülemäärast finantsvõimenduse riski käsitlevad kapitalisuunised kooskõlas punktis 2.4 sätestatud minimaalse sekkumise mudeliga. Eelkõige peaks minimaalne sagedus, millega määratakse kindlaks ja kehtestatakse teise samba kapitalisuunised ja teise samba ülemäärast finantsvõimenduse riski käsitlevad kapitalisuunised, olema kapitali adekvaatsuse hindamise sagedus vastavalt järelevalvealase läbivaatamise ja hindamise protsessi minimaalse sekkumise mudelile.

Olenemata eelmisest lõikest, pädevad asutused

• a. peaksid hindama, kas olemasolevad teise samba kapitalisuunised ja teise samba ülemäärast finantsvõimenduse riski käsitlevad kapitalisuunised on endiselt asjakohased, kui uute järelevalveliste stressitestide tulemused on kättesaadavad, ning vajadusel neid muutma;
• b. võivad määrata teise samba kapitalisuunised ja teise samba ülemäärast finantsvõimenduse riski käsitlevad kapitalisuunised iga aasta asemel ainult iga kahe aasta tagant, sealhulgas järelevalvealase läbivaatamise ja hindamise protsessi 1. kategooria finantsinstitutsioonide korral. Teise samba kapitalisuuniste määramise aastale järgneval aastal peaksid pädevad asutused hindama, kas teise samba kapitalisuunised ja teise samba ülemäärast finantsvõimenduse riski käsitlevad kapitalisuunised on endiselt asjakohased või vajavad ajakohastamist kogu asjakohase teabe, sealhulgas varasemate järelevalveliste stressitestide tulemuste ja täiendava tundlikkusanalüüsi alusel (st järelevalveliste stressitestide lihtsustatud vormid).

Teise samba kapitalisuuniste kohandamisel peaksid pädevad asutused tagama, et see määratakse tasemel, mis on asjakohane vähemalt eeldatava maksimaalse stressimõju katmiseks, mille arvutamisel tuleks kasutada esimese taseme põhiomavahendite suhtarvu muutusi (st arvestada tuleb liikumisi nii esimese taseme põhiomavahendites kui ka koguriskipositsioonis) stressi kõige raskemal aastal ja arvestades kohaldatavate kapitalinõuete taset. Maksimaalset stressimõju teise samba kapitalisuuniste määramisel tuleks mõista kui erinevust stressitestiaegse ebasoodsa stsenaariumi esimese taseme põhiomavahendite vähima suhtarvu ja tegeliku esimese taseme põhiomavahendite suhtarvu vahel lähtepunktis.

Teise samba ülemäärast finantsvõimenduse riski käsitlevate kapitalisuuniste kohandamisel tuleks maksimaalne stressimõju arvutada esimese taseme omavahendite muutuste põhjal halvimal stressiaastal ja võttes arvesse kohaldatava finantsvõimendusemäära kapitalinõudeid. Teise samba ülemäärast finantsvõimenduse riski käsitlevate kapitalisuuniste määramise eesmärgil tuleks maksimaalset stressimõju mõista kui stressitestiaegse ebasoodsa stsenaariumi vähima finantsvõimendusemäära ja lähtepunkti tegeliku finantsvõimendusemäära vahet.

Pädevad asutused peaksid saama igale finantsinstitutsioonile konkreetse teise samba kapitalisuuniste lähtepunkti, tasaarvestades elemendid, mis juba katavad maksimaalses stressimõjus kajastatud riske. Eelkõige peaksid pädevad asutused tasaarvestama asjakohaseid meetmeid, eelkõige kapitali säilitamise puhvrit, kooskõlas punktiga Error! Reference source not found. . Lisaks võivad pädevad asutused teise samba kapitalisuuniste ja teise samba ülemäärast finantsvõimenduse riski käsitlevate kapitalisuuniste lähtepunktide kindlaksmääramisel kaaluda vajaduse korral muid maksimaalse stressimõju korrigeerimisi, mis on seotud staatilise bilansi eeldusega või stressitesti ja lähtepunkti vahelise erineva ajavahemikuga.

Teise samba kapitalisuuniste ja teise samba ülemäärast finantsvõimenduse riski käsitlevate kapitalisuuniste määramisel peaksid pädevad asutused tagama piisava seose nende vastavate lähtepunktide ja lõppväärtuste vahel. Selleks võivad nad otsustada kasutada tähtajaklassimeetodit, et klassifitseerida finantsinstitutsioone vastavalt teise samba kapitalisuuniste ja teise samba ülemäärast finantsvõimenduse riski käsitlevate kapitalisuuniste lähtepunktidele, tuginedes punktis 344 sätestatud asjakohastele järelevalvelistele stressitestidele või muudele punktis 345 sätestatud meetoditele. Sellest tulenevalt võivad pädevad asutused määrata kindlaksmääratud teise samba kapitalisuuniste või teise samba ülemäärast finantsvõimenduse riski käsitlevate kapitalisuuniste taseme vahemiku igale klassile ning määrata lõplikud teise samba kapitalisuunised või teise samba ülemäärast finantsvõimenduse riski käsitlevad kapitalisuunised määratud klassi vahemikus või erandkorras väljaspool asjakohase klassi vahemikku, lähtudes finantsinstitutsioonipõhistest kaalutlustest. Pädevad asutused peaksid püüdma vältida nn kaljuefekti klasside vahel, näiteks võimaldades osalist kattumist naaberklassi teise samba kapitalisuuniste või teise samba ülemäärast finantsvõimenduse riski käsitlevate kapitalisuuniste tasemetega, ning nad peaksid tagama, et tulenevad lõplikud teise samba kapitalisuunised ja teise samba ülemäärast finantsvõimenduse riski käsitlevad kapitalisuunised on finantsinstitutsioonipõhised.

Lõplike teise samba kapitalisuuniste ja teise samba ülemäärast finantsvõimenduse riski käsitlevate kapitalisuuniste määramisel peaksid pädevad asutused, kui on asjakohane ja kättesaadav, arvestama järgmisi tegureid:

• a. aasta, mil ilmneb stressi maksimaalne mõju seoses stressitestides kasutatud stressistsenaariumide lähtepunkti ja ajavahemikuga;
• b. finantsinstitutsiooni usaldusväärse stressitesti tulemus, võttes arvesse konkreetse stsenaariumi määratlusi ja eeldusi, eelkõige juhul, kui neid peetakse finantsinstitutsiooni ärimudeli või riskiprofiili jaoks asjakohasemaks või kui sisestsenaariumid on tõsisemad kui järelevalvelised stsenaariumid;
• c. muutused, mis toimuvad pärast stressitesti lõppkuupäeva ja millel on oluline mõju finantsinstitutsiooni riskiprofiilile või kapitalipositsioonile (nt viivislaenude müük). Need muutused võivad hõlmata riskiprofiili vahepealseid muutusi, sealhulgas finantsinstitutsiooni tegevuse või bilansi struktuurimuutusi;
• d. finantsinstitutsiooni juhtkonna asjakohaseid tegevused, mis on järelevalvealase hindamise järel tunnistatud väga usaldusväärseks ja kindlaks;
• e. teave järelevalvealase arvamuse kohta seoses järelevalvelise stressitestimise asjakohasusega finantsinstitutsiooni strateegia, finantsplaanide ja ärimudeli suhtes;
• f. finantsinstitutsiooni tegeliku tundlikkuse vähenemine ebasoodsate stsenaariumide suhtes;
• g. võimalikud kattumised teise samba kapitalinõude ja ülemäärase finantsvõimenduse riski käsitlevate teise samba kapitalisuunistega;
• h. finantsinstitutsiooni üldine finantsseisundi taastamise suutlikkus, nagu on sätestatud EBA suunistes finantsseisundi taastamise üldise suutlikkuse kohta finantsseisundi taastamise kavandamisel⁴³ ;
• i. finantsinstitutsiooni olemasolevate omavahendite kvaliteet (koosseis), sealhulgas stressistsenaariumi kõige halvemal aastal;
• j. kas finantsinstitutsioon on restruktureerimise või kriisilahenduse objektiks või mitte.

⁴³ EBA suunised taastamiskava koostamisel arvestatava üldise taastamisvõime kohta (EBA/GL/2023/06) – II jagu. Üldise taastamissuutlikkuse hindamine – korrigeeritud üldine taastamissuutlikkus.

Teise samba kapitalisuuniste määramisel peaksid pädevad asutused kaaluma ka seda, mil määral katavad stressistsenaariumid kõiki olulisi riske, mis avaldavad mõju kogu järelevalvealase läbivaatamise ja hindamise protsessi kapitalinõude täiendavate omavahendite nõuetele. Pädevad asutused peaksid eelkõige võtma arvesse asjaolu, et makromajanduslikud langusstsenaariumid ei pruugi kõiki riske katta, näiteks pensionirisk või mõned krediidi kontsentratsiooniriski elemendid (nt ühest allikast lähtuv kontsentratsioonirisk), mis võivad kordistada võimalikke kahjusid testitavates ebasoodsates stsenaariumides.

Lisaks peaksid pädevad asutused kaaluma, mil määral olemasolevad puhvrinõuded ja teised kohaldatavad makrotasandi usaldatavusmeetmed katavad stressitestimisel ilmnenud riske. Sellega seoses pädevad asutused:

• a. peaksid tasaarvestama teise samba kapitalisuunised kapitalisäilitamise puhvri suhtes, sest teise samba kapitalisuunised ja kapitalisäilitamise puhver kattuvad olemuslikult;
• b. peaksid erandkorras tasaarvestama teise samba kapitalisuunised juhtumipõhiselt vastutsüklilise kapitalipuhvri suhtes – kuigi põhimõtteliselt ei eeldata nende kattumist –, tuginedes puhvriga kaetud ja stressitestides kasutatavate stsenaariumide kavandamisel arvesse võetud alusriskidele pärast konsulteerimist makrotasandi usaldatavusjärelevalvet teostava asutusega;
• c. teise samba kapitalisuuniseid ei tohiks süsteemse riski puhvritega tasaarvestada (globaalse süsteemselt olulise ettevõtja / muu süsteemselt olulise ettevõtja puhver ja süsteemse riski puhver), kuna need on mõeldud katma riske, mida finantsinstitutsioon finantssüsteemile tekitab;
• d. ei tohiks tasaarvestada teise samba ülemäärast finantsvõimenduse riski käsitlevaid kapitalisuuniseid määruse (EL) nr 575/2013 artikli 92 lõikes 1a sätestatud globaalse süsteemselt olulise ettevõtja finantsvõimenduse määra puhvri nõude suhtes;
• e. võib läbi vaadata asjaomasele asutusele edastatud teise samba kapitalisuuniseid, et tagada selle kohandamise asjakohasus juhul, kui finantsinstitutsioonile hakkab kehtima väljundi alammäär vastavalt direktiivi 2013/36/EL artikli 104b lõikele 4a.

Kui pädevad asutused määravad teise samba kapitalisuunised, peaksid nad lisama need suunised üldisele kapitalinõudele. Kui pädevad asutused määravad teise samba ülemäärast finantsvõimenduse riski käsitlevad kapitalisuunised, peaksid nad lisama need suunised üldise finantsvõimenduse määra nõudele. Pädevad asutused peaksid käsitlema üldist kapitalinõuet ja üldise finantsvõimenduse määra nõuet kui kahte eraldiseisvat nõuete kogumit. Sellest tulenevalt võib olemasolevaid omavahendeid kasutada samaaegselt teise samba kapitalisuuniste ja teise samba ülemäärast finantsvõimenduse riski käsitlevate kapitalisuuniste täitmiseks.