4.4 Stressitestimise kohaldamisala ja hõlmavus

Stressitestid peaksid võtma arvesse kõiki olulisi riskitüüpe, arvestades finantseerimisasutuse, sealhulgas asjakohaste struktuuriüksuste bilansilisi ja bilansiväliseid varasid ja kohustusi.

Stressitestid peaksid võtma arvesse riske finantseerimisasutuse erinevatel tasanditel. Sellega seoses võib stressitestimise kohaldamisala vastavalt proportsionaalsuse põhimõttele varieeruda alates lihtsast portfelli tasandi tundlikkusest või üksiku riski taseme analüüsidest kuni põhjaliku kogu finantseerimisasutust hõlmava stsenaariumi stressitestimiseni.

Stressitestid peaksid võtma arvesse riskitüüpide ja riskitegurite vaheliste korrelatsioonide muutumist üksikettevõtte ja kontserni tasandil. Samuti peaksid need võtma arvesse, et korrelatsioonid kalduvad majandus- või finantsprobleemide ajal suurenema ning et vaja on juhtumipõhiseid analüüse selle kohta, kuidas teatud korrelatsioonid teatud stsenaariumides käituvad.

4.4.2 Portfelli ja üksikriski tasemel stressitestimine

Finantseerimisasutused peaksid tegema stressiteste üksikportfelli tasemel, hõlmates kõiki neid portfelle mõjutavaid riskitüüpe ning kasutades nii tundlikkus- kui ka stsenaariumianalüüse. Samuti peaksid finantseerimisasutused määrama riskitegurid ja nende adekvaatse stressitaseme võimaluse korral üksikportfelli tasandil.

Finantseerimisasutused peaksid tagama, et nad teevad portfellide ja äriliinide või -üksuste suhtes stressiteste, et tuvastada riskide siseseid ja vahelisi kontsentratsioone – st levinud riskitegurite kontsentratsioone riskitüüpide sees ja nende vahel (sh ülekanduvad mõjud).

Eelkõige peaksid finantseerimisasutused riskide vahelisi kontsentratsioone kaaludes neid riskitüüpide (eriti turu- ja krediidiriski) lõikes koondama, et mõista paremini stressiolukorras tekkida võivaid riskikontsentratsioone. Finantseerimisasutused peaksid tuvastama võimalikud seosed positsioonide vahel, mis võiksid olla majandus- ja finantsprobleemide perioodidel riskantsed, ning tõstatama küsimusi stressiolukorras esinevate riskitüüpide vaheliste sõltuvuste ja korrelatsioonide kohta.

4.4.3 Kogu finantseerimisasutust hõlmav stressitest

Finantseerimisasutuse riskidest täieliku ja tervikliku pildi andmiseks tuleks lisaks üksikute üksuste tasandi stressitestidele teha stressiteste ka kontserni tasandil ning portfellide ja üksikute riskitüüpide lõikes.

Arvesse tuleks võtta, et:

• a) kogu finantseerimisasutuse tasandi riskid ei pruugi portfellide, üksikute riskivaldkondade või kontserni äriüksuste stressitestide lihtsal koondamisel hästi kajastuda;
• b) korrelatsioonid, üksikute positsioonide tasakaalustamine ning kontsentratsioonid võivad põhjustada kas riskide mitmekordselt arvestamise või stressiolukorra riskitegurite mõju alahindamise; ning
• c) kogu finantseerimisasutuse tasandil võivad tekkida spetsiifilised kontserniga seotud riskid ning seetõttu peaksid finantseerimisasutused tagama, et kõik olulised riskid ja neile vastavad riskitegurid tuvastatakse ka kogu finantseerimisasutuse tasandil; eriti tuleks tähelepanu pöörata riskikontsentratsioonidele terviklikul alusel.

Rahvusvaheliselt tegutsev kontsern või finantseerimisasutus peaks tegema stressiteste ka konkreetsete geograafiliste piirkondade või ärisektorite või äriliinide tasandil, et võtta arvesse erinevate ärivaldkondade ja piirkondade erinevaid riskitegureid.