4.8 Stressitestimise programmide rakendamine

Sisemise kapitali adekvaatsuse hindamise (ICAAP) ning sisemise likviidsuse hindamise (ILAAP) osana peaksid finantseerimisasutused tagama, et neil on piisavalt kapitali- ja likviidsusressursse, et katta riskid, mille suhtes nad on või võivad olla avatud, ning tagama majandustsükli vältel kapitali- ja likviidsusressursside sobiva allokeerimise finantseerimisasutuse üksustele. Kõnealune hindamine peaks kajastuma kapitali- ja likviidsusplaanides, mille finantseerimisasutused peavad esitama pädevatele asutustele oma ICAAPi ja ILAAPi aruandluse raames ning osana kontserni riskihindamisest ja likviidsusprofiilidest.

Peale selle peaksid finantseerimisasutused stressitestimisega hindama oma kapitaliplaanide usaldusväärsust stressiolukorras, et tagada enda suhtes kehtivate kapitalinõuete täitmine. Kapitaliplaani usaldusväärsuse hindamisel stressiolukorras tuleks alati võtta arvesse stsenaariumi raskusastet ja olukorra tekkimise tõenäosust. Finantseerimisasutused peaksid testima ka oma likviidsusplaanide usaldusväärsust, et tagada enda võime kohustusi täita, kui nende tähtaeg stressiolukorras saabub. Finantseerimisasutused peaksid hindama stressiolukorra kapitali- ja likviidsusressursside ülekantavust ning kaaluma võimalikke takistusi, sealhulgas juriidilisi, organisatsioonilisi ja operatsioonilisi. Finantseerimisasutused peaksid vajaduse korral arvestama, et teatud kapitalinõuete elemente ning nende likviidsuspuhvreid võidakse stressiolukorras kasutusele võtta (näiteks kombineeritud puhvrinõuete elemendid, mis on sätestatud direktiivi 2013/36/EL VII jaotise 4. peatükis).

Lisaks käesolevates suunistes sätestatud finantseerimisasutuste stressitestimise programmidega seotud üldnõuetele peaksid ICAAPi/ILAAPi eesmärgil kasutatavad stressitestid vastama järgmistele erinõuetele:

• a) finantseerimisasutused peaksid hõlmama kõiki olulisi riskikategooriaid (ja alamkategooriaid), mille suhtes nad on avatud, nii bilanssi kuuluvate kui ka bilansiväliste varade ja kohustuste ning kõigi oluliste portfellide või sektorite / geograafiliste asukohtade, sealhulgas oluliste struktuuriüksuste osas;
• b) kaaluda tuleks mitmesuguseid stsenaariume, nende seas vähemalt üht majanduslikult ebasoodsat stsenaariumi, mis on raske, kuid usutav, näiteks raske majanduslangus ja/või kogu turgu hõlmav idiosünkraatiline šokk likviidsusele;
• c) ICAAPi ja ILAAPi stressiteste tuleks teha kogu finantseerimisasutust hõlmava põhjaliku stressitestimise teel ning see peaks kajastama kõiki üksusi, mille puhul ICAAPi ja ILAAPi hindamist nõutakse;
• d) ICAAPi ja ILAAPi stressitestid peaksid hõlmama sama tulevikuperioodi, mida kasutatakse vastavalt finantseerimisasutuse ICAAPi ja ILAAPi hindamisel, ning neid tuleks ajakohastada vähemalt sama regulaarselt kui ICAAPi ja ILAAPi ennast; ICAAPi stressitestid peaksid hõlmama vähemalt kahe aasta pikkust perioodi.

ICAAPi ja ILAAPi stressitestid peaksid olema kooskõlas finantseerimisasutuse riskivalmiduse ja üldise strateegiaga (s.t kaasa arvatud äristrateegiaga). Finantseerimisasutused peaksid tõendama selget seost enda riskivalmiduse, äristrateegia ning ICAAPi ja ILAAPi stressitestide vahel. Eelkõige peaksid finantseerimisasutused hindama oma kapitali- ja likviidsusplaane ning võimalikku sisemist kapitaliplaneerimist, sealhulgas juhtimise kapitalipuhvreid, kooskõlas enda väljendatud riskivalmiduse ja strateegiaga ning hindama üldiseid kapitalivajadusi ja taastama pärast likviidsuspuhvrite kasutamist likviidsuspositsioonid, et täita stressiperioodi vältel enda kohustused.

Peale selle peaksid finantseerimisasutused hindama ICAAPi stressitestis enda võimet püsida stressiolukorras regulatiivsetest ja järelevalvealastest kapitalinõuetest (näiteks järelevalvealase läbivaatamise ja hindamise kogukapitalinõuded) kõrgemal.

ICAAPi otstarbel maksevõime stressiteste tehes peaksid finantseerimisasutused võtma arvesse ka stsenaariumide mõju enda finantsvõimenduse kordajale ning kõigile kõlblike kohustuste miinimumnõuete täitmiseks hoitavatele kõlblikele kohustustele.

Direktiivi 2013/36/EL artikli 100 kohaselt tehtavat stressitestimist või finantseerimisasutustele tema enda stressitestide järelevalvealase testimise ja hindamise tulemusel ette kirjutatud stsenaariume või eelduseid ei tohiks näha asendusena finantseerimisasutuse kohustusele teha stressiteste osana ICAAPi ja ILAAPi hindamisest.

4.8.2 Juhtimismeetmed

Finantseerimisasutused peaksid määrama stressitestide väljundite käsitlemiseks usaldusväärsed juhtimismeetmed, mille eesmärk on tagada nende pidev maksevõime kogu stressistsenaariumi vältel.

Finantseerimisasutused peaksid kaaluma erinevate usutavate stressiolukordade kontekstis paljusid erinevaid juhtimismeetmeid (sealhulgas likviidsuse eriolukorra plaane), keskendudes vähemalt ühele raskele, kuid usutavale stsenaariumile.

Võimalike reaktsioonide hindamiseks stressiolukorras peaksid finantseerimisasutused määratlema kõige asjakohasemad usaldusväärsed meetmed ning aja, mil neid tuleks rakendada. Finantseerimisasutused peaksid arvestama, et mõned juhtimismeetmed on vajalikud kohe ning teised sõltuvad konkreetsete sündmuste toimumisest – sel juhul tuleks panna eelnevalt selgelt paika meetmeid käivitavad sündmused. Juhtimismeetmed peaksid olema kooskõlas avaldatud strateegia ja poliitikaga, näiteks avaldatud dividendipoliitika⁷ kontekstis. Finantseerimisasutused peaksid olema konservatiivsed seoses enda võimega rakendada leevendavaid juhtimismeetmeid, tunnistades stressistsenaariumide võimalikku mõju teistele turgudele.

⁷ Vt näiteks kapitalinõuete direktiivi artikkel 141 (väljamaksete maksimumsumma).

Finantseerimisasutused peaksid selgitama stressi kvalitatiivset ja kvantitatiivset mõju enne ja pärast leevendavate juhtimismeetmete rakendamist. Mõju enne juhtimismeetmeid peaks sisaldama eelduseid strateegia, kasvu ja seonduva tulu kohta, kuid jätma välja juhtimismeetmed, mis ei pruugi stressisündmuse korral kättesaadavad olla, näiteks äriliini lõpetamine või kapitali hankimine.

Vastuvõetavate juhtimismeetmete suhtes kohaldatakse pädevate asutuste suuniseid või hinnangut ning nende hulka võib kuuluda järgmine:

• a) sisemise riskivalmiduse ja sisemiste riskipiiride läbivaatamine;
• b) riskileevendusmeetodite kasutamise läbivaatamine;
• c) poliitika, näiteks likviidsuse ja rahastamise või kapitali adekvaatsuse poliitika läbivaatamine;
• d) aktsionäridele tehtavate väljamaksete vähendamine;
• e) muudatused üldises strateegias ning äriplaanis ja riskivalmiduses; ning
• f) kapitali või rahastamise hankimine.

Stsenaariumi alusel diferentseeritud ja stsenaariumi raskusastmele kohandatud eeldatavad juhtimismeetmed peaksid olema dokumenteeritud. Finantseerimisasutused peaksid võtma arvesse tõhususe vähenemist äärmiselt raskete stressiolukordade tagajärjel. ICAAPi ja ILAAPi hindamisteabes, mida finantseerimisasutused peavad esitama pädevatele asutustele, peaksid nad selgitama ka stressitestide tulemusel juba võetud juhtimismeetmeid.