4.1 Ühine hindamismetoodika

Pädevad asutused peaksid tagama, et nad kohaldavad kapitalinõuete määruse artikli 4 lõikes 1 määratletud krediidiasutusele tegevusloa andmisel käesolevates suunistes sätestatud ühist hindamismetoodikat.

Ühise hindamismetoodikaga sätestatakse kriteeriumid ja meetodid, mille kohaselt peaksid pädevad asutused hindama krediidiasutusele tegevusloa andmisel kohaldatavate direktiivi 2013/36/EL artiklites 10–14 sätestatud ühiste nõuete täidetust.

Käesolevates suunistes tähendavad viited riskile ka rahapesu- ja terrorismi rahastamise riski. Seega peaksid pädevad asutused loa andmisel põhjalikult hindama rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise aspekte. Selleks peaksid pädevad asutused tegema vastavalt direktiivi 2013/36/EL artikli 117 lõikele 5 koostööd asjaomase rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise järelevalveasutuse ning muude asjaomaste avalik-õiguslike asutustega⁵ .

⁵ Eelkõige kooskõlas EBA suunistega, mis käsitlevad koostööd ja teabevahetust usaldatavusnõuete täitmise järelevalveasutuste, rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise järelevalveasutuste ja rahapesu andmebüroode vahel vastavalt direktiivile 2013/36/EL. 27. mai 2021 konsultatsioonidokument EBA/CP/2021/21 on aadressil https://www.eba.europa.eu/eba-consults-new-guidelines-cooperation-and-information-exchange-area-anti-money-laundering-and.

Tagamaks, et tegevusloa andmisega seotud hindamine põhineb usaldusväärsel teabel, peaksid pädevad asutused vaatama läbi teabe ja dokumendid, mis on esitatud koos taotlusega vastavalt tegevusloa andmisel nõutava teabe regulatiivsetele tehnilistele standarditele , arvestades tõesuse, selguse, täpsuse, ajakohasuse ja täielikkuse nõudeid ning vajadust tagada asutuse kindel ja usaldusväärse juhtimine. Vastavalt tegevusloa andmisel nõutava teabe regulatiivsete tehniliste standardite artikli 10 lõikele 2 võivad pädevad asutused nõuda taotlejalt ka täiendava teabe või täiendavate selgituste esitamist.

Ühine hindamismetoodika on tehnoloogianeutraalne ja uuendustegevust soosiv ning kohaldatav seega kõiki ärimudeleid (nii tavapäraseid kui ka uuenduslikke ärimudeleid ja/või tarnemehhanisme) kasutavate tegevusluba taotlevate krediidiasutuste korral ning samal ajal ei kehtesta konkreetsete tehnoloogiate kasutamise ega kindlate struktuuride kasutuselevõtu nõudeid. Seega ei takista see uute tehnoloogiate ja uuenduslike ärimudelite turuletulekut ega ulatuslikumalt kasutusele võtmist. Sellest tulenevalt ei peaks pädevad asutused taotluse hindamisel eelistama ega takistama teatud tehnoloogia kasutuselevõttu, samuti ei peaks nad eelistama ega mitte-eelistama teatud ärimudelit või teenust. See ei mõjuta vajadust tagada, et ärimudel või tarnemehhanism ei takistaks pädevatel asutustel teha tõhusat järelevalvet.

Et tagada kogu ELis võrdsed tingimused, peaks pädevate asutuste hindamine olema üksnes tehniline, lähtuma usaldatavusnõuetest ja olema kooskõlas direktiivi 2013/36/EL artikliga 11.

4.1.1 Proportsionaalsus

Pädevad asutused peaksid tegevusloa andmisega seotud hindamise tegema kooskõlas käesolevates suunistes sätestatud proportsionaalsuse põhimõttega, tagamaks, et hindamine on vastavuses taotluse esitanud krediidiasutuse individuaalse riskiprofiili ja ärimudeliga, ning saavutada seega tulemuslikult regulatiivnõuete eesmärgid.

Selleks peaksid pädevad asutused arvestama järgmisi kriteeriume:

• a) taotleva krediidiasutuse ja asjakohasel korral tema tütarettevõtjate (kes on usaldatavusnõuete kohase konsolideerimise kohaldamisalas) bilansi eeldatav maht;
• b) taotleva krediidiasutuse geograafiline esindatus ja tegevuse maht igas jurisdiktsioonis;
• c) taotleva krediidiasutuse õiguslik vorm, sh kas ta kuulub kontserni;
• d) kas krediidiasutus on börsil noteeritud või mitte;
• e) taotleva krediidiasutuse kavandatud tegevuse ja osutatavate teenuste liik (vt ka direktiivi 2013/36/EL I lisa ja direktiivi 2014/65/EL I lisa);
• f) ärimudel (sh selle uuenduslikkus, ainulaadsus või keerukus) ja strateegia, samuti selle rakendamisest ja täitmisest tulenev eeldatav riskitase; kavandatava äritegevuse olemus ja keerukus;
• g) krediidiasutuse organisatsioonistruktuur;
• h) tegevusluba taotleva krediidiasutuse kavandatud riskistrateegia, riskivalmidus ja riskiprofiil;
• i) tegevusluba taotleva krediidiasutuse omandiline kuuluvus ja rahastamisstruktuur;
• j) klientide liik (nt jaekliendid, ärikliendid, asutused, väikeettevõtjad, avaliku sektori asutused) ning toodete või lepingute keerukus;
• k) kavandatavad edasiantavad tegevused ja turustusahelad;
• l) olemasolevad ja/kavandatavad infotehnoloogiasüsteemid, sh talitluspidevuse süsteemid ja edasiantavad tegevused selles valdkonnas;
• m) kas luba taotlev krediidiasutus kuulub kontserni, mille suhtes pädev asutus kohaldab konsolideeritud järelevalvet;
• n) kas luba taotlev krediidiasutus esitab taotluse ainult konkreetse tegevuse kohta või kas juba tegutsev krediidiasutus taotleb loa kohaldamisala laiendamist, kui luba on antud üksnes konkreetsete tegevuste võimaldamiseks;
• o) kas teabe liik ja ulatus on kooskõlas tegevusloa andmisel nõutava teabe regulatiivsete tehniliste standarditega .

Lõigu 18 alapunkti m) korral ja kooskõlas tegevusloa andmisel nõutavat teabe regulatiivsete tehniliste standardite artikli 10 lõikega 1 peaks hindamise põhjalikkuse otsustamisel lähtuma pädeva asutuse otsestest teadmistest (mis põhinevad temale kättesaadaval teabel) taotleva krediidiasutuse või kontserni ärimudeli, riskiprofiili ning kehtivate usaldatavusnõuete, finants-, äri- ja tegutsemistingimuste kohta.

Lõigu 18 alapunktis n) nimetatud juhul ning kui kavandatav tegevuse laiendamine ei muuda oluliselt krediidiasutuse olemust ja riskiprofiili, peaks pädevate asutuste tehtav hindamine olema piiratud ulatusega ja keskenduma sellele, kuidas mõjutab uus täiendav tegevus üldist ärimudelit ning usaldatavusnõuete täitmise võimet, eelkõige krediidiasutuse kindlat ja usaldusväärset juhtimist (sh eelkõige uute äriliinide kasumlikkus ja äriplaani üldine kestlikkus, juhtorgani liikmete sobivus juhtimis- või järelevalvefunktsioonide täitmiseks, sisekontrolliraamistik ja IT-süsteemid). Samuti peaks see lähtuma pädeva asutuse otsestest teadmistest taotleva krediidiasutuse või kontserni ärimudeli, riskiprofiili ning kehtivate usaldatavusnõuete, finants-, äri- ja tegutsemistingimuste kohta.

Pädevad asutused ei kohalda proportsionaalsuse põhimõtet kunagi ulatuses, millega kaasneks tegevusluba taotleva krediidiasutuse vabastamine kohustuslike tegevusloa andmise nõuete täitmisest.