4.2 Tegevusloa andmise ja järelevalvelise edasise hindamise ühtsus ja järjepidevus

Ühise hindamismetoodika kohaselt peaksid pädevad asutused hindama krediidiasutuse tegevusloa taotlust kooskõlas usaldatavusnõuete ja järelevalveliste hindamismeetoditega, mida kohaldatakse ka edasise tegevuse suhtes. Nad peaksid vältima hindamistavasid, mis soosivad vastuolulisi lähenemisviise krediidiasutuse elutsükli eri etappidel.

Sellega seoses tuleks reguleerimise dubleerimise ja järjekindlusetuse vältimiseks tõlgendada käesolevaid suuniseid, pidades silmas EBA asutamismääruse artikli 1 lõikes 2 osutatud õigusaktide sätteid, samuti nende õigusaktide alusel vastu võetud seotud delegeeritud õigusaktide ja rakendusaktide, regulatiivsete tehniliste standardite, rakenduslike tehniliste standardite ning suuniste ja soovituste sätteid, mis on ühise hindamismetoodika jaoks asjakohased, ning kasutada nende korral ristviiteid, kui see on sobiv ja kohane.

Pädevate asutuste tehtav hindamine peaks keskenduma eesmärgile tagada krediidiasutuse kindel ja usaldusväärne juhtimine alates turulepääsu esimesest päevast.

Selle eesmärgi täitmise tagamiseks peaksid pädevad asutused andma tegevusloa ainult siis, kui nad on veendunud, et kõik loa andmise nõuded on täidetud. Samas peaksid pädevad asutused arvestama tehnilisi ja tegevuslikke kohandusi, mida krediidiasutus võib olla kohustatud tegema asutamise etapis. Tagamaks, et neid asjaolusid arvestatakse nõuetekohaselt, võivad pädevad asutused kohaldada eeltingimusi ja/või hilisemaid kohustusi või piiranguid või selgitada oma ootusi seoses konkreetsete järelevalvevaldkondadega, kooskõlas lõikudega 26–29 allpool.

Pädevad asutused võivad omal äranägemisel kehtestada tegevusluba taotleva krediidiasutuse suhtes tegevusloa andmise ajal eeltingimusi ja/või hilisemaid kohustusi. Selliste eeltingimuste ja/või hilisemate kohustuste kehtestamine peaks lähtuma pädevate asutuste positiivsest hinnangust, mille kohaselt on kõik tegevusloa andmise nõuded sisuliselt täidetud ja loa andmine asjakohane. Selguse ja õiguskindluse tagamiseks peaksid pädevad asutused selliseid eeltingimusi ja/või hilisemaid kohustusi nende kohaldamise korral arusaadavalt ja piisavalt selgitama.

Kooskõlas lõiguga 26 võivad pädevad asutused kohaldada eeltingimusi ainult seoses selliste tegevusloa andmise nõuete formaalsete ja mittesisuliste aspektidega, mida tegevusluba taotlev krediidiasutus võib tegelikkuses täita üksnes pärast seda, kui pädev asutus on andnud positiivse hinnangu kõigi tegevusloa andmise nõuete sisulise täitmise kohta. Näiteks võivad tegevusloa andmise nõuete formaalsed ja mittesisulised aspektid hõlmata sõltuvalt asjaoludest selliste dokumentide esitamist, mille tegevusloa taotleja on ametlikult vastu võtnud, tegevusloa taotleja sisemenetluse ametlikku valmimist või IKT-süsteemide testimist, millega kontrollitakse nende täielikku tegelikku toimimist.

Vastavalt lõikudes 26 ja 27 sätestatud nõuetele ja piiridele võivad pädevad asutused tegevusloa andmisel kohaldada eeltingimusi seoses küsimustega, mille korral tegevusloa taotleja või üksus on kohustatud teatud viisil tegutsema või hoiduma teatud tegevustest enne loa jõustumist. Pädevad asutused peaksid kehtestama nõuete täitmise tähtpäeva ja märkima selgelt, et tegevusluba jõustub alles siis, kui tingimused on täidetud. Seni, kuni tingimused ei ole täidetud, ei saa luba taotlev krediidiasutus tegelda pangandustegevusega ega kasutada nimetusi „pank“, „hoiupank“ ega muid panganimetusi.

Kooskõlas lõiguga 26 võivad pädevad asutused kehtestada krediidiasutuse suhtes hilisemaid kohustusi, et käsitleda pärast loa andmist tekkivaid küsimusi. Pädevad asutused võivad sellised hilisemad kohustused kehtestada üksnes siis, kui vaatamata sellele, et tegevusluba taotlev krediidiasutus on sisuliselt täitnud kõik tegevusloa andmise nõuded, tuleb neist ühe või mitme täitmist eraldi pidevalt jälgida ja täitmine tagada, kui see on õigustatud. Sellest tulenevalt peaksid pädevad asutused selgitama, et kuigi kohustuse täitmata jätmine ei muuda algselt väljastatud tegevusluba kehtetuks, tuleks selle täitmata jätmise korral kasutada järelevalvevahendeid või rakendada täitemeetmeid ja/või karistusi. Näiteks võib kehtestada kohustusi seoses küsimustega, mida käsitatakse tegevusloa andmise rakendusmeetmetena, näiteks aruandluskohustus või kohustus tagada, et juhtorgani liikmetel on piisavad eriteadmised (nt nad on läbinud vastava koolituse).

Ilma et see mõjutaks tegevusluba taotleva krediidiasutuse kohustust täita kõiki tegevusloa andmise nõudeid ja sõltuvalt tegevusloa andmise suhtes tehtud positiivsest hinnangust võivad pädevad asutused omal äranägemisel kehtestada – tegevusloa andmise ajal – piirangud mõne või kogu sellise tegevuse ulatuse suhtes, millega krediidiasutusel lubatakse tegelda. Pädevad asutused võivad kehtestada tegevusluba taotleva krediidiasutuse mõne või kogu pangandustegevuse suhtes piiranguid ühes loadokumendis või sellest eraldi. Tegevusluba taotleva krediidiasutuse mõne või kogu pangandustegevuse suhtes võib piirava kohustuse esitada tegevusluba taotlev krediidiasutus või see võib tuleneda pädeva asutuse põhjalikust hindamisest.

Selguse ja õiguskindluse tagamiseks peaksid pädevad asutused sellised piirangud selgelt määratlema. Näiteks võivad pädevad asutused kohaldada tegevusloa andmisel piiranguid, millega kehtestatakse nõue võtta ühe hoiustaja kohta hoiuseid vastu ainult teatud summa ulatuses või emiteerida ainult teatud liiki väärtpabereid või emiteerida väärtpabereid ainult teatud liiki investoritele. Kohaldatud piirangute kaotamine peaks sõltuma pädeva asutuse proportsionaalsest hindamisest, mis toimub kooskõlas lõiguga 18.

Kui kõik tegevusloa andmise nõuded on täidetud, võivad pädevad asutused – tegevusloa andmise hetkel – juhtida tegevusluba taotleva krediidiasutuse tähelepanu järelevalve konkreetsetele sihtvaldkondadele ja kirjeldada nende ootusi ühes loadokumendis või sellest eraldi. Pädevad asutused peaksid põhjendama ning selgitama põhjalikult probleemi ja taotletavaid eesmärke. Pädeva asutuse ootused – kuigi need ei ole õiguslikult siduvad – peaksid suunama krediidiasutuse tegevust.

Kui tegevusluba taotlev krediidiasutus kuulub panganduskontserni ja tegevusluba taotlev krediidiasutus või tema emaettevõtja peab järgima kapitalinõuete määruse II–VIII osas sätestatud usaldatavusnõudeid oma konsolideeritud olukorra alusel, peaksid pädevad asutused läbi vaatama analüüsi, mille tegevusloa taotleja on esitanud vastavalt tegevusloa andmisel nõutava teabe regulatiivsete tehniliste standardite artikli 4 punktile f, et hinnata selle täielikkust ja terviklikkust. Kui pädev asutus on ühtlasi konsolideeritud järelevalvet tegev asutus, peaks ta uurima ka mis tahes mõju kohaldatavatele usaldatavusnõuetele konsolideeritud tasandil.

Pädevad asutused peaksid tuvastama kõik asjaolud (eelkõige arvestades kapitalinõuete direktiivi artikli 14 lõike 3 kohast märkimisväärset seost), mis võiksid takistada järelevalvefunktsioonide tõhusat täitmist, sealhulgas kohaldataval juhul konsolideeritud alusel, ning arvestama asjakohast teavet, asjaolusid või olukorda kooskõlas tegevusloa andmisel nõutava teabe regulatiivsete tehniliste standardite artikliga 12.