5.1 Tegevused, milleks tuleb taotleda luba

Direktiivi 2013/36/EL kohaselt on hoiuste ja finantsstabiilsuse kaitseks vaja, et krediidiasutusena tegutsemiseks saadakse pädevalt asutuselt eelnev luba, mille võib anda üksnes pärast seda, kui tegevusluba taotleva krediidiasutuse esitatud taotlus on saanud positiivse hinnangu.

Pädevad asutused peaksid hindama, kas tegevusloa taotleja vastab kõigile kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punkti 1 alapunktis a sätestatud krediidiasutuse määratluse – ettevõtja, kelle äritegevus on „hoiuste või muude tagasimakstavate vahendite vastuvõtmine avalikkuselt ja oma arvel laenu andmine“ – elementidele. Eelkõige peaksid nad hindama, kas tegevusluba taotleva krediidiasutuse tegevus on nii „hoiuste või muude tagasimakstavate vahendite vastuvõtmine avalikkuselt“ kui ka „oma arvel laenu andmine“.

See ei piira krediidiasutuse võimalust tegelda tegevustega, mis on sätestatud kapitalinõuete direktiivi I lisas ja mis on kooskõlas riigisisese õigusega. Seega peaksid pädevad asutused äriplaani hindamisel arvestama kõiki tegevusi, mida näeb tegevusluba taotlev krediidiasutus ette oma tegevuskavas, sealhulgas muid tegevusi peale avalikkuselt hoiuste või muude tagasimakstavate vahendite võtmise ja omal arvel ja nimel laenu andmise, olenemata sellest, kas need on sätestatud kapitalinõuete direktiivi I lisas või on täiendavad riigisisese õiguse kohased tegevused. Pädevad asutused peaksid kontrollima tegevusloa taotleja kavandatavate tegevuste ning tema sisekorralduse kooskõla ja vastavust ning selliste elementide puudumist, mis võiksid takistada nende järelevalvefunktsioonide tõhusat täitmist. Sellest lähtuvalt peaksid pädevad asutused selgitama, et pärast tegevusloa andmist kontrollitakse põhjalikult tegevusluba taotleva krediidiasutuse kõiki tegevusi üksnes selleks, et määrata nimetatud tegevuste mõju krediidiasutuse kui terviku usaldatavusnõuete kohasele reguleerimisele ja järelevalvele.

Kui pädevate asutuste hinnangul ei vasta tegevusluba taotleva krediidiasutuse ärimudel kõigile krediidiasutuse määratluse elementidele, mis on sätestatud kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punkti 1 alapunktis a, keelduvad nad tegevusloa andmisest.

Et kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punkti 1 alapunktis a sätestatud krediidiasutuse määratluse elementide osas puudub ühtne ELi käsitlus, märgitakse käesolevates suunistes pädevatele asutustele selliste elementide põhiaspektid ja valdkonnad, mis vajavad taotluse hindamisel pädevate asutuste erilist tähelepanu.

Hinnates seda, kas väljendist „kelle äritegevus seisneb järgmises“ tulenev tingimus on täidetud, peaksid pädevad asutused hindama, kas nii „hoiuste või muude tagasimakstavate vahendite vastuvõtmine avalikkuselt“ kui ka „oma arvel laenu andmine“ toimub korrapäraselt ja süstemaatiliselt.

Hoiuste kaitse üldpõhimõtte kohaselt peaksid pädevad asutused väljendist „võtab vastu hoiuseid või muid tagasimakstavaid vahendeid avalikkuselt“ tuleneva tingimuse täidetust hinnates kontrollima muu hulgas seda, kas tegevusluba taotleva krediidiasutuse ärimudel (ja seega ka tema rahastamisstruktuur) hõlmab selliste hoiuste ja muude tagasimakstavate vahendite saamist ja/või hoidmist kuni nende täieliku tagasimaksmiseni. Täieliku tagasimaksmise korral peetakse silmas põhisummat koos kogunenud intressiga, kui seda makstakse.

Hinnates, kas väljendist „hoiused“ tulenev tingimus on täidetud, peaksid pädevad asutused keskenduma vähemalt selle tagamisele, et hoiused

• a. on mis tahes kujul usaldusraha (nt mündid, pangatähed, elektroonsel kujul edastatav raha jne) summad;
• b. makstakse tagasi nõudmisel või lepingus kokkulepitud kindlal ajahetkel ning koos intressi või lisatasuga või ilma;
• c. saadakse kolmandatelt isikutelt (juriidilised või füüsilised isikud);
• d. saadakse äritegevuse käigus.

Pädevad asutused peaksid silmas pidama ka seda, et hoiuseid võib olla mitmel kujul – need võivad olla arveldushoiused või muud hoiused, sealhulgas säästuhoiused, tähtajalised hoiused või mittekaubeldavad hoiusertifikaadid.

Pädevad asutused peaksid muu hulgas tagama, et hoiuste tagamise skeeme käsitleva direktiivi 2014/49/EL artikli 5 lõikes 1 sätestatud kõlblike hoiuste ja tagasimaksmise kohustuse määratlusega seotud erandid ei mõjuta mõiste „hoiused“ tähendust krediidiasutusele tegevusloa andmisel.

Hinnates, kas väljendist „muud tagasimakstavad vahendid“ tulenev tingimus on täidetud, peaksid pädevad asutused lähtuma määratlustest „finantsinstrumendid, mis on oma olemuselt tagasimakstavad“, ja need, „millel küll sellist olemust pole, kuid mille suhtes on sõlmitud makstud vahendite tagasimaksmist käsitlev leping“⁷ . Nad peaksid samuti arvestama, et see määratlus peaks hõlmama ka võlakirju ja muid võrreldavaid väärtpabereid, näiteks kaubeldavad (mittenimelisi) hoiusesertifikaate, kui krediidiasutus emiteerib neid pidevalt⁸ .

⁷ Euroopa Kohus, 12. veebruar 1999, C-366/97, Romanelli .

⁸ Kapitalinõuete direktiivi põhjenduses 14 on sätestatud järgmine: „Seetõttu peaks meetmete reguleerimisala olema võimalikult lai ja hõlmama kõiki krediidiasutusi ja investeerimisühinguid, kes tegelevad tagasimakstavate vahendite kaasamisega avalikkuselt kas hoiustena või muul kujul, näiteks pideva võlakirjade ja muude samalaadsete väärtpaberite väljalaskmisega […]“ (rõhutus lisatud).

Hinnates, kas hoiused või muud tagasimakstavad vahendid võetakse avalikkuselt, peaksid pädevad asutused keskenduma eelkõige sellele, kas hoiused või muud tagasimakstavad vahendid saadakse äritegevuse käigus juriidilistelt või füüsilistelt isikutelt, kes ei tegutse krediidiasutusena.

Hinnates, kas väljendist „annab laenu“ tulenev tingimus on täidetud, peaksid pädevad asutused keskenduma eelkõige sellele, kas tegevusluba taotlev krediidiasutus sõlmib kokkuleppeid, mille alusel antakse kindlaksmääratud või kindlaksmääramata otstarbeks kokkulepitud ajaks rahasumma, mis tuleb tagasi maksta vastavalt kokkulepitud tingimustele, ja millega nähakse tavaliselt ette tasu maksmine. Seoses väljendiga „oma arvel“ peaksid pädevad asutused hindama, kas tegevusluba taotlev krediidiasutus kavatseb olla antava rahastuse korral võlausaldaja.

Krediidiasutuse tegevusloa andmisel läbiviidava hindamise osana peaksid pädevad asutused samuti kaalutlema, kas tegevusluba taotleva krediidiasutuse lähteolukorda ja olemasolevaid asjaolusid arvestades on krediidiasutuse tegevusloa andmist vaja. Pädevad asutused peaksid hindama krediidiasutuse tegevusloa andmise asjakohasust ja vajalikkust, arvestades tegevusi, millega tegevusluba taotlev krediidiasutus kavatseb tegelda.

Kui taotlusega esitatud teabe põhjal ei ole täiesti selge, et tegevusluba taotleva krediidiasutuse äriplaan näeb tegelikult ette krediidiasutusena tegutsemise, peaksid pädevad asutused taotluse suhtes kohaldama rangemat kontrolli. Seda eriti siis, kui nad tuvastavad krediidiasutuse määratluse üksikkomponentide osas piiratud või formaalse nõuetele vastavuse.

Sellises olukorras peaksid pädevad asutused uurima tegevusluba taotleva krediidiasutuse võimalikke täiendavaid ärilisi motiive, mis toetavad taotluse esitamist, näiteks krediidiasutuse staatusest tulenev kasu seoses mainega, juurdepääs makse- ja arveldussüsteemidele ning odavam rahastamine. Pädevad asutused peaksid muu hulgas pöörama erilist tähelepanu kavandatava tegevuse riskitasemele ja ärimudeli elujõulisusele, muu hulgas arvestades võimalikku negatiivset mõju hoiuste tagamise skeemidele ning keskpankades hoitavate tagatiste summale ja kvaliteedile.