2.2 Järelevalvealase läbivaatamise ja hindamise protsessis skoori määramine

Pädevad asutused peaksid määrama riski ja elujõulisuse skoorid, et võtta kokku järelevalvealase läbivaatamise ja hindamise protsessi raamistiku mitmesuguste riskikategooriate ja elementide hindamise tulemused.

Pädevad asutused peaksid individuaalsete SREP-elementide hindamisel kasutama skooride vahemikku – 1 (väike risk), 2 (keskmine või väike risk), 3 (keskmine või suur risk), 4 (suur risk) – , kajastades järelevalvelist arvamust, mis põhineb skoori määramise tabelitel igas elemendipõhises jaotises. Pädevad asutused peaksid kasutama järelevalvelise hinnangu toetuseks nendes suunistabelites esitatud kaasnevaid kaalutlusi (st investeerimisühing ei pea täitma skoori 1 saamiseks kõiki skooriga 1 seotud kaalutlusi) ja/või arendama neid edasi või lisama täiendavaid kaalutlusi. Pädevad asutused peaksid määrama skoori 4, et väljendada halvimat võimalikku hindamistulemust (st isegi kui investeerimisühingu positsioon on skoori 4 kaalutlustega ette nähtust halvem, tuleb ikkagi määrata skoor 4).

Pädevad asutused võivad suuniste rakendamisel kasutada asutusesiseselt, näiteks ressursside planeerimiseks, detailsemat skoori määramist, kui järgitakse käesolevates suunistes sätestatud üldist skoori määramise raamistikku.

Pädevad asutused peaksid tagama, et kõik skoorid vaadatakse regulaarselt läbi vähemalt punktis 2.4 määratletud sagedusega ja ilma asjatu viivitusteta, lähtuvalt olulistest uutest tulemustest või arengutest.

2.2.1 Riskiskoorid

Pädevad asutused peaksid kindlaks määrama kapitalile avalduvate individuaalsete riskide skoorid vastavalt jaotises 6 sätestatud kriteeriumidele ning likviidsusele ja rahastamisele avalduvate riskide skoorid vastavalt jaotises 8 sätestatud kriteeriumidele. Need skoorid kajastavad tõenäosust, et risk avaldab investeerimisühingu usaldatavusele olulist mõju pärast

11 seda, kui on kaalutud riskikontrollide kvaliteeti selle mõju leevendamiseks (st jääkrisk), kuid enne, kui arvestatakse investeerimisühingu võimet riski maandada olemasolevate kapitali- või likviidsusressursside abil.

Pädevad asutused peaksid määrama kindlaks riskiskoori peamiselt olemusliku riski hindamise teel, kuid nad peaksid samuti väljendama riskijuhtimise ja kontrollide kaalutlusi. Eelkõige võib juhtimise ja kontrollide adekvaatsus vähendada või mõnel juhul suurendada usaldatavusele avalduva olulise mõju riski (st olemusliku riski kaalutlused võivad riskitaset ala- või ülehinnata, olenevalt juhtimise ja kontrollide adekvaatsusest).

Käesolevate suuniste rakendamisel võivad pädevad asutused hinnata olemusliku riski tasemeid ning riskijuhtimise ja kontrollide kvaliteeti eraldi (saades vahepealse ja lõpliku skoori) või agregeeritult (saades ainult netoriskiskoorid). Pädevad asutused võivad võtta kasutusele ka agregeerimismetoodikad kapitali-, likviidsus- ja rahastamisskooride individuaalsete riskide agregeerimiseks.

2.2.2 Elujõulisuse skoorid

Pädevad asutused peaksid eraldi määrama skoorid, mis võtavad kokku investeerimisühingu elujõulisusele avalduva riski taseme vastavalt nelja SREP-elemendi hindamise tulemustele:

• a. ärimudel ja -strateegia vastavalt jaotises 4 sätestatud kriteeriumidele;
• b. sisejuhtimine ja kogu investeerimisühingut hõlmavad kontrollid vastavalt jaotises 5 sätestatud kriteeriumidele;
• c. kapitali adekvaatsus vastavalt jaotises 7 sätestatud kriteeriumidele ning
• d. likviidsuse adekvaatsus vastavalt jaotises 9 sätestatud kriteeriumidele.

Kapitali adekvaatsuse ja likviidsuse adekvaatsusega seoses väljendavad need skoorid järelevalvelist arvamust investeerimisühingu kapitali- ja likviidsusressursside suutlikkuse kohta maandada/katta kapitalile ja likviidsusele avalduvaid individuaalseid riske, nagu on sätestatud jaotistes 6 ja 8.

Pädevad asutused peaksid kindlaks määrama ka järelevalvealase läbivaatamise ja hindamise protsessi üldskoori vastavalt jaotises 10 sätestatud kriteeriumidele. See skoor tuleks määrata järelevalvelise hinnangu alusel ja see peaks kajastama järelevalvelist arvamust investeerimisühingu üldise elujõulisuse kohta.

Pädevad asutused peaksid tagama, et ärimudeli, sisejuhtimise ja kogu finantsinstitutsiooni hõlmavate kontrollide, kapitali adekvaatsuse, likviidsuse adekvaatsuse skoori ja järelevalvealase läbivaatamise ja hindamise protsessi üldskoori määramisega saavutatakse järgmised eesmärgid:

• a. näidatakse tõenäosust, et probleemide käsitlemiseks võib olla vaja võtta järelevalvemeetmeid vastavalt jaotises 10 sätestatud kriteeriumidele;
• b. toimitakse varajase sekkumise meetmete võtmise käivitajana vastavalt EBA suunistega varajase sekkumise meetmete kasutamise käivitajate kohta ja

12

• c. aidatakse kaasa järelevalveressursside planeerimisele ja prioriseerimisele.

Pädevad asutused peaksid tagama, et järelevalvealase läbivaatamise ja hindamise protsessi üldskoor, mis määratakse SREP-elementidest tulenevate ohtude koondhinnangu alusel, näitab investeerimisühingu üldist elujõulisust, sealhulgas seda, kas investeerimisühing on „maksejõuetu või tõenäoliselt maksejõuetuks jääv“.

Kui järelevalvealase läbivaatamise ja hindamise protsessi üldise hindamise tulemus näitab, et investeerimisühingut võib pidada maksejõuetuks või tõenäoliselt maksejõuetuks jäävaks, peaksid pädevad asutused määrama vajadusel skoori „F“ ja järgima kriisilahendusasutustega suhtlemise protsessi, nagu on sätestatud direktiivi 2014/59/EL artiklis 32.