4.5 Praeguse ärimudeli analüüs

Et mõista vahendeid ja meetodeid, mida investeerimisühing kasutab äritegevuseks ja kasumi teenimiseks, peaksid pädevad asutused tegema kvantitatiivse ja kvalitatiivse analüüsi.

4.5.1 Kvantitatiivne analüüs

Pädevad asutused peaksid tegema investeerimisühingu praeguse ärimudeli peamiste kvantitatiivsete omaduste staatilise ja trendi analüüsi, et mõista investeerimisühingu finantstulemusi ja seda, mil määral on investeerimisühingu riskivalmidus suurem või väiksem kui võrdlusrühmal.

Pädevate asutuste analüüsitavad valdkonnad võivad hõlmata järgmist:

23

• a. kasum ja kahjum: pädevad asutused võivad hinnata investeerimisühingu aluskasumlikkust (pärast erandlike ja ühekordsete meetmete kõrvalejätmist), tuluvoogude jaotust, kulude jaotust, väärtuse languse eraldisi ja peamisi suhtarve (sh kulu/tulu, puhaskasumi marginaal, netorahavoog);
• b. bilanss: pädevad asutused võivad hinnata varade ja kohustuste kooslust, rahastamisstruktuuri, muutusi omavahendites ja omavahendite nõuetes ning peamisi suhtarve (sh omakapitali investeeringute tulusus, esimese taseme põhiomavahendid, rahastamispuudujääk);
• c. kontsentratsioonid: pädevad asutused võivad hinnata klientide, sektorite ja geograafiliste asukohtadega seotud kontsentratsioone kasumis ja kahjumis ning bilansis;
• d. riskivalmidus: pädevad asutused võivad hinnata investeerimisühingu kehtestatud ametlikke piiranguid (eelkõige kauplemispiiranguid) ja nende järgimist, et mõista riske, mida investeerimisühing on valmis võtma, et parandada oma finantstulemusi.

4.5.2 Kvalitatiivne analüüs

Pädevad asutused peaksid analüüsima investeerimisühingu praeguse ärimudeli kvalitatiivseid omadusi, et mõista ühingu edutegureid ja peamisi sõltuvusi.

Pädevate asutuste analüüsitavad valdkonnad võivad hõlmata järgmist:

• a. peamised välissõltuvused: pädevad asutused võivad kindlaks määrata peamised välistegurid, mis mõjutavad ärimudeli edukust; need võivad hõlmata kolmandast isikust teenuseosutajaid, vahendajaid ja konkreetseid regulatiivtegureid;
• b. peamised sisesõltuvused: pädevad asutused võivad kindlaks määrata peamised sisetegurid, mis mõjutavad ärimudeli edukust; need võivad hõlmata IT-platvormide kvaliteeti ning tegevus- ja ressursisuutlikkust; ja isegi võtmeisikud;
• c. kontsessioon: pädevad asutused võivad määrata kindlaks suhete tugevuse klientide, tarnijate ja partneritega; see võib hõlmata investeerimisühingu tuginemist oma mainele, filiaalide tõhusust, klientide lojaalsust ja partnerluste tõhusust;
• d. konkurentsieelisega valdkonnad: pädevad asutused võivad kindlaks määrata ka valdkonnad, kus investeerimisühingul on konkurentide ees konkurentsieelis; need võivad hõlmata mis tahes eespool nimetatut, nt investeerimisühingu IT-platvormide kvaliteeti või muid tegureid, nt investeerimisühingu globaalset võrgustikku, tema äritegevuse ulatust või pakutavaid tooteid;
• e. rahapesu ja terrorismi rahastamise risk: analüüsis peaksid pädevad asutused arvestama mis tahes viiteid, et ärimudel ja tegevus suurendavad rahapesu ja terrorismi rahastamise riske, sealhulgas sularahatehinguid või juriidiliste isikute asutamist või kasutamist suure riskiga kolmandates riikides, nagu on kindlaks

24 määratud vastavalt direktiivi (EL) 2015/849 artiklile 9. Vajaduse korral tuleks neid näitajaid täiendada kvantitatiivse analüüsiga, keskendudes eelkõige sellistes suure riskiga kolmandates riikides teostatavatest tehingutest saadud müügitulude ja tegevustulude olulisusele, riskipositsioonide kontsentreerumisele klientidele, kelle suhtes investeerimisühing kohaldab tugevdatud hoolsusmeetmeid, nagu on sätestatud direktiivi 2015/849 II peatüki 3. jaos.