6.1 Üldised kaalutlused

Pädevad asutused peaksid hindama kapitalile avalduvaid riske, mis on tuvastatud investeerimisühingu jaoks olulistena, ja määrama riskiskoori. Hindamise ulatuse kindlaksmääramiseks peaksid pädevad asutused kõigepealt tuvastama kapitalile avalduvate riskide allikad, millele investeerimisühing on või võib olla avatud. Selleks peaksid pädevad asutused kasutama teadmisi, mille nad on saanud teiste SREP-elementide hindamisest, investeerimisühingu ja konkurentide positsioonide võrdlusest ning mis tahes muudest järelevalvetegevustest. Kapitalile avalduvate riskide hindamine peaks toimuma proportsionaalsel viisil, st kohandades analüüsi detailsuse taset, võttes arvesse investeerimisühingu olemust, suurust ja keerukust.

Käesoleva jaotise eesmärk on esitada ühismetoodikad, mida tuleks arvestada individuaalsete riskide hindamisel ning riskijuhtimise ja kontrollide raames. Loetelu ei ole ammendav ja annab pädevatele asutustele vabaduse arvestada muid lisakriteeriume, mida nad võivad pidada asjakohaseks oma kogemuse alusel ja investeerimisühingu eriomaduste tõttu.

Käesolevas jaotises antakse pädevatele asutustele suunised investeerimisühingu võimaliku nõuetekohase lõpetamisega seotud riskide ja kulude hindamiseks ning suunised järgmiste kapitalile avalduvate riskikategooriate hindamiseks ja skoori määramiseks investeerimisühingute toimuvas tegevuses:

• a. kliendile tekitatav risk;
• b. turule tekitatav risk;

47

• c. investeerimisühingule tekitatav risk;
• d. muud riskid.

Lõike 147 punkte a–c kohaldatakse 1., 2. või 3. kategooriasse liigitatud investeerimisühingute hindamisel, võttes arvesse kõnealuste investeerimisühingute tegevusloaga lubatud tegevuse ulatust. Kui asjakohane, võivad pädevad asutused määruse (EL) 2019/2033 artikli 12 kriteeriumidele vastavate väikeste ja mittekeerukate investeerimisühingute hindamisel võtta arvesse lõike 147 punkte a ja c, võttes arvesse eespool nimetatud riskide all loetletud teatud alamkategooriate asjakohasust nende investeerimisühingute kapitali suhtes. Pädevad asutused peaksid hindama investeerimisühingu tegevuse nõuetekohast lõpetamist kui ka muid riske kõigi investeerimisühingute korral, kelle suhtes kohaldatakse järelevalvealase läbivaatamise ja hindamise protsessi.

Jaotises tuvastatakse iga nimetatud riskikategooria alamkategooriad, mida tuleb arvestada kapitalile avalduvate riskide hindamisel. Olenevalt mis tahes sellise alamkategooria olulisusest konkreetsele investeerimisühingule võib neid hinnata ja määrata nende skoori eraldi.

Otsus olulisuse kohta põhineb viimastel kättesaadavatel andmetel ja seda saab täiendada järelevalvelise hinnanguga.

Pädevad asutused peaksid hindama ka muid riske, mida peetakse konkreetse investeerimisühingu jaoks oluliseks, kuid mida ei ole eespool loetletud. Need muud riskid, mida ei saa põhjendatult omistada ühele kolmest lõike 147 punktides a–c loetletud kategooriast, moodustavad eraldi riskikategooria. Tuvastamisprotsessis võivad olla kasulikud järgmised tegurid:

• a. omavahendite nõuete aluseks olevad tegurid;
• b. investeerimisühingu ICARAPis või stressitestides tuvastatud riskid, kui need on kättesaadavad;
• c. investeerimisühingu ärimudelist lähtuvad riskid (sh sarnase ärimudeli alusel tegutsevate teiste investeerimisühingute tuvastatud riskid);
• d. põhinäitajate jälgimisest saadud teave;
• e. sise- või välisauditi aruannete tulemused ja tähelepanekud;
• f. EBA väljastatud soovitused ja suunised ning makrotasandi usaldatavusjärelevalve asutuste või Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu väljastatud hoiatused ja soovitused, mis on investeerimisühingu suhtes asjakohased;
• g. teated rikkumistest ja vahejuhtumitest pädevatele asutustele.

Pädevad asutused peaksid arvestama eespool nimetatud elemente ka siis, kui kavandavad järelevalvetegevuse intensiivsust seoses spetsiifilise riski hindamisega.

48

Pädevad asutused peaksid kontrollima, kas investeerimisühing täidab määruses (EL) 2019/2033 sätestatud miinimumnõudeid seoses kliendile tekitatava riski, turule tekitatava riski, investeerimisühingule tekitatava riski ja püsivate üldkulude nõudega. Need suunised võimaldavad pädevatel asutustel siiski laiendada hindamise ulatust nimetatud nõuetest kaugemale, et kujundada terviklik seisukoht kapitalile avalduvatest riskidest. Eelkõige peaksid pädevad asutused tuvastama olukorrad, kus teatud riskid või riskielemendid on vaatamata määruse (EL) 2019/2033 nõuete järgimisele ebapiisavalt kaetud omavahendite miinimumnõuetega. Näiteks võib mõne K-teguri libiseva keskmise kasutamisest tulenev viivitus vähendada tegevusaktiivsuse tiputaset ning koosseisuliste töötajate asemel seotud vahendajate kasutamine põhjustab kulude alahindamist. Kõnealune hindamine peaks andma teavet punkti 7.2.1 kohaseks täiendavate omavahendite nõuete kindlaksmääramiseks.

Käesolevas jaotises täpsustatud metoodika rakendamisel peaksid pädevad asutused kasutama teavet, mis saadakse põhinäitajate jälgimisest, nagu on sätestatud jaotises 3. Pädevad asutused peaksid vajaduse korral kasutama muid kvantitatiivseid ja kvalitatiivseid näitajaid.

Hindamisel peaksid pädevad asutused kasutama kõiki kättesaadavaid teabeallikaid, sealhulgas regulatiivset aruandlust, sihtotstarbelist aruandlust, investeerimisühingu siseparameetreid ja aruandeid (sh siseauditi aruanne, riskijuhtimisaruanded, ICARAPi teave), kohapealse kontrolli aruandeid ja välisaruandeid (sh investeerimisühingu teated investoritele, reitinguagentuuridele). Kuigi hindamine kavandatakse investeerimisühingupõhisena, tuleks kaaluda võrdlemist konkurentidega, et tuvastada kapitalile avalduda võivad riskid. Sel eesmärgil tuleks konkurendid määratleda riskipõhiselt ja need võivad erineda ärimudeli analüüsi või muude analüüside jaoks tuvastatutest.

Iga olulise riski korral peaksid pädevad asutused hindama riskiskoori ja väljendama selles järgmist:

• a. olemuslik risk (riskipositsioonid) ning
• b. riskijuhtimise ja kontrollide kvaliteet ja tõhusus.

Pädevad asutused peaksid kajastama iga riskikategooria hindamise tulemusi järelduste kokkuvõttes, milles selgitatakse peamisi riskitegureid ja riskihinnangut, nagu on sätestatud järgmistes punktides.