6.2. Vastupanuvõime analüüs

Finantseerimisasutused peaksid koostama oma vastupanuvõime analüüsi, et hinnata suutlikkust säilitada strateegiline suund ja kasumlikkus ebasoodsates tingimustes.

Vastupanuvõime analüüsi lähtepunktina peaksid finantseerimisasutused põhjalikult analüüsima oma tegevuskeskkonda ja selle eeldatavat arengut tulevikus.

Eelneva alusel peaksid finantseerimisasutused enda jaoks kehtestama võrdlusstsenaariumi, st stsenaariumi, mis kajastab finantseerimisasutuse arvates tulevikuarengute kõige tõenäolisemat suunda. See seesmine võrdlusstsenaarium põhineb stressitestide baas stsenaariumil, kuid hõlmab pikemat ajavahemikku ja võib seepärast mitmeti erineda vaadeldavate trendide jätkumisest.

Lisaks võrdlusstsenaariumile peaksid finantseerimisasutused valima ka konkreetsed alternatiivsed stsenaariumid, mis hõlmavad mitmesuguseid tõenäolisi tulevikuarenguid.

Vastupanuvõime analüüsimisel peaksid finantseerimisasutused arvestama tagasisideahelatega, mis tulenevad finantssektori kohanemisest kasvavate riskidega (nt kindlustuskaitse vähenemine kliimatundlikes piirkondades, mis vähendab varade väärtust ja krediidiv õimekust, mis omakorda suurendab finantskahju ja piirab tulevasi investeeringuid), ning selle panust majanduse rahastamisvajadustesse. Selleks peaksid finantseerimisasutused jälgima kapitali ümberjaotumise liikumisi ja võimalikku väljatõrjumisefekti sektorites või allsektorites, mida üleminekupüüdlused kõige rohkem mõjutavad (nt üleminek süsinikdioksiidimahukatelt sektoritelt suurema riskitaju tõttu või investorite liigne keskendumine keskkonnahoidlikele varadele, mis toob kaasa vale hinnakujunduse ja rahas tamise kättesaadavuse vähenemise üleminekusektorite või haavatavate VKEde jaoks).

Paralleelselt oma keskkonna põhjaliku analüüsiga peaksid finantseerimisasutused tuvastama oma praeguse ärimudeli põhijooned, sealhulgas aluseks oleva kasumlikkuse, varade ja kohustuste koosseisu, turuosa, rahastamisstruktuuri, peamised edutegurid ja peamis ed sõltuvused.

Kombineerides oma ärimudeli kasumlikkuse allikate analüüsi võrdlusstsenaariumiga, peaksid finantseerimisasutused koostama oma tegevuste ja mõne muu asjakohase parameetri kohta (sh keskkonnamõõdikud) riskipõhise kasumlikkuse prognoosid vähemalt 10 aasta kohta. Oma strateegia vastupanuvõime kontrollimiseks peaksid finantseerimisasutused esitama oma võrdlusstsenaariumi alusel tehtud prognoosid koos alternatiivsete stsenaariumide kogumiga.

Finantseerimisasutused peaksid jagama analüüsi mitmeks ajavahemikuks, tagades samal ajal eri ajavahemike kooskõla. Seda tehes peaksid nad suutma teha suhteliselt täpsemaid prognoose lühiajalises perspektiivis (nt alla viie aasta). Ajahorisondi pikenedes võivad finantseerimisasutused kasutada oma strateegia eeldatava tulemuslikkuse ja muude oluliste näitajate jaoks vahemikke.

Vastupanuvõime analüüsimisel peaksid finantseerimisasutused kasutama piiratud dünaamilist portfellieeldust, mille kohaselt piirduvad nende peamiste portfellide muutused muutustega, mis on täpsustatud nende olemasolevas strateegias. Eelkõige peaksid finantseerimisasutused tagama, et nende prognoosid on kooskõlas nende kavas seatud eesmärkidega vastavalt direktiivi 2013/36/EL artikli 76 lõikele 2. Lisaks võivad finantseerimisasutused kasutada täieliku dünaamilise portfelli eeldust, mis hõlmab nii keskkonnategurite eeldatavat arengut kui ka nende eeldatavat reaktsiooni sellele arengule.

Vastupanuvõime analüüs peaks andma finantseerimisasutustele hinnangu nende ärimudeli elujõulisuse ja strateegia jätkusuutlikkuse kohta iga testitud stsenaariumi korral. Finantseerimisasutused peaksid arvestama kõigi stsenaariumide tulemustega, mitte keskenduma ainult keskmiste stsenaariumide tulemustele (stsenaariumid, mis erinevad võrdlusstsenaariumist ainult mõõdukalt). Selle tulemusena peaks vastupanuvõime analüüsi rakendamine aitama finantseerimisasutusel hinnata ja vajaduse korral kohandada oma strateegiat (sh üleminekukava), et tagada vastupanuvõime alternatiivsetele negatiivsetele stsenaariumidele.