Eesmärgid

Kuigi need ühissuunised ei hõlma süsteemiülest finantssektori stressitestimist, peaksid pädevad asutused võimalusel koordineerima tegevust finantssektorite vahel, et tagada järjepidev lähenemisviis keskkonna-, sotsiaal- ja juhtimisriskide hindamisele ning hõlbustada andmete jagamist, kui asjakohane. Panganduse, kindlustuse ja väärtpaberite valdkonna reguleerivad asutused peaksid tegema omavahel koostööd, et aidata tuvastada ja modelleerida teabeedastuskanaleid (nt kindlustuse roll pankade laenutagatistes), ühtlustada stsenaariumide eeldusi ja vältida regulatiivlünki.

Pädevad asutused peaksid võimaluse korral tagama, et keskkonna-, sotsiaal- ja juhtimisriskidega seotud stressitestimisel võetaks arvesse finantssektorite vahelisi seoseid ja ülekanduvaid mõjusid. Nad peaksid kaaluma, kuidas keskkonna-, sotsiaal- ja juhtimisriskid võivad finantssüsteemi kaudu edasi kanduda, võimendades nõrkusi pangandus-, kindlustus-, varahaldus- jm finantssektorites.

Põhimõtete ja metoodiliste kaalutluste kindlaksmääramisel peaksid pädevad asutused otsustama stressitesti kõige sobivama ülesehituse ja omaduste üle, lähtudes selle kavandatud eesmärkidest.

Kohaldamisala

Pädevad asutused peaksid selgelt määratlema testide katvuse portfellide, sektorite, geograafiliste piirkondade ja tegevuste kaupa, et tagada tasakaalustatud ja pragmaatiline lähenemisviis, mis kajastab olemasolevate metoodikate ja andmete küpsust.

Kui tegemist on piiriüleste finantskontsernidega, peaksid pädevad asutused tagama, et hindamine hõlmaks kõiki asjaomaseid üksusi.

Tuginedes kavandatud eesmärgile ja ajavahemikule, peaksid pädevad asutused tagama, et tasakaal kvantitatiivse ja kvalitatiivse teabe vahel oleks hindamise jaoks sobiv⁶ .

Ajahorisont

Ajavahemiku valik tuleks viia kooskõlla hindamise kavandatud eesmärgiga:

• ▪ hinnates finantsilist vastupidavust ebasoodsatele, kuid tõenäolistele šokkidele, tuleks kasutada lühiajalist perspektiivi (nt kuni 5 aastat), kooskõlas traditsiooniliste stressitestide tavadega;
• ▪ finnatseerimisasutuste ärimudeli ja strateegia vastupidavuse hindamisel tuleks võtta aluseks pikem perspektiiv (vähemalt 10 aastat, kooskõlas tegevuse liigi ja finantseerimisasutuse pikaajaliste kohustustega).

Stsenaariumide väljatöötamine

Pädevad asutused peaksid kindlaks määrama ja valima stressitesti stsenaariumid vastavalt testi eesmärkidele. Nad peaksid kaaluma uusimatel teaduslikel teadmistel põhinevate ja laialdaselt tunnustatud rahvusvaheliste või piirkondlike organisatsioonide väljatöötatud stsenaariumide kasutamist.⁷ Samuti võiksid nad võimendada valdkondlikke ja piirkondlikke arengusuundumusi, et tagada finantssektori ettevõtjatele makromajanduslike muutujate asjakohane jaotus, säilitades samas stsenaariumide üldise sisemise järjepidevuse.

Võimaluse korral peaksid pädevad asutused kaaluma liitriskide integreerimist, st lisamõju, mis tuleneb mitme šoki samaaegsest või järjestikusest esinemisest (kas keskkonna -, sotsiaal- ja juhtimisriskidega seotud või ulatuslikumad makromajanduslikud šokid). Lisaks (ja kui asjakohane) peaksid nad püüdma hinnata järelmõju, st algsete keskkonna-, sotsiaal- ja juhtimisšokkide kaudseid ja võimendatud tagajärgi, kas lisades need otse stsenaariumidesse või täiendava analüüsina.

Oluliste keskkonna-, sotsiaal- ja juhtimisriskide lisamisel lühiajalistesse stressitestidesse peaksid pädevad asutused tuginema, kui see on teostatav ja asjakohane, tavapärastes stressitestides kasutatavate stsenaariumide ülesehitusele, seda kohandades, et see kajastaks keskkonna-, sotsiaal- ja juhtimisalaseid ülekandekanaleid, ning kaasates uued keskkonna-, sotsiaal- ja juhtimisriskidega seotud muutujad.

Pikemaajaliste keskkonna-, sotsiaal- ja juhtimisriskidega seotud stressitestide läbiviimisel peaksid pädevad asutused kaaluma mitmeid erinevaid stsenaariume, mis hõlmavad võimalike tulevikustsenaariumide ja raskusastmete laia spektrit (nt ka murdepunkte). Võrdlusstsenaarium võib tugineda finantseerimisasutuse enda keskstsenaariumile, mis võib olla võrdlusaluseks, et testida alternatiivsete, oluliselt erinevate arengusuundumuste mõju strateegiale ja ärimudeli vastupidavusele (nt riskiga korrigeeritud kasumlikkuse hinnangute kaudu).

(⁶ ) Arvestades stsenaariumide kalibreerimise ja modelleerimise jaoks vajalikke eeldusi, kehtib üldiselt põhimõte, et mida pikem on ajahorisont, seda suurem on sõltuvus kvalitatiivsest teabest kvantitatiivse teabe asemel (nt pikaajalises perspektiivis ei saa eeldada kapitali ja maksevõime näitajate täpset ümberarvutamist).

(⁷ ) Nt kliimariskide jaoks: valitsustevaheline kliimamuutuste eksperdirühm (IPCC), finantssüsteemi keskkonnasäästlikumaks muutmise võrgustik (NGFS), Rahvusvaheline Energiaagentuur (IEA), ÜRO keskkonnaprogramm (UNEP), Euroopa Komisjoni Teadusuuringute Ühiskeskus (EU JRC) või riiklikud valitsusasutused või valitsusvälised organid.