10.1. Järelevalvealase läbivaatamise ja hindamise protsessi kohaldamine piiriülestele gruppidele

Piiriülestele konsolideerimisgruppidele järelevalvealase läbivaatamise ja hindamise protsessi ning käesolevate suuniste kohaldamisel peaksid pädevad asutused hindama grupi kui terviku ja selle individuaalsete ettevõtjate elujõulisust. Konsolideeritud järelevalve asutused peaksid tegema emaettevõtja ja finantsinstitutsioonide grupi esialgse hindamise konsolideeritud tasandil, teised pädevad asutused peaksid aga tegema nende järelevalve alla kuuluvate ettevõtjate esialgse hindamise (individuaalne või allkonsolideeritud, kui asjakohane).

Kui neid suuniseid kohaldatakse piiriülese kontserni tütarettevõtjate suhtes, peaksid tütarettevõtjate eest vastutavad pädevad asutused esialgse hindamise käigus käsitlema finantsinstitutsioone eelkõige individuaalselt, nagu nad teeksid seda iseseisva asutuse puhul. Selliste esialgsete hindamiste tulemused peaksid vajaduse korral hõlmama ka piiriülese või kontserni kontekstis esinevate peamiste nõrkade kohtade kindlakstegemist ning kajastama tugevaid külgi ja leevendavaid tegureid, mis on seotud asjaomase üksuse kuulumisega kontserni.

Järelevalvealase läbivaatamise ja hindamise protsessi elementide esialgse hindamise tulemusi, sealhulgas seisukohti peamiste sõltuvuste kohta emaettevõtjast/konsolideerimisgrupist (kui need on tuvastatud), tuleks kasutada sisendina ühise hindamise ja otsuse tegemise protsessis vastavalt direktiivi 2013/36/EL artikli 113 nõuetele. Seepärast peaksid pädevad asutused neid tulemusi arutama direktiivi 2013/36/EL artikli 116 kohaselt asutatud järelevalvekolleegiumide raamistikus.

Vastavalt komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 710/2014 artiklile 3 peavad konsolideeriv järelevalveasutus ja asjaomased pädevad asutused enne ühise otsuse tegemise protsessi algust leppima kokku ühise otsuse tegemise ajakavas, milles sätestatakse protsessi käigus järgitavad sammud, ning järgima kogu protsessi vältel kokkulepitud ajakava.

Pärast arutelusid järelevalvekolleegiumide raamistikus ja ühishindamise protsessi tulemuste alusel peaksid pädevad asutused viima lõpule oma järelevalvealase läbivaatamise ja hindamise protsessi hindamised, tehes vajalikud korrigeerimised kolleegiumi arutelude tulemuste alusel.

Kui pädeva asutuse hinnangust nähtuvad grupisiseste positsioonidega seotud konkreetsed puudused, mis mõjutavad negatiivselt ettevõtja individuaalset üldist elujõulisust, peaksid pädevad asutused arutama järelevalvekolleegiumides, kas ettevõtja lõpphinnangut tuleks muuta, arvestades grupi üldmõõdet, sealhulgas konsolideerimisgrupi ärimudelit, strateegiat ning grupisisese finantstoetuse korra olemasolu ja eriomadusi.

Pädevad asutused peaksid arutama ja kooskõlastama järelevalvekolleegiumides järgmist:

• a. konsolideeritud kontserni ja selle üksuste erinevate järelevalvealase läbivaatamise ja hindamise protsessi elementide hindamise kavandamine, sealhulgas hindamiste sagedus ja ajakava, et hõlbustada direktiivi 2013/36/EL artiklis 113 ja komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 710/2014 artiklis 3 sätestatud ühiste otsuste tegemiseks vajalike kontserni riskide ja likviidsusriski aruannete koostamist, võttes arvesse jaotises 2 sätestatud proportsionaalsust ja järelevalvealast kaasatust;
• b. üksikasjalikud andmed järelevalvealase läbivaatamise ja hindamise protsessi elementide hindamiseks kasutatud võrdlusaluste kohaldamise kohta;
• c. lähenemisviis riskide alamkategooriate individuaalsele hindamisele ja nende skoori määramisele, kui on tuvastatud selliste alamkategooriate olulisus;
• d. sisendid, mida nõutakse finantsinstitutsioonilt järelevalvealase läbivaatamise ja hindamise protsessi elementide hindamiseks konsolideeritud ja ettevõtja tasandil, sealhulgas sisemise kapitali adekvaatsuse hindamise protsessi ja sisemise likviidsuse adekvaatsuse hindamise protsessi sisendid;
• e. hindamise tulemused, sealhulgas erinevatele elementidele määratud järelevalvealase läbivaatamise ja hindamise protsessi skoorid ning järelevalvealase läbivaatamise ja hindamise protsessi üldhinnang ja üldskoor konsolideeritud ning ettevõtja tasandil. Kui arutatakse kapitalile ja likviidsusele avalduvate individuaalsete riskide hindamist, peaksid pädevad asutused keskenduma riskidele, mis on tuvastatud olulistena vastavate ettevõtjate jaoks;
• f. rahapesu ja terrorismi rahastamise riskide piiriülene mõju usaldusnormatiividele, sihtotstarbeliste finantssanktsioonide rakendamata jätmise ja nendest kõrvalehoidmise riskid ning sellega seotud mured; ning
• g. planeeritud järelevalve- ja varajase sekkumise meetmed, kui asjakohane.

Pädevad asutused peaksid piiriülese konsolideerimisgrupi ja selle ettevõtjate jaoks järelevalvealase läbivaatamise ja hindamise protsessi üldhindamise kokkuvõtte koostamisel struktureerima selle viisil, mis lihtsustab järelevalvealase läbivaatamise ja hindamise protsessi aruande, grupi riski aruande, likviidsusriski hindamise ja grupi likviidsusriski hindamise aruande vormide täitmist, mida on vaja direktiivi 2013/36/EL artikli 113 kohase ühisotsuse jaoks, nagu on sätestatud komisjoni rakendusmääruses (EL) nr 710/2014.