5.1 Otsese krediidiriski kaitse aktsepteeritavuse nõuded

Selleks et kehtestada kooskõlas määruse (EL) nr 575/2013 artikli 181 lõike 1 punktiga f õiguskindluse sisemised nõuded, mis oleks üldiselt vastavuses selle määruse III osa II jaotise 4. peatüki 3. jaos sätestatuga, sedavõrd kui makseviivitusest tingitud kahjumäära hinnangutes võetakse arvesse tagatise olemasolu, peaksid krediidiasutused ja investeerimisühingud tagama, et tagatiskokkulepe, mille alusel tagatist pakutakse, on õiguslikult kehtiv ja jõustatav kõikides asjaomastes jurisdiktsioonides, andes krediidiasutusele või investeerimisühingule õiguse tagatis mõistliku aja jooksul realiseerida või sundtäitmisele pöörata, sh võlgniku või – kui asjakohane – tagatise haldaja makseviivituse, pankroti või maksejõuetuse korral.

Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 181 lõike 1 punkti f kohaselt peaksid krediidiasutused ja investeerimisühingud, kui nad kehtestavad määruse III osa II jaotise 4. peatüki 3. jaos sätestatuga kooskõlas tagatise hindamise sisemised nõuded, makseviivitusest tingitud kahjumäära hinnangutes tagatise olemasolu arvesse võttes veenduma, et on täidetud järgmised tingimused:

• (a) tagatise ümberhindluse, sh tagatise väärtuse seire meetodite ja sageduse eeskirjad on iga tagatise liigi jaoks ühtsed ja sisalduvad krediidiasutuse või investeerimisühingu sisekorras;
• (b) kui toimuvad märkimisväärsed turutingimuste muutused, teostavad krediidiasutused ja investeerimisühingud sagedamat seiret.

Sisereitingute meetodil põhinevat hindamismetoodikat käsitlevate regulatiivsete tehniliste standardite artikli 55 kohaldamisel ja et tagada vastavus punktides 17 ja 18 nimetatud õiguskindluse ja tagatise hindamise üldiste põhimõtetega, peaksid õiguskindluse ja tagatise hindamise sisemised nõuded, mis krediidiasutused ja investeerimisühingud kehtestavad kooskõlas määruse (EL) nr 575/2013 artikli 181 lõike 1 punktiga f, olema täielikult kooskõlas sama määruse III osa II jaotise 3. jao 4. peatükis sätestatud järgmiste nõuetega:

• (a) Finantstagatiste korral peaksid need olema kooskõlas selle määruse artikli 207 lõikega 3 ja artikli 207 lõike 4 punktiga d.
• (b) Kinnisvaratagatise ning tagatisega liisingunõudest tulenevate riskipositsioonide korral, kui liisitav vara on kinnisasi, peaksid need olema kooskõlas selle määruse artikli 208 lõigetega 2 ja 3.

Kinnisvaratagatise hindamisel ja selle väärtuse ülevaatamisel kõnealuse määruse artikli 208 lõike 3 punkti b alusel peaksid krediidiasutused ja investeerimisühingud tagama järgmist:

• (i) Kinnisvaratagatise väärtust hindab sõltumatu hindaja turuväärtuses või sellest väiksemas väärtuses. Liikmesriikides, kus on seaduste või rakendusaktidega kehtestatud ranged kriteeriumid hüpoteekimisväärtuse hindamiseks, võib sõltumatu hindaja hinnata kinnisvara hüpoteekimisväärtuses või sellest väiksemas väärtuses. Krediidiasutused ja investeerimisühingud peaks nõudma, et sõltumatu hindaja ei arvestaks hüpoteekimisväärtuse hindamisel spekulatiivsete elementidega.
• (ii) Sõltumatu hindaja dokumenteerib turuväärtuse või hüpoteekimisväärtuse läbipaistvalt ja selgelt.
• (iii) Tagatise väärtus on turuväärtus või hüpoteekimisväärtus, mida on nõuetekohaselt vähendatud, et kajastada seire tulemust ja võtta arvesse varasemaid kinnisasjaga seotud nõudeid.
• (iv) Sõltumatul hindajal peaksid olema vajalik kvalifikatsioon, võime ja kogemus hindamise läbiviimiseks ning ta peaks olema krediidi andmise otsustusprotsessist sõltumatu. Kui krediidiasutuse või investeerimisühingu töötaja vastab eelnimetatud tingimustele, võib seda töötajat lugeda sõltumatuks hindajaks.
• (c) Nõuete korral peaksid need olema kooskõlas selle määruse artikli 209 lõikega 2. Nõude väärtus peaks olema saadaolev summa.
• (d) Muude füüsiliste tagatiste ning tagatisega liisingunõudest tulenevate riskipositsioonide korral, kui liisitav vara ei ole kinnisasi, peaksid need olema kooskõlas selle määruse artikli 210 punktidega a ja g. Tagatise hindamisel ja ümberhindamisel kooskõlas selle määruse artikli 210 punktiga g peaksid krediidiasutused ja investeerimisühingud hindama füüsilist tagatist selle turuväärtuses, mis peaks olema hinnanguline summa, millega saaks vara hindamiskuupäeval huvitatud ostja ja huvitatud müüja vahel üle anda turutingimustel tehtava tehingu alusel.
• (e) Muu otsese krediidiriski kaitse korral peaksid need olema kooskõlas selle määruse artikli 212 lõike 1 punktiga a ja artikli 212 lõike 2 punktiga f.

Krediidiasutused ja investeerimisühingud peaksid hankima juriidilise arvamuse, mis kinnitab tagatiskokkuleppe õiguslikku kehtivust ja jõustatavust kõigis asjaomastes jurisdiktsioonides punkti 17 kohaldamisel. See juriidiline arvamus peaks:

• (a) olema koostatud vähemalt igat liiki tagatiskokkuleppe jaoks;
• (b) olema esitatud kirjalikus vormis õigusnõustaja poolt; kui õigusnõustaja on krediidiasutuse või investeerimisühingu töötaja, peaks ta olema sõltumatu krediidi andmise otsustusprotsessist, millega väljastatakse või uuendatakse kõnealuseid riskipositsioone.

Punkti 20 kohaldamisel võivad krediidiasutused ja investeerimisühingud tugineda mitme tagatiskokkuleppe osas ühele juriidilisele arvamusele, kui see on seotud sama kohaldatava õigusega. Krediidiasutused ja investeerimisühingud peaksid hankima juriidilise arvamuse, mis käsitleb tagatiskokkuleppe tingimuste mis tahes sisulisi erinevusi, mis võivad mõjutada konkreetse tagatiskokkuleppe õiguslikku kehtivust ja jõustatavust. Tagatiskokkuleppe tingimuste sisuliste erinevustena tuleks alati mõista vähemalt tagatiskokkuleppele kohaldatava õigusraamistiku muutusi ja tagatiskokkuleppe kohaldamist muud liiki riskipositsioonidele või muude riskipositsiooni klasside alla liigitatavate või teist tüüpi võlgnike, st füüsiliste või juriidiliste isikute kasutamist.

Punkti 20 kohaldamisel võivad krediidiasutused ja investeerimisühingud toetuda ühele mitut jurisdiktsiooni hõlmavale juriidilisele arvamusele. Nimelt võib juriidiline arvamus – kui rahvusvahelised eeskirjad esinevad rahvusvahelise õiguse või muud tüüpi rahvusvahelise lepingu kujul – hõlmata mõnda või kõiki jurisdiktsioone, kus need eeskirjad on vastu võetud. Sellisel juhul peaks juriidiline arvamus vähemalt:

• (a) kaaluma, kas eeskirjad tagavad tagatise õigusliku kehtivuse ja jõustatavuse kõigis jurisdiktsioonides, kus need eeskirjad on kohaldatavad;
• (b) selgelt täpsustama kõik jurisdiktsioonid, kus eeskirjad on kohaldatavad;
• (c) selgelt täpsustama kõik tagatise vormid, millele eeskirju kohaldatakse.

Krediidiasutused ja investeerimisühingud peaksid hankima juriidilise(d) arvamuse(d) kooskõlas punktiga 20, mis kinnitab, et tagatiskokkulepe, mille alusel teist füüsilist tagatist pakutakse, on õiguslikult kehtiv ja jõustatav vähemalt järgmistes jurisdiktsioonides:

• (a) jurisdiktsioon, mille seadused tagatiskokkulepet reguleerivad;
• (b) kui on olemas seda liiki tagatiste avalik register, siis jurisdiktsioon, kus tagatis on registreeritud; vastasel juhul jurisdiktsioon, kus on tagatise omaniku asutamiskoht või elukoht (kui tagatise omanik on füüsiline isik);
• (c) kui see on konkreetse tagatisega seoses asjakohane, siis jurisdiktsioonid, kus krediidiasutus või investeerimisühing ja võlgnik on asutatud; kui võlgnik on füüsiline isik, siis tema elukoha jurisdiktsioon;
• (d) jurisdiktsioon, kus tagatis kõige suurema tõenäolisusega realiseeritakse, kui see osutub vajalikuks;
• (e) mis tahes muu jurisdiktsioon, mida peetakse konkreetse tagatisega seoses asjakohaseks.