6.2 Kaudse krediidiriski kaitse mõju

Krediidiasutused ja investeerimisühingud võivad kajastada kaudsest krediidiriski kaitsest tulenevat krediidiriski maandamise mõju ühe järgmise meetodiga:

• (a) makseviivituse tõenäosuse või makseviivitusest tingitud kahjumäära hinnangute korrigeerimine kooskõlas määruse (EL) nr 575/2013 artikli 160 lõikega 5, artikli 161 lõikega 3 ja artikli 164 lõikega 2, tuginedes krediidiasutuste ja investeerimisühingute poolt määruse (EL) nr 575/2013 artikli 183 lõigete 2 ja 3 kohaselt kehtestatud kriteeriumidele, kasutades eelkõige üht järgmistest meetoditest:
• (i) sõltumata tagatise andja vastu olevatele võrreldavatele otsestele riskipositsioonidele kohaldatavast meetodist tuleks korrigeerida reitinguklasse, kogumeid või makseviivitusest tingitud kahjumäära hinnanguid, sh makseviivitusest tingitud kahjumäära ja eeldatava kahju määra (EL BE ) hinnanguid, võttes riskiparameetrite hindamisel arvesse kaudset krediidiriski kaitset, nagu on selgitatud allpool (st modelleerimismeetod);
• (ii) kui tagatise andja vastu olevaid võrreldavaid otseseid riskipositsioone käsitletakse või võidakse käsitleda sisereitingute meetodi alusel koos makseviivitusest tingitud kahjumäära sisehinnangute ja ümberhindlusteguritega või ilma, tuleks aluseks oleva riskipositsiooni makseviivituse tõenäosuse ja makseviivitusest tingitud kahjumäära riskiparameetrid asendada vastava tagatise andja vastu oleva võrreldava otsese riskipositsiooni makseviivituse tõenäosuse või makseviivitusest tingitud kahjumääraga, nagu on selgitatud allpool (st riskiparameetrite asendamise meetod);
• (iii) sõltumata tagatise andja vastu olevatele võrreldavatele otsestele riskipositsioonidele kohaldatavatest meetoditest tuleks riskiparameetrite kohaldamisel korrigeerida reitinguklasse, kogumeid või makseviivitusest tingitud kahjumäära hinnanguid, sh makseviivitusest tingitud kahjumäära ja eeldatava kahju määra (EL BE ) hinnanguid, korrigeerides reitinguklassidesse jagamise protsessi kooskõlas määruse (EL) nr 575/2013 artikli 172 lõikega 3 ning EBA makseviivituse tõenäosuse ja makseviivitusest tingitud kahjumäära hindamise suuniste jaoga 8.2 (st korrigeerimise meetod);
• (b) kui krediidiasutus või investeerimisühing kohaldab tagatise andja vastu olevatele võrreldavatele otsestele riskipositsioonidele standardmeetodit ja ei kajasta makseviivituse tõenäosuse ja makseviivitusest tingitud kahjumäära hinnangutes kaudsest krediidiriski kaitsest tulenevat krediidiriski maandamise mõju kooskõlas alapunktiga a, tuleks kasutada standardmeetodi alusel kohaldatavat riskikaalu kooskõlas määruse (EL) nr 575/2013 artikli 183 lõikega 4 (st riskikaalu asendamise meetod);
• (c) riskiga kaalutud vara tuleks arvutada kooskõlas määruse (EL) nr 575/2013 artikli 153 lõikega 3, artikli 154 lõikega 2, artikli 161 lõikega 4 ja artikli 164 lõikega 3 (st topeltmakseviivituse meetod).

Krediidiasutused ja investeerimisühingud peaksid kehtestama selged põhimõtted riskiparameetritele avalduva kaudse krediidiriski kaitse mõju hindamiseks. Need põhimõtted peaksid olema kooskõlas sisemiste riskimaandustavadega ning kajastama määruse (EL) nr 575/2013 artikli 183 lõigete 2 ja 3 nõudeid ning käesolevates suunistes sätestatud nõudeid. Krediidiasutused ja investeerimisühingud peaksid lisama põhimõtetesse selge kirjelduse, millist punktis 31 kirjeldatud konkreetsetest meetoditest iga reitingusüsteemi jaoks kasutatakse, ja rakendama neid põhimõtteid aja jooksul järjepidevalt.

Kaudset krediidiriski kaitset, mis ei vasta määruse (EL) nr 575/2013 artikli 183 lõigetes 1 ja 3 ning käesolevate suuniste jaos 5.2 sätestatud tagatise andja ja tagatise aktsepteeritavuse nõuetele, ei tohiks kajastada ühtegi punktis 31 sätestatud meetodit kasutades. Makseviivitusest tingitud kahjumäära hindamisel tuleks sobimatu kaudse krediidiriski kaitse rakendamisel saadud rahavoogusid käsitleda nii, nagu need oleks saadud ilma kaudse krediidiriski kaitseta. Sellest käsitlusest hoolimata peaksid krediidiasutused ja investeerimisühingud koguma teavet sobimatu kaudse krediidiriski kaitsega seotud rahavoogude kohta ning need nõuetekohaselt jaotama. Krediidiasutused ja investeerimisühingud peaksid regulaarselt jälgima nii selliste rahavoogude tasemeid kui ka asjaomaste kaudse krediidiriski kaitse liikide kasutamise määra. Vajaduse korral peaksid krediidiasutused ja investeerimisühingud tegema sobivad korrigeerimised, et vältida mis tahes moonutusi makseviivituse tõenäosuse ja makseviivitusest tingitud kahjumäära hinnangutes.

Kui krediidiasutus või investeerimisühing kasutab punktis 31(a)(i) nimetatud modelleerimismeetodit, tuleks võtta asjakohastel juhtudel makseviivitusest tingitud kahjumäära hinnangutes konservatiivsel viisil arvesse järgmisi elemente:

• (a) alusvaraks oleva kohustuse ja kaudse krediidiriski kaitse vaheline valuutade mittevastavus;
• (b) mis ulatuses on tagatise andja võime täita lepingupõhist kohustust kaudse krediidiriski kaitse alusel korrelatsioonis võlgniku tagasimaksevõimega;
• (c) tagatise andja makseviivituse staatus ja tema sellest tulenev vähenenud võime täita lepingupõhist kohustust kaudse krediidiriski kaitse alusel.

Kui krediidiasutus või investeerimisühing kasutab punktis 31(a)(i) nimetatud modelleerimismeetodit, võib kaudset krediidiriski kaitset pidada reitingusüsteemis riskiteguriks. Eelkõige võib see seisneda järgnevas:

• (a) makseviivitusest tingitud kahjumäära hinnangute korrigeerimine, toetudes üksnes ajaloolistele kogemustele, mis on seotud kaudsest krediidiriski kaitsest tuleneva krediidiriski maandamise täheldatud mõjuga realiseerunud makseviivitusest tingitud kahjumääradele, sh realiseerunud sissenõudmistele ja olulistele kuludele, mis on seotud kaudse krediidiriski kaitse rakendamisega;
• (b) nii makseviivituse tõenäosuse kui ka makseviivitusest tingitud kahjumäära hinnangute korrigeerimine, kui krediidiasutus või investeerimisühing suudab esitada empiirilisi tõendeid, et kaudse krediidiriski kaitse olemasolu mõjutab võlgniku makseviivituse tõenäosust, ja näidata, et nii makseviivituse tõenäosuse kui ka makseviivitusest tingitud kahjumäära üheaegne korrigeerimine ei too kaasa kaudse krediidiriski kaitse topeltarvestust ega eeldatava kahju määra alahindamist.

Üksnes makseviivituse tõenäosuse hinnangute korrigeerimist tuleks igal juhul pidada ebasobivaks.

Krediidiasutused ja investeerimisühingud võivad kasutada punktis 31(a)(ii) kirjeldatud riskiparameetrite asendamise meetodit üksnes siis, kui täidetud on järgmised tingimused:

• (a) kaudne krediidiriski kaitse on aktsepteeritav määruse (EL) nr 575/2013 III osa II jaotise 4. peatükis sätestatud kaudse krediidiriski kaitse asjakohaste kriteeriumite alusel;
• (b) krediidiasutus või investeerimisühing võib mõistlikult eeldada, et kaudse krediidiriski kaitse rakendamisega seotud otsesed kulud on kaudse krediidiriski kaitsega kaetud summa võrreldes minimaalsed;
• (c) tagatise andja on makseviivituses mitteoleva staatusega.

Kui krediidiasutused ja investeerimisühingud võtavad kasutusele vastavalt punktides 31(a)(ii) ja 31(b) kirjeldatud riskiparameetrite asendamise meetodi või riskikaalu asendamise meetodi, peaksid nad:

• (a) koguma ja säilitama teavet võlgniku omaduste ja finantstulemuste ning riskipositsiooni kohta ja kasutama seda teavet võlgniku makseviivituse tõenäosuse hindamiseks kooskõlas EBA makseviivituse tõenäosuse ja makseviivitusest tingitud kahjumäära hindamise suunistega;
• (b) kaaluma riskide sisehalduse eesmärgil eraldi tagatise andjate vastu olevaid otseseid riskipositsioone ja selliste üksuste pakutavate kaudse krediidiriski kaitsega tagatud riskipositsioone;
• (c) määrama makseviivitusest tingitud kahjumäära mudelite rakendamisele eraldi rakendusala ning arvutama eraldi selliste tagatud riskipositsiooni liikide või riskipositsiooni osade riskikaalu, mille makseviivituse tõenäosuse või makseviivitusest tingitud kahjumäära riskiparameetrid asendatakse või millele määratakse tagatise andja riskikaal. Riskiparameetrite asendamise meetodi või riskikaalu asendamise meetodi rakendusalasse kuuluvate tagatud riskipositsioonide või riskipositsiooni osade korral ei pea krediidiasutus või investeerimisühing hindama muid makseviivitusest tingitud kahjumäärasid peale tagatise andja vastu olevate võrreldavate otseste riskipositsioonide makseviivitusest tingitud kahjumäärade, kui kasutatakse riskiparameetrite asendamise meetodit.

Kui punkti 37 kohaldamisel ei kata konkreetne kaudne krediidiriski kaitse täielikult esialgset riskipositsiooni, peaks krediidiasutus või investeerimisühing olema võimeline määrama sellele riskipositsiooni osale, mida vastav kaudne krediidiriski kaitse ei kata, makseviivituse tõenäosuse ja makseviivitusest tingitud kahjumäära hinnangud, mida kohaldatakse esialgsele riskipositsioonile ilma kaudse krediidiriski kaitse mõju arvestamata. Lisaks peaks krediidiasutus või investeerimisühing, kui ta arvutab kaudse krediidiriski kaitsega katmata riskipositsiooni osale kohaldatavat realiseerunud makseviivitusest tingitud kahjumäära, jaotama rahavood ja kulud järgmisel viisil:

• (a) Tagatise andjalt saadud rahavood tuleks jaotada riskipositsiooni tagatisega osale, samas kui teistest allikatest pärit rahavood tuleks jaotada sellele riskipositsiooni osale, mis pole kaudse krediidiriski kaitsega kaetud. Kui riskipositsioonile rakendatakse ka otsest krediidiriski kaitset, tuleks otsese krediidiriski kaitsega seotud rahavood jaotada sellele riskipositsiooni osale, mida katab otsene krediidiriski kaitse, kooskõlas punkti 46 juhistega.
• (b) Kaudsed kulud tuleks jaotada riskipositsiooni erinevatele osadele kooskõlas EBA makseviivituse tõenäosuse ja makseviivitusest tingitud kahjumäära hindamise suuniste punktiga 113.
• (c) Kaudse krediidiriski kaitse rakendamisega seotud otsesed kulud tuleks jaotada riskipositsioonide tagatisega osale, samas kui kaudsed kulud tuleks jaotada sellele riskipositsiooni osale, mis ei ole kaudse krediidiriski kaitsega kaetud. Kui riskipositsioonile rakendatakse ka otsest krediidiriski kaitset, tuleks otsese krediidiriski kaitse teostamisega seotud otsesed kulud jaotada riskipositsiooni tagatud osale kooskõlas punkti 46 juhistega.

Kui krediidiasutused ja investeerimisühingud kasutavad riskiparameetrite asendamise meetodit ja võlgnik on makseviivituses, kehtivad järgmised kriteeriumid:

• (a) Riskipositsiooni tagatud osa riskikaal peaks olema makseviivituses mitteoleva tagatise andja vastu oleva võrreldava otsese riskipositsiooni riskikaal.
• (b) Riskipositsiooni tagatud osa eeldatav kahju peaks olema makseviivituses mitteoleva tagatise andja vastu oleva võrreldava otsese riskipositsiooni eeldatav kahju.
• (c) Kui tagatise andja on jätkuvalt mitte-makseviivituse staatuses, tuleks määruse (EL) nr 575/2013 artikli 159 ning EBA makseviivituse tõenäosuse ja makseviivitusest tingitud kahjumäära hindamise suuniste jao 8.4 kohase sisereitingu puudu- või ülejäägi arvutamisel lugeda riskipositsiooni tagatisega osa makseviivituses olevaks.

Kui krediidiasutus või investeerimisühing kasutab riskiparameetrite asendamise meetodit, peaksid määruse (EL) nr 575/2013 artikli 185 punktis c nõutavad muud kvantitatiivsed valideerimismeetodid sisaldama võrdlust tagatise andja vastu olevate võrreldavate otseste riskipositsioonide eeldatava kahju ning makseviivituses olevatele võlgnike vastu olevate alusriskipositsioonide või riskipositsiooni osade (mida enne makseviivitust loeti tagatisega kaetuks) täheldatud kahjumimäärade vahel.

Kui krediidiasutus või investeerimisühing korrigeerib üksikjuhtudel riskiparameetreid kooskõlas punktiga 31(a)(iii), võttes arvesse kaudset krediidiriski kaitset, peaks krediidiasutus või investeerimisühing olema võimeline põhjendama, et kaudse krediidiriski kaitse laad ja omadused ei võimalda kasutada kaudse krediidiriski kaitsest tuleneva krediidiriski maandamise mõju kajastamiseks punktides 31(a)(i), 31(a)(ii) või 31(b) kirjeldatud meetodeid.

Kui krediidiasutus või investeerimisühing kasutab üht punktis 31(a) kirjeldatud meetoditest ning sellest tulenev hinnang annab väiksema riskikaalu kui riskikaal, mis muidu rakenduks identsele riskipositsioonile, millel puudub kaudne krediidiriski kaitse, ei tohi lõplik riskikaal olla väiksem kui tagatise andja vastu oleva võrreldava otsese riskipositsiooni riskikaal kooskõlas määruse (EL) nr 575/2013 artikli 161 lõikega 3 ja artikli 164 lõikega 2, st kohaldatakse riskikaalu alammäära.

Kui krediidiasutus või investeerimisühing pole veel saanud pädevalt asutuselt luba kasutada tagatise andja vastu oleva võrreldava otsese riskipositsiooni jaoks makseviivitusest tingitud kahjumäära sisehinnanguid kooskõlas määruse (EL) nr 575/2013 artikli 143 lõikega 2, tuleks kasutada riskiparameetrite asendamiseks ja riskikaalu alammäära arvutamiseks määruse artikli 161 lõikele 1 vastavaid makseviivitusest tingitud kahjumäärasid, et tuletada tagatise andja vastu oleva võrreldava otsese riskipositsiooni makseviivitusest tingitud kahjumäär.

Selleks et kasutada riskiparameetrite asendamise meetodit ja arvutada riskikaalu alammäär, peaks kaudse krediidiriski kaitse väärtus olema järgmine:

• (a) kaudse krediidiriski kaitse väärtus tuleks määrata kooskõlas määruse (EL) nr 575/2013 artikliga 233 ja artikli 239 lõikega 3. Kaudse krediidiriski kaitse korrigeeritud väärtuses tuleks võtta arvesse mis tahes võimalikku tähtaegade mittevastavust kooskõlas selle määruse artikli 239 lõikega 3, kusjuures tagatise andja vastu olevate võrreldavate otseste riskipositsioonide lõpptähtaeg peaks olema sama kui võlgniku riskipositsiooni lõpptähtaeg.
• (b) Kui kaudne krediidiriski kaitse katab riskipositsiooni jääkväärtuse pärast võlgnikult maksete sissenõudmist, peaks krediidiasutus või investeerimisühing hindama esmalt kaitse väärtust konservatiivselt, tuginedes varasemale kogemusele.
• (c) Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 215 lõike 1 punkti a teise lõike või artikli 215 lõike 2 nõuete kohase kaudse krediidiriski kaitse väärtus võib olla maksimaalne summa, mida kaitse andja on lubanud maksta laenuvõtja maksejõuetuse või mittemaksmise korral või kui esineb mõni muu määratletud krediidisündmus.

Krediidiasutused ja investeerimisühingud peaksid arvutama riskikaalu alammäära järgmisel viisil:

• (a) Kui riskipositsioon on kaetud mitme kaudse krediidiriski kaitsega, millest igaüks kaitseb erinevat riskipositsiooni osa, peaks krediidiasutus või investeerimisühing arvutama riskikaalu alammäära iga tagatise andja vastu olevate võrreldavate otseste riskipositsioonide riskipositsiooniga kaalutud keskmise riskikaaluna.
• (b) Kui riskipositsioon on kaetud mitme kaudse krediidiriski kaitsega, millest kaks või enam kaitsevad riskipositsiooni sama osa, peaks krediidiasutus või investeerimisühing arvutama selle osa riskikaalu alammäära tagatise andja vastu oleva iga võrreldava otsese riskipositsiooni väikseima riskikaaluna. Iga riskikaalu arvutamisel võib iga tagatise andja vastu oleva võrreldava otsese riskipositsiooni makseviivitusest tingitud kahjumääras võtta arvesse muu olemasoleva kaudse krediidiriski kaitse mõju.
• (c) Kui mõni riskipositsiooni osa pole kaetud kaudse krediidiriski kaitsega, peaks krediidiasutus või investeerimisühing määrama sellele riskipositsiooni osale riskikaalu, mida kohaldatakse sellisele võlgniku vastu olevale kaudse krediidiriski kaitseta riskipositsioonile; niisugusel juhul tuleks arvutada riskikaalu alammäär kaudse krediidiriski kaitsega kaetud riskipositsiooni osa riskikaalu ja riskipositsiooni ülejäänud osa riskikaalu riskipositsiooniga kaalutud keskmisena.
• (d) Selleks et arvutada riskipositsiooniga kaalutud keskmist riskikaalu kooskõlas alapunktidega (a) ja (c), tuleks iga riskikaal arvutada eraldi ja kaaluda riskipositsiooni väärtuse vastava osakaaluga.

Punkti 45 kohaldamisel ja et kajastada mitme riskimaandamismeetodi mõju kooskõlas punktis 31 kirjeldatud meetoditega, peaksid olema täidetud kõik järgmised tingimused:

• (a) Krediidiasutused ja investeerimisühingud peaksid kehtestama otsese ja kaudse krediidiriski kaitse jaotamise, järjestamise ja kajastamise selged põhimõtted, mis on kooskõlas sisemise taaste ja sissenõudmise protsessiga.
• (b) Krediidiasutused ja investeerimisühingud ei tohiks kajastada sama krediidiriski maandamise mõju kaks korda; näiteks otsese krediidiriski kaitse jaotamisel riskipositsiooni kaudse krediidiriski kaitsega ja kaitseta osade vahel ei tohiks lubada otsese krediidiriski kaitse topelt kajastamist.
• (c) Krediidiasutused ja investeerimisühingud peaksid rakendama meetodeid järjepidevalt, seega:
• (i) Konkreetse kaudse krediidiriski kaitsega kaetud riskipositsiooni ei tohiks jagada kahte ossa ning rakendada ühele osale riskiparameetrite asendamise meetodit või riskikaalu asendamise meetodit ja teisele osale modelleerimismeetodit.
• (ii) Kui sama riskipositsiooni osa on vähemalt osaliselt kaetud mitme kaudse krediidiriski kaitsega, peaks krediidiasutus või investeerimisühing kehtestama nõuetekohased kriteeriumid valimaks, millist kaudset krediidiriski kaitset tuleks riskiparameetrite asendamiseks kasutada. Neid kriteeriume tuleks kirjeldada krediidiasutuse või investeerimisühingu makseviivituse tõenäosuse ja makseviivitusest tingitud kahjumäära hinnangute korrigeerimiseks kehtestatud sisemistes põhimõtetes vastavalt punktile 38. Ilma et see piiraks alapunkti (i) kohaldamist, on krediidiasutusel või investeerimisühingul lubatud jagada konkreetse kaudse krediidiriski kaitsega kaetud riskipositsiooni osa kaheks ning rakendada ühele osale riskiparameetrite asendamise meetodit, kajastades ülejäänud kaudse krediidiriski kaitse osa mõju muule olemasolevale kaudsele krediidiriski kaitsele riskiparameetrite asendamise meetodit rakendades; konkreetse kaudse krediidiriski kaitse järelejäänud osa riskimaandamise mõju võib võtta arvesse teiste olemasolevate tagatise andjate vastu olevate võrreldavate otseste riskipositsioonide makseviivitusest tingitud kahjumääras kooskõlas punktiga 47.

Selleks et kajastada krediidiriski maandamise mõju, mis tuleneb mitmest krediidiriski kaitsest, mis krediidiasutuse või investeerimisühingu punkti 46 kohaselt tehtud jaotamise tulemusel katavad sama riskipositsiooni osa, võib kasutada ühte punktis 31(a) nimetatud meetodit. Eelkõige peaks krediidiasutus või investeerimisühing riskiparameetrite asendamise meetodi rakendamisel ja riskikaalu alammäära arvutamisel kasutama järgmisi meetodeid, et tuletada

kahjumäära, sh täiendavast krediidiriski kaitsest tulenevat krediidiriski maandamise mõju:

• (a) Kui tagatise andja vastu olevad võrreldavad otsesed riskipositsioonid kuuluvad sellise reitingusüsteemi rakendusalasse, mille jaoks krediidiasutus või investeerimisühing pole saanud eelnevalt luba kasutada makseviivitusest tingitud kahjumäära sisehinnanguid kooskõlas määruse (EL) nr 575/2013 artikli 143 lõikega 2, peaks krediidiasutus või investeerimisühing kasutama selle määruse artikli 161 lõikes 1 sätestatud makseviivitusest tingitud kahjumäära väärtuseid, kajastades asjakohasel juhul otsest krediidiriski kaitset kooskõlas määruse III osa II jaotise 4. peatüki asjakohaste nõuetega.
• (b) Kui tagatise andja vastu olevad võrreldavad otsesed riskipositsioonid kuuluvad sellise reitingusüsteemi rakendusalasse, mille jaoks krediidiasutus või investeerimisühing on saanud eelnevalt loa kasutada makseviivitusest tingitud kahjumäära sisehinnanguid kooskõlas määruse (EL) nr 575/2013 artikli 143 lõikega 2, peaks krediidiasutus või investeerimisühing kasutama tagatise andja vastu oleva võrreldava otsese riskipositsiooni makseviivitusest tingitud kahjumäära, mis sisaldab täiendava kaudse või otsese krediidiriski kaitse mõju. Kui krediidiasutused ja investeerimisühingud ei ole

makseviivitusest tingitud kahjumäär on väiksem kui võlgniku vastu olevate tagamata riskipositsioonide makseviivitusest tingitud kahjumäär või sellega võrdne, tuleks kasutada võlgniku vastu oleva riskipositsiooni makseviivitusest tingitud kahjumäära hinnanguid, mis kajastavad täiendava krediidiriski kaitse mõju, või

makseviivitusest tingitud kahjumäär on suurem kui võlgniku vastu olevate tagamata riskipositsioonide makseviivitusest tingitud kahjumäär või kui krediidiasutus või investeerimisühing pole võimeline võrdlust tegema, peaksid nad: