4.3 Krediidiriski põhimõtted ja kord

Krediidiasutused ja investeerimisühingud peaksid oma krediidiriski põhimõtetes ja korras määratlema krediidiriski tuvastamise, hindamise, kinnitamise, jälgimise, aruandluse ja maandamise kriteeriumid ning nii raamatupidamise kui ka kapitali adekvaatsusega seotud allahindluste mõõtmise kriteeriumid. Krediidiasutused ja investeerimisühingud peaksid raamistiku dokumenteerima ja seda korrapäraselt uuendama.

Krediidiriski põhimõtetes ja korras sätestatud eesmärk peaks olema ettevaatava lähenemisviisi edendamine, et jälgida krediidi kvaliteeti, tuvastada halvenev krediit varakult ning hallata portfelli üldist krediidikvaliteeti ja seonduvat riskiprofiili, sh uute laenuandmistegevuste kaudu.

Krediidiriski põhimõtted ja kord peaksid hõlmama kõiki laenuandmisega seotud tegevusi, varaklasse, kliendisegmente, tooteid ja konkreetseid krediidiinstrumente, krediidiriski maandamise tavasid ning seonduvat vastutust ja kontrolli.

Krediidiriski põhimõtted ja kord peaksid sisaldama konkreetseid laenuandmispõhimõtteid ja -menetlusi ning andma sektorite lõikes piisavalt üksikasjaliku ülevaate krediidiasutuse või investeerimisühingu ärivaldkondadest, arvestades nende keerukust ja suurust ning krediidiinstrumendiga seotud eri turusegmentide riske.

Krediidiriski põhimõtted ja kord peaksid sisaldama järgmist:

• a. laenuandmise heakskiitmise ja otsuste tegemise põhimõtted, menetlused ja eeskirjad, sh asjakohased volituste tasemed, mis on määratud krediidiriskivalmiduse ja limiitide alusel;
• b. laenuandmise kriteeriumid, võttes arvesse 1. lisas esitatud loetelu;
• c. krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe ja andmete menetlemise nõuded, nagu on sätestatud punktis 5.1;
• d. krediidivõimelisuse hindamise nõuded, sh tundlikkusanalüüs, nagu on osutatud punktis 5.2;
• e. riskipositsioonide liitmisele ja krediidiriski limiitidele kohaldatavad nõuded ning krediidiriski kontsentratsiooni haldamine;
• f. tagatise aktsepteerimise ja kasutamisega seotud nõuded ja menetlused ning krediidiriski maandamise meetmed, et teha kindlaks nende tõhusus krediidiinstrumendile omase riski vähendamisel – need nõuded ja menetlused peaksid olema varaklassi- ja tooteliigipõhised ning võtma nõuetekohaselt arvesse väljastatava krediidiinstrumendi liiki, suurust ja keerukust;
• g. laenuandmisprotsessis automaatse otsusetegemise rakendamise tingimused, sh selliste toodete, segmentide ja limiitide tuvastamine, mille puhul on automaatsed otsused lubatud;
• h. riskipõhine meetod, mis tuvastab võimalikud hälbed tavapärastest krediidipõhimõtetest ja -menetlustest ning laenuandmise kriteeriumidest, sh:
• i. tingimused, millega määratletakse hälvete ja erandite heakskiitmise protsess ning konkreetsed dokumendinõuded, sh kontrolljälg;
• ii. äraütlemise kriteeriumid ja hälvete/erandite kõrgematele otsustustasanditele suunamise kriteeriumid (sh tühistamine, tagasilükkamine, laenuandmise tavanormide võimaliku erandina kinnitatud riskipositsioonid ning muu mittestandardne tegevus eriprotsessi alusel erinevate kinnitavate organitega);
• iii. asjaolude ja tingimuste jälgimise nõuded erakorralise laenuandmisotsuse korral, sh sellise kontrolli nõuded, mida teostavad asjakohased funktsioonid põhimõtete ja limiitide kohaldamise ja järgimise korrapärase kontrolli käigus;
• i. nõuded andmetele, mis tuleks laenuandmisprotsessis dokumenteerida ja talletada, sh valikuuringu ja auditi eesmärgil – need peaks hõlmama vähemalt laenutaotluse täitmise nõudeid, kvalitatiivset ja kvantitatiivset põhjendust/analüüsi ning kõiki laenu heakskiitmise või tagasilükkamise aluseks olevaid tugidokumente;
• j. laenuandmistegevuste jälgimise nõuded – sisekontrolliraamistik peaks tagama, et see hõlmab kõiki laenu andmisele järgnevaid etappe;
• k. kriteeriumid, mis on sätestatud punktides 4.3.2, 4.3.3, 4.3.4, 4.3.5 ja 4.3.6 (kui kohaldatavad);
• l. kriteeriumid, mis on sätestatud punktides 4.3.1 ja 4.3.7.

Krediidiasutused ja investeerimisühingud võiksid oma krediidiriski põhimõtete ja korra raames ning krediidiriski strateegiale tuginedes võtta arvesse ka vastutustundliku laenuandmise põhimõtteid, eelkõige tegema järgmist:

• a. arvestama laenuvõtja konkreetset olukorda, näiteks majandusraskustes laenuvõtjaid peaks kohtlema õiglaselt;
• b. looma laenutooted, mida pakutakse tarbijatele vastutustundlikult.

Tarbijatele pakutavate laenutoodetega seoses tuleks tagada, et laenuandmise kriteeriumid ei põhjustaks laenuvõtjatele ega nende leibkondadele alusetuid raskusi ega liigset võlakoormust.

Krediidiasutused ja investeerimisühingud peaksid sätestama oma krediidiriski põhimõtetes ja korras seoses laenuotsuse tegemisega, millele on viidatud punktis 38a, ja krediidivõimelisuse hindamisega, millele on viidatud punktis 38d, automatiseeritud mudelite kasutamise krediidivõimelisuse hindamisel ja laenuotsuse tegemisel viisil, mis vastab krediidiinstrumendi suurusele, olemusele ja keerukusele ning laenuvõtja tüübile. Eelkõige peaksid asutused määratlema nõuetekohase juhtimiskorra seoses selliste mudelite loomise ja kasutamisega ning kaasneva mudeliriski juhtimisega, arvestades punkti 4.3.4 kriteeriume, ning mudelite riskiaspektidega, mis on esitatud EBA suunistes järelevalvealase läbivaatamise ja hindamise protsessi kohta¹⁴ .

¹⁴ EBA/GL/2014/13.

Krediidiasutused ja investeerimisühingud peaksid tagama, et krediidiriski põhimõtted ja kord on kavandatud nii, et vähendada sisemise või välise pettuse riski laenuandmisprotsessis. Tuleks kehtestada nõuetekohased protsessid kahtlase või petturliku käitumise tuvastamiseks.

Krediidiasutused ja investeerimisühingud peaksid vaatama korrapäraselt üle krediidiriski põhimõtted ja korra ning ühtlasi määratlema konkreetsete põhimõtete ja korra haldamisega tegelevad funktsioonid ja töötajad ning nende vastavad rollid ja kohustused.

4.3.1 Rahapesu ja terrorismi rahastamise vastu võitlemise põhimõtted ja kord

Krediidiasutused ja investeerimisühingud peaksid oma põhimõtetes täpsustama, kuidas nad tuvastavad, hindavad ja maandavad rahapesu ja terrorismi rahastamise riske, millele nad on finantseerimisasutusena avatud¹⁵ . Eelkõige peaksid nad:

• a. tuvastama, hindama ja maandama oma äritegevuse tasandil rahapesu ja terrorismi rahastamise riske seoses teenindatava kliendi liigi, pakutavate laenutoodete, geograafiliste piirkondade ja kasutatavate jaotuskanalitega;
• b. tuvastama, hindama ja maandama üksikute kliendisuhetega seotud rahapesu ja terrorismi rahastamise riske; selleks peaksid nad:
• i. arvestama laenu eesmärki;
• ii. arvestama, mil määral põhjustab suhe füüsilise või juriidilise isikuga, kes ei ole laenuvõtja ega laenu andev asutus, rahapesu ja terrorismi rahastamise riske;
• iii. eelkõige olukorras, kus tehakse kindlaks rahapesu ja terrorismi rahastamise risk konkreetses kliendisuhtes, võtma riskitundlikkuse meetmeid, et mõista, kas laenu tagasimaksmiseks kasutatavad vahendid, sh tagatisena esitatud raha või raha ekvivalendid, on pärit õiguspärastest allikatest. Vahendite allika õiguspärasuse kindlakstegemisel tuleks arvestada tegevust, millega vahendid tekitati, ning kas vastav teave on usaldusväärne ning vastab krediidiasutuse või investeerimisühingu andmetele kliendi ja tema kutsetegevuse kohta.

¹⁵ Direktiivi (EL) 2015/849 kohaselt peavad krediidi- ja finantseerimisasutused kehtestama tõhusad strateegiad ja protseduurid, et ennetada rahapesu ja terrorismi rahastamise riske ning vajadusel need riskid tuvastada ja kõrvaldada. Asutused peaksid tutvuma ka Euroopa järelevalveasutuste riskitegurite suunistega (JC 2017 37), et saada nende küsimuste kohta lisateavet.

Krediidiasutuses või investeerimisühingus peaks olema kehtestatud sisekord, millega tagatakse, et krediidivõimelisuse hinnangu jaoks kogutud teave, näiteks suuniste punktis 5.1 ja 2. lisas täpsustatud teave, aitab ka rahapesu ja terrorismi rahastamise riskidega võidelda.

Peaks olema kehtestatud põhimõtted ja kord, et laene väljastatakse kooskõlas laenuotsuse ja laenulepinguga. Lisaks tuleks tagada, et on kehtestatud nõuetekohane kontroll rahapesu ja terrorismi rahastamise riskide tuvastamiseks, hindamiseks ja maandamiseks ning et dokumente säilitatakse kooskõlas krediidiasutuste ja investeerimisühingute rahapesu ja terrorismi rahastamise riskidega võitlemise laiemate kohustustega vastavalt direktiivile (EL) 2015/849.

4.3.2 Võimendusega tehingud

Krediidiasutuste ja investeerimisühingute põhimõtted ja kord peaks sisaldama võimendusega tehingute üldist määratlust, mis arvestab laenuvõtja võimenduse taset ning tehingu eesmärki. Määratlus peaks hõlmama kõiki ärivaldkondi ja -üksuseid, mis kannavad krediidiriski.

Võimendusega tehingu määratluse ulatus ja rakendamine tuleks korrapäraselt üle vaatama, et ennetada põhjendamatute välistuste lubamist.

Krediidiasutused ja investeerimisühingud peaksid määratlema oma krediidiriskivalmiduse ja strateegia seoses võimendusega tehingutega viisil, mis hõlmab kõiki asjakohase tegevusega seotud äriüksuseid. Nad peaksid määratlema, milliseid võimendusega tehinguid nad on valmis sõlmima ning millised on näitajate aktsepteeritavad väärtused, nt reiting, makseviivituse tõenäosus, tehingu tagamise tase ja võimenduse tasemed, sh sektori tasandil, kui see on asjakohane.

Krediidiasutused ja investeerimisühingud peaksid määratlema oma krediidiriskivalmiduse võimendusega sündikaattehingutes ja põhjaliku limiidiraamistiku, sh konkreetsed tagamislimiidid ja üksikasjalikud alamlimiidid, täpsustades nii maksimumlimiidid kui ka tehingute olemuse, milles asutus on valmis osalema.

Võimendusega tehingute jaoks tuleks kehtestada usaldusväärne juhtimisstruktuur, mis annaks kõigist asutuse väljastatud, ühiselt antud või soetatud võimendusega tehingutest põhjaliku ja järjepideva ülevaate, sh asjakohasel juhul nn võimaluste piires tehtavad tehingud ja sündikaattehingud, aga ka tavapärased kahepoolsed laenud mikro- ja väikeettevõtetele, keskmise suurusega ettevõtetele ja suurettevõtetele.

Krediidiasutused ja investeerimisühingud peaksid veenduma, et kõiki võimendusega tehinguid on nõuetekohaselt kontrollitud, need on kooskõlas asutuse krediidiriskivalmiduse, strateegiate ja põhimõtetega ning asjakohased laenuotsuse tegijad on need heaks kiitnud. Sündikaat- ja tagamisriske hõlmavate tehingute jaoks peaks olema kehtestatud kindlad kinnitusnõuded ja - protsessid.

4.3.3 Tehnoloogiapõhised uuendused laenuandmisel

Kui krediidiasutused ja investeerimisühingud kasutavad laenuandmiseks tehnoloogiapõhiseid uuendusi, peavad nad tegema järgmist:

• a. võtma oma riskijuhtimis- ja kontrolliraamistikes adekvaatselt arvesse riske, mis tulenevad kasutatavatest tehnoloogiapõhistest uuendustest; see peaks vastama ärimudelile, krediidiriski positsioonile, tehnoloogiapõhiste uuenduste kasutamise meetoditele ja ulatusele;
• b. tagama, et juhtkond mõistaks piisavalt hästi tehnoloogiapõhiste uuenduste kasutamist, piiranguid ja nende mõju laenuandmise korrale;
• c. mõistma kasutatavaid mudeleid, sh nende suutlikkust, eelduseid ja piiranguid, ning tagama nende jälgitavuse, auditeeritavuse, elastsuse ja stabiilsuse;
• d. tagama, et mudelid sobiksid nende eesmärgiga, arvestades määratletud ülesannet ja muid kriteeriume, nagu tulemuslikkus ja kasutus; kui mudeli kasutuse ajal on vaja selgitusi, tuleks kaaluda tõlgendatava mudeli arendamist;
• e. mõistma andmete kvaliteeti ja mudeli sisendeid ning tuvastama ja ennetama kallutatust laenuotsuse tegemise protsessis, veendudes, et on kehtestatud piisavad kaitsemeetmed konfidentsiaalsuse, terviklikkuse ja teabe ja süsteemide kättesaadavuse tagamiseks;
• f. tagama, et mudeli tulemuslikkust, sh selle väljundite kehtivust ja kvaliteeti jälgitaks pidevalt ning tuvastatud probleemide korral võetaks õigel ajal asjakohaseid parandusmeetmeid (nt kui eeldatav käitumine halveneb või muul viisil muutub).

4.3.4 Krediidivõimelisuse hindamise ja laenuotsuse tegemise mudelid

Krediidivõimelisuse hindamise ja laenuotsuse tegemise automatiseeritud mudelite kasutamisel peaksid krediidiasutused ja investeerimisühingud mõistma kasutatavaid mudeleid ning nende metoodikat, sisendandmeid, eeldusi, piiranguid ja väljundeid ning kehtestama:

• a. sisepõhimõtted ja -korra kallutatuse tuvastamiseks ja ennetamiseks ning sisendandmete kvaliteedi tagamiseks;
• b. sisendite ja väljundite jälgitavuse, auditeeritavuse, elastsuse ja stabiilsuse tagamise meetmed;
• c. sisepõhimõtted ja -korra, et tagada mudeli väljundi kvaliteedi korrapärane hindamine, kasutades mudeliga sobivaid meetmeid, sh mudeli tulemuslikkuse järeltestimist;
• d. kontrollmehhanismid, mudeli korrigeerimispiirid ja eskalatsioonikorra laenuotsuse tegemise tavaraamistikus, sh kvalitatiivsed meetodid, kvalitatiivsed riskihindamise vahendid (sh eksperdiarvamus ja kriitiline analüüs) ning kvantitatiivsed limiidid.

Krediidiasutustel ja investeerimisühingutel peaksid olema nõuetekohased mudeli dokumendid, mis hõlmavad järgmist:

• a. metoodika, eeldused ja andmesisendid ning kallutatuse tuvastamise ja ennetamise ja sisendandmete kvaliteedi tagamise meetod;
• b. mudeli väljundite kasutamine otsustusprotsessis ning portfelli või toote (kus mudelit kasutatakse) üldise kvaliteedi kohta tehtud automatiseeritud otsuste jälgimine.

4.3.5 Keskkonna-, ühiskonna- ja juhtimistegurid

Krediidiasutused ja investeerimisühingud peaksid lisama oma krediidiriskivalmiduse ja riskijuhtimise põhimõtetesse, krediidiriski põhimõtetesse ja korda keskkonna-, ühiskonna- ja juhtimistegurid ning asjakohased riskid, võttes kasutusele terviklikuma lähenemisviisi.

Krediidiriskivalmiduse ja krediidiriski põhimõtetes ja korras tuleks arvestada keskkonna-, ühiskonna- ja juhtimisteguritest tulenevaid riske laenuvõtjate finantseerimistingimustele, eelkõige keskkonnategureid ja kliimamuutuste võimalikku mõju. Kliimamuutustest tulenev risk laenuvõtjate finantstulemustele võib peamiselt väljenduda füüsilise riskina, näiteks laenuvõtjale kaasnevad riskid, mis tulenevad kliimamuutuste füüsilisest mõjust, sh kliimamuutuste soodustamisega seotud vastutuse riskid või üleminekuriskid, nt laenuvõtja riskid, mis tulenevad üleminekust vähese CO² -heitega ja kliimamuutuste suhtes vastupanuvõimelisele majandusele. Sellele võivad lisanduda muud riskid, nagu turuolukorra ja tarbijate eelistuste muutused ning õigusriskid, mis võivad mõjutada alusvarade tulemuslikkust.

4.3.6 Keskkonnasäästlik laenuandmine

Krediidiasutused ja investeerimisühingud, mis väljastavad või plaanivad väljastada keskkonnasäästlikke laene, peaksid lisama oma krediidiriski põhimõtetesse ja korda keskkonnasäästliku laenuandmise põhimõtete ja korra konkreetsed üksikasjad, et hõlmata ka selliste laenude andmist ja jälgimist. Need põhimõtted ja kord peaks muu hulgas sisaldama järgmist:

• a. loetelu projektidest, tegevustest ja kriteeriumidest, mida asutus peab keskkonnasäästliku laenuandmise tingimustele vastavaks, või viide keskkonnasäästlikku laenuandmist käsitlevatele olemasolevatele standarditele, milles on määratletud, millist laenuandmist peetakse keskkonnasäästlikuks;
• b. protsessi üksikasjad, mille alusel asutus hindab, kas tema väljastatud keskkonnasäästlike laenude tulu kasutatakse keskkonnasäästlike tegevuste jaoks. Ettevõtetele laenuandmisel peaks see protsess hõlmama järgmist:
• i. teabe kogumine laenuvõtjate kliimaga või keskkonnaga seotud või muul viisil kestlike ettevõtluseesmärkide kohta;
• ii. hindamine, kas laenuvõtjate rahastusprojektid vastavad kvalifitseeruvatele keskkonnasäästlikele projektidele või tegevustele või asjakohastele kriteeriumidele;
• iii. kontrollimine, kas laenuvõtjatel on tahe ja võime nõuetekohaselt jälgida tulu eraldamist keskkonnasäästlikele projektidele või tegevustele ning esitada asjakohaseid aruandeid;
• iv. korrapärane jälgimine, et kontrollida, kas tulu on eraldatud nõuetekohaselt (võib hõlmata laenuvõtjalt tulu kasutamise kohta ajakohastatud teabe nõudmist, kuni vastav laen on tagasi makstud).

Krediidiasutused ja investeerimisühingud peaksid paigutama oma keskkonnasäästliku laenuandmise põhimõtted ja korra kestliku finantseerimise üldeesmärkide, strateegia ja põhimõtete konteksti. Eelkõige peaksid nad seadma kvalitatiivsed ja vajaduse korral kvantitatiivsed eesmärgid, et toetada oma keskkonnasäästliku laenuandmise arengut ja terviklikkust, ning hindama, mil määral see areng on kooskõlas üldiste kliimaga seotud või keskkonnasäästlike eesmärkidega või panustab nendesse.

4.3.7 Andmetaristu

Krediidiasutustel ja investeerimisühingutel peaksid olema nõuetekohased andmetaristud ning põhimõtted ja kord, et toetada laenuandmisprotsessi ning maandada krediidiriski ja jälgida krediidiinstrumenti kogu elutsükli jooksul (nt laenu väljastamine ja krediidivõimelisuse hindamine, riskihindamine, krediidiriski kontrollimine ja jälgimine). Andmetaristu peaks tagama, et riskipositsiooni, laenuvõtjat ja tagatist käsitlev teave on järjepidev, terviklik ja turvatud alates laenu väljastamisest kuni laenu tagasimaksete lõpuni.

Andmetaristu peaks olema piisavalt üksikasjalik ja sisaldama iga laenu kohta spetsiifilisi andmeid, eelkõige laenu väljastamisel tegelikult kohaldatud laenuandmise kriteeriumeid, võimaldades laenuvõtjaga seotud teavet seostada tagatise teabega, et krediidiriski saaks tõhusalt jälgida (vt 8. jagu) ning tagada efektiivne kontrolljälg, tegevuse ja laenuandmise tulemuslikkuse ja tõhususe mõõtmine ning tuvastada põhimõtete hälbed, erandid ja korrigeerimispiirid (sh krediidi/tehingute reiting või hinnangu korrigeerimispiirid).

Selle andmetaristu kujundamiseks ja haldamiseks peaksid krediidiasutused ja investeerimisühingud kasutama EBA viivislaenude tehinguvormide¹⁶ asjakohaseid andmevälju.

¹⁶ https://eba.europa.eu/risk-analysis-and-data/eba-work-on-npls