1 Juhtorgani roll ja kohustused

Direktiivi 2013/36/EL artikli 88 lõike 1 kohaselt lasub juhtorganil tegelik ja üldine vastutus krediidiasutuse või investeerimisühingu eest ning juhtorgan määrab krediidiasutuse või investeerimisühingu juhtimiskorra, teeb selle rakendamise järelevalvet ning vastutab korra rakendamise eest, tagades nii krediidiasutuse või investeerimisühingu tõhusa ja usaldusväärse juhtimise.

Juhtorgani ülesanded peaksid olema selgelt määratletud ning eristada tuleks juhtimise (täidesaatva) funktsiooni ja järelevalve (järelevalvelise) funktsiooniga seotud kohustusi. Juhtorgani kohustused ja ülesanded peaksid olema kirjeldatud kirjalikus dokumendis, mille juhtorgan peab nõuetekohaselt kinnitama. Kõik juhtorgani liikmed peaksid olema täielikult teadlikud juhtorgani struktuurist ja kohustustest ning juhtorgani ja selle komiteede erinevate funktsioonidega seotud ülesannete jaotumisest.

Järelevalve funktsiooni täitva juhtorgani ja juhtimisfunktsiooni täitva juhtorgani suhtlus peaks olema tõhus. Mõlema funktsiooni puhul tuleks tagada vastavate rollide täitmist võimaldav piisav teabevahetus. Nõuetekohaste kontrollide ja tasakaalu tagamiseks ei tohiks juhtorganisiseses otsustusprotsessis domineerida ükski juhtorgani liige ega liikmete väike alamrühm.

Juhtorgani kohustuste hulka peaks kuuluma allpool loetletud dokumentide väljatöötamine, kinnitamine ja rakendamise järelevalve:

• a. krediidiasutuse või investeerimisühingu üldine äristrateegia ning aluspõhimõtted kehtiva õigus- ja regulatiivraamistiku raames, võttes arvesse krediidiasutuse või investeerimisühingu pikaajalisi finantshuve ja maksevõimelisust;
• b. üldine riskistrateegia, krediidiasutuse või investeerimisühingu riskiisu ja riskijuhtimise

riskijuhtimisele piisavalt aega;

• c. V jaotises määratletud asjakohane ja efektiivne sisejuhtimise ja sisekontrolli raamistik, mis:

• d. krediidiasutuse või investeerimisühingu riskide katmiseks piisava sisemise kapitali ja regulatiivse kapitali hulk, liigid ja jaotus;
• e. krediidiasutuse või investeerimisühingu likviidsuse juhtimise eesmärgid;
• f. tasustamispoliitika, mis on kooskõlas direktiivi 2013/36/EL artiklites 92–95 sätestatud tasustamispõhimõtetega ning EBA suunistega usaldusväärse tasustamispoliitika kohta kooskõlas direktiivi 2013/36/EL artikli 74 lõikega 3 ja artikli 75 lõikega 2⁷ ;
• g. kord, mille eesmärk on tagada juhtorgani liikmete individuaalse ja kollektiivse sobivuse tõhus hindamine, juhtorgani koosseisu ja ametikohtade ülemineku kavandamise asjakohasus ning juhtorgani funktsioonide tõhus täitmine⁸ ;
• h. võtmeisikute valimise ja sobivuse hindamise protsess⁹ ;
• i. kord, millega tagatakse iga juhtorgani komitee sisemine toimimine, täpsustades alljärgneva:

• j. suuniste jao 9 kohane riskikultuur, mis käsitleb krediidiasutuse või investeerimisühingu riskiteadlikkust ja riskide võtmist;
• k. jao 10 kohased äritavad ja väärtused, mis toetavad vastutustundlikku ja eetilist käitumist, muu hulgas tegevusjuhend või sarnane instrument;
• l. jao 11 kohane institutsiooni tasandil kehtiv huvide konflikti poliitika ja jao 12 kohane personalipoliitika; ja
• m. kord, mille eesmärk on tagada raamatupidamis- ja finantsaruandlussüsteemide terviklikkus, sh finantskontroll ja tegevuse kontrollimine ning vastavus õigusaktidele ja asjakohastele standarditele.

⁷ EBA suunised usaldusväärse tasustamispoliitika kohta.

⁸ Vt ka ESMA ja EBA ühised suunised juhtorgani liikmete ja võtmeisikute sobivuse hindamise kohta.

⁹ Vt ka ESMA ja EBA suunised juhtorgani liikmete ja võtmeisikute sobivuse hindamise kohta.

Lõikes 22 loetletud aspektide sätestamise, heaks kiitmise või järelevalve puhul peaks juhtorgan püüdma tagada sellise ärimudeli, juhtimiskorra, sh riskijuhtimisraamistiku, mille puhul arvestatakse kõigi riskidega. Krediidiasutused ja investeerimisühingud peaksid kõigi riskidega arvestamisel, millega krediidiasutus või investeerimisühing võib kokku puutuda, arvestama kõigi asjaomaste riskiteguritega, sh keskkonnaalaste, sotsiaalsete ja üldjuhtimisega seotud riskidega. Krediidiasutused ja investeerimisühingud peaksid arvestama, et viimane võib suurendada nende usaldatavusriske, nt krediidiriske riskitegurite kaudu, mis on seotud üleminekuga kestlikule majandusele või asutuseväliste füüsiliste kliimaga seotud sündmustega, mis võivad mõjutada võlgnikke, turgu, likviidsust, operatsiooniriske ja ka maineriske, nt sotsiaalsete ja üldjuhtimisega seotud riskide kaudu, nt tegevuste edasiandmise korra kontekstis¹⁰ . Selliste riskide seas on nt lepingu- või tööseaduse valdkonna juriidilised riskid, võimalike inimõiguste rikkumistega seotud riskid ja muud keskkonnaalased, sotsiaalsed ja üldjuhtimisega seotud riskid, mis võivad mõjutada teenusepakkuja asukohariiki ning tema võimet kokkulepitud tasemel teenuseid osutada.

¹⁰ Vt kapitalinõuete direktiivi artikli 98 lõike 8 alusel avaldatud EBA aruannet keskkonnaalaste, sotsiaalsete ja üldjuhtimisega seotud riskide juhtimise ja järelevalve kohta, milles kirjeldatakse EBA arusaama keskkonnaalastest, sotsiaalsetest ja üldjuhtimisega seotud riskidest, edastuskanalitest ning soovitusi, milliseid korraldusi, protsesse, mehhanisme ning strateegiaid krediidiasutused ja investeerimisühingud võivad kasutada keskkonnaalaste, sotsiaalsete ja üldjuhtimisega seotud riskide tuvastamiseks, hindamiseks ning juhtimiseks.

Juhtorgan peab teostama järelevalvet avalikustamise ning väliste sidusrühmade ja pädevate asutustega teabe vahetamise üle.

Juhtorgani kõik liikmed peaksid olema kursis krediidiasutuse või investeerimisühingu üldise tegevusega, finantsseisundi ja riskiolukorraga konkreetses majanduskeskkonnas ning otsustega, millel on märkimisväärne mõju krediidiasutuse või investeerimisühingu äritegevusele.

Juhtorgani liige võib olla vastutav V jaotise jaos 19.1 viidatud sisekontrolli funktsiooni eest eeldusel, et liikmel ei ole teisi volitusi, mis võiksid ohustada liikme sisekontrolli tegevusi ja sisekontrolli funktsiooni sõltumatust.

Juhtorgan peaks jälgima ning korrapäraselt läbi vaatama ja lahendama lõigetes 22 ja 23 loetletud kohustustega seotud protsesside, strateegiate ja poliitikate rakendamisega seoses tuvastatud mis tahes puudused. Sisejuhtimise raamistikku ja selle rakendamist tuleks perioodiliselt läbi vaadata ja ajakohastada, võttes arvesse I jaotises üksikasjalikumalt selgitatud proportsionaalsuse põhimõtet. Kui krediidiasutust või investeerimisühingut mõjutavad olulised muudatused, tuleks teha põhjalikum läbivaatus.