7.2 Hindamismetoodika

Pädevad asutused peaksid tegema tegevusluba taotleva krediidiasutuse äristrateegia kvalitatiivse läbivaatuse, et saada ülevaade tema kavandatavate tegevuste liikidest, nende geograafilisest jaotusest, aluseelduste usaldusväärsusest ja seonduvast tegevusluba taotleva krediidiasutuse riskiprofiilist.

Selleks peaksid pädevad asutused saama selge ettekujutuse järgmisest.

• (a) Luba taotleva krediidiasutuse kavandatavate tegevuste liigid, sealhulgas tuvastades põhi- ja muud tegevusliinid, ning sihtrühma klientide liigid. See analüüs peaks võimaldama määrata tegevusloaga hõlmatud tegevused või kooskõlas lõiguga 58 tegevusloa kohaldamisala ja vajaduse korral ka muude sobivate tegevusloa andmise kordade kohaldamise võimalikkuse. Läbivaatus peaks ühtlasi andma pädevale asutusele arusaama seotud riskiprofiilist, sealhulgas rahapesu- ja terrorismi rahastamise riskidest, ning mõjust kapitalinõuetele, likviidsus- ja rahastamisvajadustele ning sisejuhtimiskorrale.
• (b) Tegevuste geograafiline jaotus, sealhulgas nendega tegelemine tütarettevõtjate ja filiaalide kaudu või kasutades vabadust osutada teenuseid ELis või kolmandas riigis, ning kavandatud laienemine tulevikus. Eelkõige kui ärimudel näeb ette digilahenduste kasutamise, peaksid pädevad asutused hindama, kas kavandatud piiriülesed tegevused kuuluvad teenuste osutamise vabaduse või asutamisvabaduse kohaldamisalasse. Analüüs peaks muu hulgas aitama kujundada pädevate asutuste arusaama sellest, kas sihtturgudele juurdepääsu saamiseks on vaja täita täiendavaid regulatiivnõudeid (nt filiaali luba käsitlev teade), kas on regulatiivriske ning mis on kavandatud ettevõttestruktuuri ja geograafilise jaotuse aluseks olevad äri- või finantspõhimõtted. Seda peaks toetama jurisdiktsiooniga seonduva rahapesu- ja terrorismi rahastamise riski analüüs, mis tehakse tegevusstruktuuri hindamise raames. Kui tegevusluba taotlev krediidiasutus kavatseb tegelda suure osa oma tegevustega väljaspool jurisdiktsiooni, kus ta esitas tegevusloa taotluse, peaks pädev asutus vastavalt kapitalinõuete direktiivi põhjendusele 16 hindama, kas taotluse esitamiseks valitud jurisdiktsioon on valitud eesmärgiga vältida teises liikmesriigis kehtivaid rangemaid regulatiivseid standardeid (nt seoses rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise korraga).
• (c) Üldstrateegia, milles käsitletakse tegevusluba taotleva krediidiasutuse äripõhimõtteid, ja kontserni üldstrateegia, kui taotleja kuulub kontserni. Muu hulgas peavad pädevad asutused saama asjakohase ülevaate strateegilistest eesmärkidest, peamistest äritegevuse eduteguritest, tuvastatud konkurentsieelistest, äriplaani kvantitatiivsetest ja kvalitatiivsetest eesmärkidest, sealhulgas äriühingu tootest või teenusest, pakutavast väärtusest ja turupositsioonist.

Eelkõige seoses uuenduslike ärimudelite ja/või tarnemehhanismidega peaksid pädevad asutused pöörama tähelepanu ka kavandatavate teenuste ja toodete uuenduslike omaduste kirjeldusele, sealhulgas sellele, kas nendega võib kaasneda suurem rahapesu- ja terrorismi rahastamise risk. Kooskõlas proportsionaalsuse põhimõtte ja riskipõhise lähenemisviisiga võivad pädevad asutused kaalutleda uue toote atraktiivsuse, selle hinnakujunduse, struktuuri ja suhtelise eelise selgituse läbivaatamist. Selline läbivaatus peaks toimuma kooskõlas seda täiendava sihtturu analüüsiga, mida on kirjeldatud punktis 7.2.3, ja arvestada tuleks väliste põhinäitajate võimalikku mõju äristrateegiale.

Selge arusaam kavandatavast äristrateegiast võimaldab pädevatel asutustel hinnata seonduvat rahastamisstrateegiat, strateegiliste eesmärkide saavutamist mõjutavaid asjakohaseid välis- ja sisetegureid ning kvantitatiivsete eelduste usaldusväärsust. Kokkuvõttes peaks hindamine andma pädevale asutusele ülevaate äristrateegia tugevaustest, puudustest, võimalustest ja riskidest.

7.2.2 Rahastamisstruktuur, likviidsuse hindamine ja juhtimine

Pädevad asutused peaksid saama selge ülevaate kavandatavate äritegevuste rahastamiseks ettenähtud allikatest, sealhulgas algkapitali allika(te)st. Pädevad asutused peaksid tegevusluba taotleva krediidiasutuse (eelkõige tegevusloa andmisel nõutava teabe regulatiivsete tehniliste standardite artikli 4 alusel) esitatud teabe läbi vaatama, et hinnata likviidsusprofiili ja kohustuste struktuuri, pöörates erilist tähelepanu aluseelduste usaldusväärsusele. Kohustuste struktuuri korral peaksid pädevad asutused hindama eri rahastamisallikaid (kohustuste, finantsinstrumentide ja vastaspoolte liigid), seonduvaid kulusid, optsiooni tunnustega väärtpabereid ning nende lepingulisi ja käitumuslikke tähtpäevi. Selge ülevaade likviidsusprofiilist ja kohustuste struktuurist võimaldab pädevatel asutustel hinnata regulatiivsete likviidsus- ja rahastamiskordajate (näiteks likviidsuskattekordaja¹⁰ ja stabiilse netorahastamise kordaja¹¹ ) prognoose, arvestades ka nende muutumist planeerimisperioodil seoses äritegevuse mahu järkjärgulise suurenemise ja rahastamisstrateegia rakendamisega (nt hoiustajate järkjärguline kaasamine) asutamisetapis. Pädevad asutused peaksid samuti arvestama, et kuigi esimesel tegevusaastal on enamik kättesaadavatest rahastamisallikatest tavaliselt stabiilsed (nt aktsiakapital) ja likviidsete varade osakaal suur, võivad regulatiivsed kordajad oleneda kavandatud äritegevusest ja seonduvast tegevusloa taotleja rahastamisstrateegiast.

¹⁰ Vt komisjoni delegeeritud määrus (EL) 2015/61, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 575/2013 seoses krediidiasutuste suhtes kohaldatava likviidsuskatte nõudega.

¹¹ Vt kapitalinõuete määruse VI osa IV jaotis (esitatud teises kapitalinõuete määruses).

Kui rahastamisstruktuuri iseloomustab suur kontsentreeritus või rahastamisprofiili tasakaalustamatus (nt liigne tähtaegade mittevastavus), peaksid pädevad asutused hindama põhjalikumalt, esitades muu hulgas üksikasjalikke küsimusi võimalike alternatiivsete stsenaariumide kohta.

Rahastamiskulusid tuleks hinnata finantsprognoosi hindamise raames (vt punkt 7.2.5) tegevusluba taotleva krediidiasutuse kasumi ja kahjumi andmete osana, ning kui see on teostatav ja asjakohane, tuleks neid võrrelda teiste asutuste vastavate kuludega. Lisaks tuleks hinnata aluseeldusi – eelkõige kavandatud intressimääri –, arvestades äri- ja makromajanduskeskkonda.

Pädevad asutused peaksid läbi vaatama teabe, mis on esitatud eelkõige vastavalt tegevusloa andmisel nõutava teabe regulatiivsete tehniliste standardite artikli 4 punkti g alapunktides ii– v,¹² et hinnata taotleva krediidiasutuse võimet rahastada, jälgida ja ajakohastada oma likviidsuspositsiooni ja seotud puhvreid ning nende aruandlust kooskõlas tema vajadustega¹³ .

¹² Tegevusloa andmisel nõutava teabe regulatiivsete tehniliste standardite artikli 4 punktis g on sätestatud, et taotluses esitatakse „taotleva krediidiasutuse järgmiste raamistike ja poliitikate kirjeldus: […] b) likviidsusriski juhtimise poliitika; c) rahastamise kontsentreerimise ja mitmekesistamise poliitika; d) tagatisvara haldamise poliitika; e) hoiustamispoliitika“.

¹³ Vt jaotis 9.4 (sisekontrolli raamistik).

Pädevad asutused peaksid läbi vaatama eelkõige teabe, mis on esitatud vastavalt tegevusloa andmisel nõutava teabe regulatiivsete tehniliste standardite artikli 4 punkti a alapunktile v,¹⁴ et hinnata siselikviidsuse adekvaatsuse hindamise protsessi üldist valmidust, arvestades näiteks järgmisi aspekte.

• (a) Likviidsuse juhtimine. Pädevad asutused peaksid saama selge ülevaate krediidiasutuse suutlikkusest juhtida oma likviidsust, sealhulgas ülevaate, kas asjaomastel funktsioonidel on piisavalt vahendeid likviidsuse usaldusväärse juhtimise tagamiseks ning kas nad suudavad arvutada likviidsuskattekordajat ja stabiilse netorahastamise kordajat. Pädevad asutused peaksid samuti saama selge ülevaate aruandlusahelast, mis on kehtestatud krediidiasutuse likviidsuse ja seonduvate riskide arutamiseks, sealhulgas juhtorganile, kõrgemale juhtkonnale ja asjaomastele komiteedele (kui asjakohane) esitatavate aruannete kavandatud sisust ja sagedusest, veendumaks, et nad saavad asjaomaseid küsimusi arutada ja vaidlustada.
• (b) Rahastamisstrateegia ja likviidsuse kavandamine. Pädevad asutused peaksid saama selge ülevaate krediidiasutuse suutlikkusest kavandada stsenaariume, sealhulgas suutlikkusest teha stressitesti ja koostada hädaolukorra rahastamise kavasid.
• (c) Likviidsuse sisekontrolli raamistik. Pädevad asutused peaksid saama selge ülevaate kavandatavatest läbivaatamise, valideerimise ja tõenditele (nt aruanded, kontrollitõendid) tugineva põhjendamise protsessidest.

¹⁴ Tegevusloa andmisel nõutava teabe regulatiivsete tehniliste standardite artikli 4 punktis h on sätestatud: „Taotluses esitatakse tegevusluba taotleva krediidiasutuse finantsolukorra kohta järgmine teave: […] kokkuvõte siselikviidsuse adekvaatsuse hindamise kohta konsolideeritud, allkonsolideeritud ja individuaalsel tasandil, mis tõendab, et krediidiasutuse likviidsed vahendid on tema individuaalsete likviidsusnõuete täitmiseks adekvaatsed; […]“.

Kooskõlas lõigus 70 sätestatud proportsionaalsuse põhimõttega peaksid pädevad asutused hindama tegevusluba taotleva krediidiasutuse suutlikkust ja valmisolekut tulla toime rahastamisega seotud stressiolukorras. Selleks peaksid pädevad asutused analüüsima esitatud rahastamise ja likviidsusega seotud stressistsenaariumide (nt rahastamiskulude kasvu) mõju likviidsus- ja rahastamiskordajatele.

Kui asjakohane, peaksid pädevad asutused tagama, et finantsseisundi taastamise kava koostamise asjakohase protsessi kohta esitatud kirjeldus hõlmab likviidsus- ja rahastamisnäitajaid.

Pädevad asutused peaksid likviidsuse ja rahastamise riskide hindamisel kontrollima, kas tegevusluba taotlev krediidiasutus saab tulevikus täita asjakohastes ELi ja riigisisestes rakendusaktides kehtestatud miinimumnõudeid. Hindamise kohaldamisala võiks olla siiski laiem kui nimetatud miinimumnõuete täitmine, et võimaldada pädevatel asutustel nõuda tegevusluba taotlevalt krediidiasutuselt rohkem likviidseid vahendeid tuvastamata riskide ja määramatuse kompenseerimiseks.

7.2.3 Peamised välistegurid, sealhulgas ärikeskkond

Krediidiasutuse strateegiliste eelduste usaldusväärsuse kohta seisukoha kujundamiseks peaksid pädevad asutused oma üldhindamise osana käsitlema äriplaani peamisi välistegureid (sh ärikeskkonda) kooskõlas allpool esitatud kriteeriumidega.

Kooskõlas lõigus 70 sätestatud proportsionaalsuse põhimõttega peaksid pädevad asutused läbi vaatama tegevusluba taotleva krediidiasutuse esitatud sihtturgude analüüsi kokkuvõtte, et saada asjakohane ülevaade ärikeskkonnast, arvestades peamiste olemasolevate turuosaliste ja potentsiaalsete konkurentide tegevust sihtturul (sihtturgudel) ning ärikeskkonna tõenäolist arengut.

Selleks peaksid pädevad asutused läbi vaatama sihtturu selliste suundumuste analüüsi, mis võivad mõjutada krediidiasutuse tulemuslikkust ja kasumlikkust. Need võivad hõlmata sõltuvalt juhtumist regulatiivseid ja makrotasandi usaldatavusnõuetega seotud suundumusi (nt muudatused jaepangandustoodete turustamist käsitlevates õigusaktides või muudatused hüpoteeklaenude korral lubatud maksimaalsetes laenusumma ja tagatisvara väärtuse suhtarvudes), tehnoloogilisi suundumusi (nt teatud liiki kauplemise korral üleminek elektroonilistele platvormidele) ja ühiskondlikke/demograafilisi suundumusi (nt kliendibaasi koosseis, muutuvatest turusuundumustest tulenev toodete väljavahetamine, suurem nõudlus islamipangandusteenuste järele).

Kui asjakohane ja sõltuvalt analüüsitavast juhtumist võiks olemasolevatele turuosalistele ja potentsiaalsetele konkurentidele viitamisel hõlmata lisaks turgu valitsevatele finantseerimisasutustele ka üleilmsed tehnoloogiaettevõtted, kes laiendavad oma tegevust finantsteenuste valdkonda. Selline analüüs tuleks teha ka kooskõlas sihtturu läbivaatamisega, sealhulgas seoses selliste konkurentide mõjuga tegevusluba taotlevale krediidiasutusele, näiteks tarbijale suunatud otseturundusele. 7.2.4 Peamised sisetegurid

Pädevad asutused peaksid kooskõlas lõigus 71 sätestatud proportsionaalsuse põhimõttega ja juhtumipõhiselt analüüsima taotleva krediidiasutuse kavandatud ärimudeli kvalitatiivseid omadusi, et mõista selle edutegureid ja peamisi sõltuvustegureid, millel põhineb tegevusluba taotleva krediidiasutuse nägemus.

Sellega seoses peaksid pädevate asutuste analüüsi valdkonnad hõlmama peamisi sisetegureid, mis mõjutavad ärimudeli edukust, näiteks tegevusluba taotleva krediidiasutuse kavandatavad tugevused kliendi-, tarnija- ja partnerlussuhetes, IT-platvormide kvaliteet ning tegevus- ja ressursisuutlikkus, samuti selliseid tegureid nagu kolmandatest isikutest pakkujad, vahendajad, võimalik avatus rahapesu- ja terrorismi rahastamise riskile, ning teatud regulatiivseid mõjutegureid.

Pädevad asutused peaksid samuti hindama, kas finantsprognoosid vastavad kavas sätestatud äristrateegiale, kas koostatud on selge rakendamiskava ning kas tagatud on äriplaani täitmiseks vajalik suutlikkus. Sellega seoses peaksid pädevad asutused läbivaatamisel arvestama ka juhtkonna ametialase pädevuse pidevat hindamist, sealhulgas seoses äriplaani ja selle muutumisega ajas, ning seda, kas äristrateegia täitmise tagamiseks on piisavalt inimressursse. Sellise hindamise toetamiseks peaksid pädevad asutused arvestama ka juhtorgani liikmete varasemat erialast töökogemust.

7.2.5 Finantsprognoosid

Pädevad asutused peaksid tegema tegevusluba taotleva krediidiasutuse äriplaani kvantitatiivse läbivaatuse, keskendudes nii põhistsenaariumi kui ka stressistsenaariumi kohta esitatud finantsprognoosidele individuaalsel ning asjakohasel juhul konsolideerimisgrupi või allkonsolideeritud tasandil ( tegevusloa andmisel nõutava teabe regulatiivsete tehniliste standardite artikli 4 punkt a¹⁵ ), arvestades geograafilist jaotust, tegevuste liike ja turupositsiooni. Pädevad asutused peaksid läbi vaatama ka finantspositsioonid (nt bilansi alusel), riskid (nt koguriskipositsiooni või muude riskinäitajate alusel) ja/või organisatsioonilised ja/või seadusest tulenevad piirangud.

¹⁵ Tegevusloa andmisel nõutava teabe regulatiivsete tehniliste standardite artikli 4 punktis a on sätestatud, et taotluses esitatakse „tegevusluba taotleva krediidiasutuse prognoositeave individuaalsel tasandil ning asjakohasel juhul konsolideerimisgrupi ja allkonsolideeritud tasandil (märkides krediidiasutuse osa) vähemalt põhistsenaariumi ja stressistsenaariumi kohta, sealhulgas järgmine teave: […]“.

Äriplaani finantsprognooside kvantitatiivse läbivaatamise eesmärk peaks olema hinnata aluseelduste usaldusväärsust (seoses äritegevuse kasvu, tulu teenimise, kulude ja riskide hindamisega), taotleja ärimudeli elujõulisust ja kestlikkust ning tema üldist suutlikkust saavutada prognoositud tulemused kooskõlas usaldatavusnõuetega nii põhi- kui ka stressistsenaariumi korral.

Finantsprognooside hindamisel tuleks käsitleda tegevusluba taotleva krediidiasutuse sihipärast äristrateegiat, mis on seotud tema kõige olulisemate geograafiliste piirkondadega, sealhulgas teavet tütarettevõtjate, filiaalide, teenuste osutamise vabaduse alusel pakutavate tegevuste, tegevuste liikide, äriliinide ja tooterühmade kohta kasumi suurendamise alusel (nt kasumiaruande alusel), ning uurida kvantitatiivsete aluseelduste (nt äritegevuse maht piirkonna kohta, tasudest saadav tulu, klientide arv, personalikulud, makromajanduslikud eeldused jne) usaldusväärsust.

Äriplaani kasumlikkuse hindamisel peaksid pädevad asutused pöörama erilist tähelepanu kavandatud äristrateegia valdkondadele, mis on kõige asjakohasemad ärimudeli tulevase kestlikkuse ja stressiolukorras toime tulemise seisukohast. Võimaluse korral ja kui asjakohane, peaksid nad arvestama ka tegevusluba taotleva krediidiasutuse avatust olemasolevatele või võimalikele uutele riskidele ja nõrkusi.

Selleks peaksid pädevad asutused krediidiasutuse esialgse elujõulisuse ja ärimudeli kestlikkuse selgituse läbi vaatama ajavahemikul, mille jooksul tegevusluba taotlev krediidiasutus saavutab stabiilse seisundi – igal juhul vähemalt kolmeaastase perioodi jooksul. Stressistsenaariumi korral peaks krediidiasutus suutma täita usaldatavusnõudeid planeerimisperioodi lõpus.

Pädevatel asutustel võib olla vaja hinnata pikema, näiteks kuni viieaastase perioodi äriplaani. Seda võib olla vaja näiteks nende tegevusloa taotlejate korral, kelle äritsükkel muutub viie aasta jooksul või kelle kolme aasta äriplaanides on kestlikkuse puudusi. Sellisel juhul tuleks hindamise põhjalikkuse taset kohandada vastavalt äriplaani riskiprofiilile, võimalikele nõrkustele ja pikema perioodiga seotud määramatusele.

Võimaluse korral ja kui asjakohane, peaksid pädevad asutused määrama tegevusluba taotleva krediidiasutuse jaoks asjakohase võrdlusasutuse. Pädev asutus peaks määrama võrdlusasutuse või võrdlusrühma, lähtudes konkureerivatest toote-/äriliinidest, mis on suunatud samale kasumiallikale/kliendirühmale, ning tuginema analüüsimisel pädeva asutuse käsutuses olevatele järelevalve-, turu- ja makromajanduslikele andmetele. Sellisel juhul peaks võrdlusanalüüsist tulenev hinnang täiendama pädeva asutuse eksperdihinnangut. Kui võrdlusanalüüsi ei ole võimalik teha, peaksid pädevad asutused tuginema eksperdihinnangule.

Pädevad asutused peaksid kaalutlema kasumlikkuse suundumuste ja suhtarvude hindamist, arvestades riske, mida taotlev krediidiasutus kavatseb võtta, ja suhtelist tulemuslikkust võrreldes muude asutustega. Selle hinnangu toetamiseks võivad pädevad asutused viidata kõige tavalisematele kasumlikkuse ja riski näitajatele, näiteks omakapitali tootlusele, varade tootlusele, kulude ja tulude suhtele, riskikulule ning finantsvõimenduse määrale. Pädevate asutuste kasutatavatest konkreetsetest näitajatest peaks ilmnema, mis liiki ja mis tasemel riske tegevusluba taotlev krediidiasutus kavatseb võtta kasumi teenimiseks (näiteks võib selline krediidiasutus, kes teenib konservatiivse riskivalmiduse tasemel väiksemat ja püsivamat tulu, olla kestlikum kui krediidiasutus, kes teenib suurt tulu, kuid on valmis võtma väga suuri riske). Pädevad asutused peaksid hoolikalt hindama majandustulemuste saavutamiseks võetavat riski (nt varadega seotud riski taset), arvestades võimalikult palju ka riskiga korrigeeritud näitajaid.

Pädevatel asutustel peaks olema võimalik saada selge arusaam krediidiasutuse kasumi ja kahjumi tekkimise allikatest (eelkõige neid põhjustavatest teguritest, näiteks mahud – bilansiseis ja finantsvood – ning hinnad/marginaalid), et tuvastada majandustulemuste peamised edu- ja sõltuvustegurid ning võimalikud nõrkused. Kui see on asjakohane lõigus 70 sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte jaoks, peaksid pädevad asutused analüüsima tulude/tuluallikate jaotust, et mõista, kas eeldatavad tuluallikad on kooskõlas üldise kavandatud äristrateegiaga (ärimudeli liik, ettevõtte suurus). Sellega seoses peaksid pädevad asutused pöörama tähelepanu liiga optimistlikele kasumiootustele, mis on seotud näiteks eeldatava forvardintressimäära ja muude asjakohaste tulu teenimisega seotud eeldustega, ning sellele, kuidas need võivad mõjutada prognooside usaldusväärsust ja viimaks nende kestlikkust.

Pädevad asutused peaksid kooskõlas lõigus 70 sätestatud proportsionaalsuse põhimõttega läbi vaatama tegevusluba taotleva krediidiasutuse toote hinnakujunduse ja struktuuri. Sellega seoses võib arvestada näiteks järgmist:

• (a) tuginemine riskantsetele või kontsentreeritud tuluallikatele (nt kõrge riskisusega hüpoteeklaenud, finantsvõimendusega laenud, tarbimislaenud, konkreetsed kliendirühmad) ja sellest tulenev mõju ärimudelile, näiteks suurem haavatavus ärikeskkonna muutuste suhtes (nt kinnisvara hinna langus, selliste toodete nõudluse vähenemine, mille ostu rahastatakse tarbimislaenudega);
• (b) tuginemine volatiilsematele tuluallikatele (nt kauplemistulu, riskimaandamisega seotud tulu või muudest ühekordsetest allikatest tulenev tulu) ja sellest tulenev mõju tulude pikaajalisele kestlikkusele.

Pädevad asutused peaksid saama selge ettekujutuse eri tulumudelitest (näiteks intressipõhine (nt kliendilaenudel põhinev äritegevus) või tasupõhine (nt kaubanduse rahastamine, korrespondentpangandus, hoidmis- või nõustamisteenused)), konkreetsetest tuluteguritest, peamistest tulemusnäitajatest ja seotud äriliinide riskitasemest. Igal juhul peaksid nad saama selge ettekujutuse tegevusluba taotleva krediidiasutuse tulumudelist ehk sellest, kuidas ta loodab teenida tulu nii tavapärases kui ka stressiolukorras, ning aluseelduste usaldusväärsusest.

Pädevad asutused peaksid pöörama erilist tähelepanu kõrgetele kasvumääradele ja seotud riskieeldustele, sealhulgas seoses sellega, kas taotleva krediidiasutuse täitmis- ja riskijuhtimisvõimekus on piisav, et toetada prognoositud sihtide saavutamist vastavalt lõigu 92 kohaselt tehtavale analüüsile. Aluseelduste usaldusväärsuse hindamisel tuleks arvestada eri tegureid, sealhulgas üldist äristrateegiat, toote hinnakujundust, ärikeskkonda, rahastamisstrateegiat, riskitaluvust ja -valmidust, seda, kas kehtestatud on kindla ja usaldusväärse juhtimise tagamise põhimõtted jne. Ärimudeli kestlikkusega seoses peaksid pädevad asutused saama põhjaliku ettekujutuse kulude struktuurist ja asjakohastest näitajatest, näiteks kulude ja oodatava tulu suhte (absoluutne või võrrelduna teiste asutustega) muutumisest kavandatud äriplaani ajaperioodi lõpus ja stressiolukorras.

Läbi tuleks vaadata eeldatav kulustruktuur (nt tööjõu-, haldus- ja IT-kulud) absoluutväärtuses ning võimaluse ja vajaduse korral tuleks seda võrrelda teiste asutuste kulustruktuuriga, arvestades olulist negatiivset mõju, mida teatud kulude alahindamine eelkõige asutamisetapis või stressiolukorras võib avaldada ärimudeli ja/või strateegia kestlikkusele. Pädevad asutused peaksid pöörama tähelepanu kulu liigsele kontsentreerumisele, mis võib osutada kulude struktuuri jäikusele.

Eriti seoses kulumudelitega on tehnoloogiapõhistele ärimudelitele tuginevate tegevusluba taotlevate krediidiasutuste piirkulud tõenäoliselt väiksemad kui krediidiasutustel, kelle tehingud on seotud suurte muutuvkuludega. Sellest tulenevalt peaks selliste ärimudelite kasumlikkus põhimõtteliselt suurenema pärast seda, kui saavutatakse teatud kriitiline mass, mis katab fikseeritud investeerimiskulud. Seega peaksid pädevad asutused arvestama taotlejate selliseid põhikulusid nagu projekteerimise või toodete turundamise talendiga seotud kulud ja investeeringud taristusse.

7.2.6 Üldine järelevalveline seisukoht

Pädevad asutused peaksid esitatud äriplaani ja finantsprognooside põhjal kujundama oma üldise järelevalvelise seisukoha, et hinnata, a) kas tegevusluba taotleva krediidiasutuse ärimudel on elujõuline ja kestlik ning b) kas tegevusluba taotlev krediidiasutus suudab planeerimisperioodi jooksul täita usaldatavusnõudeid. Pädeva asutuse eksperdihinnangule tugineva üldise järelevalvelise seisukoha kujundamise eesmärk on anda terviklik ja põhjalik hinnang äriplaani ja finantsprognooside ning eelkõige aluseelduste usaldusväärsuse kohta. Järelevalveline seisukoht peaks põhinema äristrateegia, ärikeskkonna (võimalikud teised asutused, turusuundumused ja muud välistegurid, mis võivad mõjutada tulevast kasumlikkust) ja peamiste sisetegurite kohta saadud teabe hindamisel ning seda teavet tuleks võrrelda taotleva krediidiasutuse enda nägemusega (finantsprognoosid, nagu on selgitatud lõikudes 93–106), et hinnata selle üldist usaldusväärsust.

Läbivaadatud teabe põhjal peaks pädev asutus seadma taotleva krediidiasutuse eeldused kahtluse alla ja kujundama oma järelevalvelise seisukoha. Kui eeldused ei ole usutavad, võivad pädevad asutused välja pakkuda alternatiivsed eeldused ja teha tundlikkusanalüüsi, et määrata kvantitatiivne mõju äriplaani seotud valdkondadele. Ridahaaval eelduste kahtluse alla seadmine ja vajaduse korral alternatiivsete eelduste asjakohane kohaldamine võimaldab pädeval asutusel kvantifitseerida ja hinnata tundlikkusanalüüsi üldist mõju finantsprognoosidele ja lõppkokkuvõttes kõige asjakohasematele usaldatavusnõuetele. Pädev asutus võib kahtluse alla seada nii põhi- kui ka stressistsenaariumi.

Järelevalvelise seisukoha kujundamisel ja tundlikkusanalüüsi tegemisel tuleks lähtuda lõigus 70 sätestatud proportsionaalsuse põhimõttest, arvestades kavandatava ärimudeli suhtelist riski ja keerukust. Kui üldine järelevalveline seisukoht erineb taotleja nägemusest, võivad pädevad asutused kaalutleda konkreetsete tähelepanekute jagamist tegevusluba taotleva krediidiasutusega, et täita teabelüngad ja mõista põhjalikumalt tegevusluba taotleva krediidiasutuse nägemuse kohaseid eeldusi. Järelevalveline dialoog võib toetada seda, et tegevusluba taotlev krediidiasutus esitab läbivaadatud äriplaani ja finantsprognoosi, milles on kajastatud vajalikud parandusmeetmed, et tagada asutuse elujõulisus ja kestlikkus ning lõppkokkuvõttes usaldatavusnõuete täitmine planeerimisperioodil. Sellises olukorras võivad pädevad asutused kaalutleda leevendusmeetmete kohaldamist eeltingimuste ja hilisemate kohustuste või piirangutena, millele viidatakse punkti 4.2 lõikudes 25–32.