12.1. Järelevalvealase läbivaatamise ja hindamise protsessi kohaldamine kolmandate riikide filiaalidele

Järelevalvealase läbivaatamise ja hindamise protsessi hindamisel tuleks keskenduda kolmandate riikide filiaali olulistele riskidele ja sellele, kuidas need sõltuvad äritegevusest, ülejäänud grupi riskiprofiilist ja kuidas neid juhitakse. Arvestades filiaali staatust ja sõltuvust kolmanda riigi emaettevõtjast, peaks hindamine keskenduma ka sellele, kas filiaal on oma juhtimises ja riskijuhtimises piisavalt sõltumatu, et tegutseda filiaali parimates huvides, tagades filiaali turvalisuse, usaldusväärsuse ja elujõulisuse ning suutlikkuse täita oma kohustusi klientide ja vastaspoolte ees liikmesriigis, kus neil on tegevusluba tegutsemiseks.

Hindamise aluseks võtmiseks peaksid pädevad asutused arvesse võtma filiaali sõltumatu kolmanda osapoole poolt läbi viidud hindamise tulemusi ning sõltumatut arvamust raamatupidamisnõuete täitmise kohta, nagu on sätestatud vastavalt direktiivi 2013/36/EL artikli 48g lõikes 8 ja artikli 48h lõikes 3. Samuti peaksid nad tegema koostööd emaettevõtja järelevalve eest vastutava asutusega („päritoluriigi asutus“) vastavalt direktiivi 2013/36/EL artikli 48c lõikes 2 sätestatud haldus- või muudele kokkulepetele ning võtma arvesse päritoluriigi asutuse poolt filiaali suhtes läbi viidud järelevalvehinnangute tulemusi, kui need on kättesaadavad.

Pädevad asutused peaksid tagama, et hindamise ulatus sisaldab meetmeid süsteemse tähtsusega või finantsstabiilsuse riske põhjustavate kolmandate riikide filiaalide tuvastamiseks. Lisaks peaks hindamine võimaldama tuvastada kolmandate riikide filiaale, mille puhul võib olla asjakohane direktiivi 2013/36/EL III jaotise 1. peatüki kohane tegevusluba (tütarettevõtjana). Sellega seoses kaalutavate kriteeriumide korral peaksid pädevad asutused lähtuma artiklist 48i.

Kui kolmandate riikide filiaali juhtimise, ärimudeli või tegevuse läbivaatamine annab pädevatele asutustele mõistliku aluse kahtlustada, et seoses kolmandate riikide filiaaliga toimub või on toimunud rahapesu või terrorismi rahastamine või selle katsed või et selle oht on suurenenud, on pädev asutus kohustatud sellest viivitamatult teavitama Euroopa Pangandusjärelevalvet ja kolmandate riikide filiaali rahapesu ja terrorismi rahastamise vastase võitluse järelevalveasutust vastavalt direktiivi 2013/36/EL artikli 48n lõikele 4.

12.1.2. Ärimudeli analüüs

Pädevad asutused peaksid analüüsima kolmandate riikide filiaali ärimudelit ja strateegiat, et mõista selle riskide peamisi tegureid. Nad peaksid hindamise alusena kasutama jaotises 4 esitatud juhiseid ning püüdma rakendada seal sisalduvaid põhimõtteid kolmandate riikide filiaalile proportsionaalsel viisil. Pädevad asutused peaksid kontrollima, et kolmanda riigi filiaali strateegia ja sellega seotud riskide eraldi hindamine oleksid nõuetekohaselt dokumenteeritud koos tõenditega selle kohta, et filiaali juhtkond on need läbi vaadanud ja neid kontrollinud.

Pädevad asutused peaksid pöörama erilist tähelepanu kolmanda riigi filiaali tegevuse ulatusele, et hinnata, kas see vastab kolmanda riigi filiaali asukohajärgse pädeva asutuse antud tegevusloa territoriaalsele ulatusele. Tähelepanu tuleks pöörata ka igasugusele piiriülesele äritegevusele pöördpakkumise korral.

Pädevad asutused peaksid kaaluma, kuidas peaettevõtja strateegilised prioriteedid seoses kolmandate riikide filiaaliga mõjutavad tema riskiprofiili. Nad peaksid pöörama tähelepanu kolmandate riikide filiaalile seatud tulueesmärkidele ja strateegilistele eesmärkidele ning sellele, kas neid toetavad kolmandate riikide filiaali ressursid ja riskijuhtimise võimekus. Samuti peaksid nad hindama kolmandate riikide filiaali poolt pakutavate teenuste ja tegevuste laadi ning seda, kuidas – kui üldse – need erinevad laiemas kontsernis pakutavatest teenustest ja tegevustest, ning kas see toob kaasa suuremaid riske või ületab kolmandate riikide filiaali tegevusloaga lubatud teenuste ja tegevuste ulatust, mis ei tohi olla laiem kui kolmandas riigis asuva otsese emaettevõtja oma.

12.1.3. Juhtimiskorralduse ja kontrollide hindamine

Pädevad asutused peaksid hindama kolmandate riikide filiaali juhtimiskorra piisavust, kasutades juhendina EBA sisejuhtimist käsitlevate suuniste 5. jaotist ja 7. jaotist vastavalt direktiivile 2013/36/EL⁵² ning allpool esitatud kolmandate riikide filiaalile omaseid kaalutlusi. Hindamine peaks hõlmama üldist raamistikku, riskikultuuri ja riskikäitumist, tasustamispõhimõtteid ja -tavasid ning sisekontrolli- ja riskijuhtimise raamistikku, sealhulgas IKT-riskide ja kolmandate osapooltega seotud riskide juhtimist.

⁵² EBA/GL/2021/05

Sisemise juhtimise hindamisel peaksid pädevad asutused kaaluma, kas kolmandate riikide filiaal säilitab liikmesriigis piisava tegevuse ulatuse vastavalt EBA sisejuhtimist käsitlevate suuniste lõike 90 punktis g sätestatud nõuetele.

Organisatsiooniline raamistik

Pädevad asutused peaksid hindama, kas kolmandate riikide filiaali juhid:

• a. omavad piisavat arusaama filiaali tegevusest ja riskidest ning teadmisi kohalikust turust, samuti ELi ja liikmesriigi siseriiklikest õigusaktidest;
• b. omavad piisavat volitust, mõjuvõimu ja sõltumatust, võttes arvesse seda, mil määral neil on õigus kaasa rääkida peakontserni poolt filiaali puudutavate otsuste tegemisel;
• c. pühendavad oma ülesannete tulemuslikuks täitmiseks piisavalt aega oma liikmesriigis ja filiaali ruumides.

Kui kolmandate riikide filiaal on moodustanud juhtimiskomitee, peaksid pädevad asutused vaatama läbi tema rolli asjakohase juhtimise tagamisel. Kui sellist organit ei ole, peaksid pädevad asutused hindama, kas on kehtestatud asjakohane ja proportsionaalne alternatiivne raamistik, mis tagab juhtkonna poolt kolmandate riikide filiaali tegevuse ja riskide järelevalve.

Suhted emaettevõtjaga

Pädevad asutused peaksid hindama kolmandate riikide filiaali suhteid emaettevõtjaga, sealhulgas seda, kas filiaal on tõhusalt integreeritud konsolideerimisgrupi juhtimis- ja riskijuhtimisraamistikku. Nad peaksid arvestama järgmist:

• a. filiaali aruandlus emaettevõtjale tagab filiaali oluliste riskide piisava nähtavuse;
• d. kolmandate riikide filiaali suhtes kohaldatav riskiraamistik käsitleb piisavalt ELi finantsteenuste eeskirju.

Kui kolmandate riikide filiaal tegeleb vastastikuste või kontsernisiseste tehingutega, peaksid pädevad asutused kontrollima, et filiaalil oleks olemas asjakohane raamistik vastaspoole krediidiriski juhtimiseks.

Sisekontrolliraamistik ja kolmandate osapooltega seotud riskide juhtimine

Pädevad asutused peaksid hindama, kas kolmandate riikide filiaalil on asjakohane sisekontrolliraamistik. Klassi 1 (ja klassi 2, kui see on asjakohane, kooskõlas direktiivi 2013/36/EL artikli 48g lõikega 3) kolmandate riikide filiaalide korral peaksid pädevad asutused hindama, kas on määratud sobivad sisekontrollifunktsioonide juhid, kes on sõltumatud ja kellel on direktiivi 2013/36/EL artikli 76 lõikes 6 sätestatud funktsiooni täitmiseks piisav suutlikkus.

Pädevad asutused peaksid hindama, kas kolmandate riikide filiaal teostab kolmandate osapoolte teenusepakkujate poolt osutatavate funktsioonide suhtes asjakohast hoolsuskohustust ja pidevat järelevalvet. Nad peaksid veenduma, et kolmandate osapooltega sõlmitud kokkulepped, sealhulgas kontsernisiseseid kokkuleppeid, reguleeritakse dokumenteeritud lepingutega ning et kolmandate riikide filiaalil on juurdepääs kogu teabele, mis on vajalik tema järelevalvekohustuste täitmiseks, sealhulgas allhankijate kasutamise korral. Pädevad asutused peaksid hindama kolmandate riikide filiaali infotehnoloogiariskide juhtimist, sealhulgas seda, kas kolmandate riikide filiaal peab asjakohast registrit oma kolmandate osapoolte teenusepakkujate kohta, kaasa arvatud juhul, kui kasutatakse alltöövõtjaid, kes täidavad kriitilisi või olulisi ülesandeid.

12.1.4. Kapitali eraldise ja likviidsusressursside hindamine

Pädevad asutused peaksid hindama järgmist:

• a. kas kolmandate riikide filiaal vastab direktiivi 2013/36/EL artikli 48e lõikes 1 sätestatud miinimumkapitali nõudele;
• b. kas kapitali eraldise koondumine teatud liiki instrumentidesse või teatud geograafilisest piirkonnast pärit instrumentidesse või kapitaliinstrumentide valuuta ebakõla kolmandate riikide filiaali kohustustega, eriti hoiustega, põhjustaks instrumentide väärtuse suuremat volatiilsust ja miinimumnõude võimalikku rikkumist;
• c. kas kapitali eraldist hoitakse selle liikmesriigi aktsepteeritaval tinghoiukontol, kus kolmanda riigi filiaal on saanud tegevusloa, ning kas kapitali kaasamise instrumendid vastavad direktiivi 2013/36/EL artikli 48e lõikes 2 sätestatud kriteeriumidele ja tingimustele, mis on sätestatud EBA suunistes instrumentide kohta, mis on kolmandate riikide filiaalidele kättesaadavad piiramatuks ja koheseks kasutamiseks riskide või kahjude katmiseks⁵³ .

⁵³ EBA/GL/2026/03

Pädevad asutused peaksid hindama, kas asutusel on piisavalt likviidseid ja koormamata varasid oma likviidsusriskide maandamiseks ning eelkõige seda, kas filiaali likviidsed varad on piisavad, et katta likviidsusväljavoolu vähemalt 30 päeva jooksul kooskõlas direktiivi 2013/36/EL artikli 48f lõikega 1. 1. klassi kuuluvate kolmandate riikide filiaalide puhul peaks hindamine hõlmama filiaali vastavust samas artiklis kirjeldatud likviidsuskatte nõudele.

Kapitali eraldise ja likviidsuse hindamisel peaksid pädevad asutused kaaluma, kas kolmandate riikide filiaal säilitab dokumente, mis on piisavad selleks, et kiiresti ja täpselt kontrollida, kas filiaal täidab minimaalseid kapitali- ja likviidsusnõudeid.

Pädevad asutused peaksid hindama järgmist:

• a. kolmandate riikide filiaalide ja emaettevõtja vahelise koostöö kvaliteeti kapitali- ja likviidsusjuhtimise otsuste osas – sealhulgas seda, kuidas filiaali arvestatakse kontserni kapitali- ja likviidsusplaneerimise protsessides, järelevalves ja stressitestides, ning asjakohaste eskalatsioonimehhanismide olemasolu, mis võimaldavad filiaalil viivitamatult teavitada emaettevõtjat võimalikest või tegelikest kapitali- või likviidsusprobleemidest;
• b. kas piiriülene grupisisene rahastamiskord jääb direktiivi 2013/36/EL artikli 48c lõike 4 punkti d kohaselt lubatud erandi piiridesse ega varja piiriülest äritegevust, rikkudes tegevusloa territoriaalset kohaldamisala – näiteks kui grupisisene rahastamine anti teises liikmesriigis asutatud kolmandate riikide filiaalile vastutasuks (täielikult või osaliselt) majandusriskide ja konkreetse vara tootluse eest.

12.1.5. Kirjendamiskorra hindamine

Pädevad asutused peaksid hindama, kas kolmandate riikide filiaalil on piisav raamistik liikmesriigis kirjendatud või väljastatud varade ja kohustuste, sealhulgas bilansiväliste kirjete haldamiseks ja registreerimiseks. Pädevad asutused kontrollivad, kas kolmandate riikide filiaali raamistik sisaldab registriraamatut, milles on nõuetekohaselt dokumenteeritud kõik filiaali raamatupidamises kajastatud või filiaali tekitatud varad ja kohustused kooskõlas regulatiivsete tehniliste standarditega vastavalt direktiivi 2013/36/EL artikli 48h lõikele 4 ja direktiivi 2013/36/EL artikli 48h kohaste põhimõtetega.

Pädevad asutused peaksid hindama, kas kolmandate riikide filiaali tegevus, tema kirjendatud või tekkinud varad ja kohustused või muud registriraamatus määratletud riskimaandamismeetmed on kooskõlas kolmandate riikide filiaali kirjendamispõhimõtete ja äristrateegiaga.

Kui kolmandate riikide filiaal tegeleb vastastikuse kirjendamisega, peaksid pädevad asutused hindama, kas kolmandate riikide filiaal haldab asjakohaselt vastastikuse- ja kaugkirjendamisega seotud riske, sealhulgas vastaspoole krediidiriski, krediidiväärtuse korrigeerimise riski ja arveldusriski.

Pädevad asutused peaksid hindama, kas kolmandate riikide filiaal haldab varasid ja kohustusi autonoomselt. Nad peaksid kaaluma, kas kolmandate riikide filiaal näitab sõltumatust uute tegevuste vastuvõtmisel, sealhulgas filiaali juhtkonna poolt kokkulepitud riskivalmiduse rakendamise kaudu. Nad peaksid kaaluma, kas kolmandate riikide filiaalil on piisavad kontrollid ja aruandlus, et sõltumatult mõista tegeliku või tulevase tegevuse riske ja neile reageerida. Nad peaksid arvestama, kas kolmandate riikide filiaali raamistik käsitleb piisavalt nii registreeritud tegevuste usaldusnormatiivseid riske – niivõrd, kuivõrd need mõjutavad filiaali kapitali- ja likviidsusriskiprofiili –, kui ka rahapesu ja terrorismi rahastamise vastaseid riske.

Kui kolmandate riikide filiaal tekitab varasid ja kohustusi sama kontserni teiste filiaalide või tütarettevõtjate jaoks, peaksid pädevad asutused hindama, kas sellistest kokkulepetest tuleneb mingeid konkreetseid riske, sealhulgas operatsioonilisi nõrkusi ja õiguslikke piiranguid.