12. Jaotis 12. Kolmandate riikide filiaalide hindamine

1. Ülevaade

494. Käesolevas jaotises käsitletakse käesolevates suunistes täpsustatud järelevalvealase …

Käesolevas jaotises käsitletakse käesolevates suunistes täpsustatud järelevalvealase läbivaatamise ja hindamise protsessi menetluste ja metoodika kohaldamist seoses kolmandate riikide filiaalidega, nagu on määratletud direktiivi 2013/36/EL artikli 47 lõikes 3. Samuti käsitletakse selles seda, kuidas pädevad asutused kohaldavad järelevalvemeetmeid, et kõrvaldada järelevalvealase läbivaatamise ja hindamise protsessi raames kolmandate riikide filiaalide hindamisel tuvastatud puudused.

495. Kolmandate riikide filiaalide järelevalvealase läbivaatamise ja hindamise protsessi hindamist …

Kolmandate riikide filiaalide järelevalvealase läbivaatamise ja hindamise protsessi hindamist läbi viies peaksid pädevad asutused hindama muu hulgas seda, kas asutus järgib lõikes 12 osutatud, EBA veebisaidil eraldi avaldatud õigusakte.

496. Kolmandate riikide filiaali järelevalvealase läbivaatamise ja hindamise protsessi hindamine …

Kolmandate riikide filiaali järelevalvealase läbivaatamise ja hindamise protsessi hindamine peaks hõlmama filiaali ärimudeli, sisemise juhtimiskorra ja kontrollimehhanismide, kapitali ja likviidsusressursside ning arvestuskorra (kolmandate riikide filiaalide järelevalvealase läbivaatamise ja hindamise protsessi elemendid) hindamist. Kooskõlas krediidiasutuste järelevalvealase läbivaatamise ja hindamise protsessiga tuleks neid valdkondi hinnata pidevalt ning sellega peaks kaasnema põhinäitajate pidev jälgimine.

497. Läbivaatamine peaks toimuma sellise sageduse ja intensiivsusega, mis on proportsionaalne …

Läbivaatamine peaks toimuma sellise sageduse ja intensiivsusega, mis on proportsionaalne kolmandate riikide filiaali liigitamisega 1. või 2. klassi vastavalt direktiivi 2013/36/EL artiklile 48a ning kolmandate riikide filiaalide tegevuse laadi, ulatuse ja keerukusega. 1. klassi kolmandate riikide filiaalide puhul peaksid pädevad asutused kohaldama vähemalt 3. kategooria asutuste suhtes kehtivat järelevalve taset, nagu on sätestatud jaotise 2.4 tabelis 1. 2. klassi kolmandate riikide filiaalide puhul peaksid pädevad asutused kohaldama vähemalt 4. kategooria asutuste suhtes kehtivat järelevalve taset, nagu on sätestatud jaotise 2.4 tabelis 1.

498. Lisaks kolmandate riikide filiaalide järelevalvealase läbivaatamise ja hindamise protsessi …

Lisaks kolmandate riikide filiaalide järelevalvealase läbivaatamise ja hindamise protsessi põhielementide hindamisele peaksid pädevad asutused tagama, et nad mõistavad filiaali muid olulisi riske ja seda, kuidas neid leevendatakse. See hõlmab kõiki olulisi krediidiriski, tururiski, operatsiooniriski ja pangaportfelli intressiriski positsioone. Pädevad asutused võivad pidada asjakohaseks teha ühe või mitme nimetatud valdkonna põhjalikuma hindamise, lähtudes riski asjakohasusest ja olulisusest kolmandate riikide filiaali jaoks. Sellistel juhtudel peaksid pädevad asutused hindamise alusena kasutama käesolevate suuniste asjaomastes peatükkides esitatud juhiseid ning püüdma neis sisalduvaid põhimõtteid kohaldada kolmandate riikide filiaalile proportsionaalsel viisil.

499. Kui pädevad asutused kasutavad direktiivi 2013/36/EL artikli 48a kohaselt oma õigust kohaldada …

Kui pädevad asutused kasutavad direktiivi 2013/36/EL artikli 48a kohaselt oma õigust kohaldada kolmandate riikide filiaali suhtes direktiivis sätestatud krediidiasutustele kehtivaid nõudeid, käsitledes kolmandate riikide filiaale sisuliselt tütarettevõtjana, peaksid pädevad asutused kohaldama kõnealuse kolmanda riigi filiaali suhtes krediidiasutustele mõeldud järelevalvealase läbivaatamise ja hindamise protsessi ning viitama käesolevate suuniste asjakohastele peatükkidele (jaotised 2, 3, 4, 5, 6, 7, 8, 9, 10 ja 11, samuti käesoleva jaotise punkt 12.1.2, mis käsitleb ärimudeli analüüsi).

500. Pädevad asutused peaksid igale valdkonnale punktide andmiseks kasutama kolmandate riikide …

Pädevad asutused peaksid igale valdkonnale punktide andmiseks kasutama kolmandate riikide filiaalide järelevalvealase läbivaatamise ja hindamise protsessi üksikelementide hindamise tulemusi. Pädev asutus peaks selle analüüsi alusel koostama kolmandate riikide filiaali kohta üldise hinnangu ja andma sellele skoori, kasutades selleks juhendina tabelis 21 esitatud kaalutlusi. Üldises hindamises ja skooris tuleks arvesse võtta ka kolmandate riikide filiaali muude oluliste riskide hindamist ja punktisüsteemi (kui see on asjakohane). Pädevad asutused peaksid järelevalvealase läbivaatamise ja hindamise protsessi üldhinnangu ning järelevalvealase läbivaatamise ja hindamise protsessi üksikelementide hindamise alusel võtma käesoleva jaotise punktis 12.2 nimetatud järelevalvemeetmeid tuvastatud puuduste kõrvaldamiseks.

12.1. Järelevalvealase läbivaatamise ja hindamise protsessi kohaldamine kolmandate riikide filiaalidele

12.1.1. Üldised kaalutlused

12.2. Tulemuste kokkuvõte, skoori määramine ja järelevalvemeetmed

I lisa. Krediidiriski alamkategooriad

Järgmises tabelis on mittetäielik loetelu krediidiriski alamkategooriatest, mida pädevad asutused peaksid vajaduse korral arvesse võtma.

Krediidiriski Õiguslikud viited/mõisted alamkategooriad Krediidi Risk, et finantsinstitutsioonile kontsentratsioonirisk tekib oluline krediidikahju, mis tuleneb riskipositsioonide kontsentreerumisest väiksele laenuvõtjate grupile, sarnase makseviivituse käitumisega laenuvõtjate grupile või suure korrelatsiooniga finantsvaradele ning krediidiriski kontsentreeritud maandamisest Vastaspoole Risk, et tehingu vastaspool võib krediidirisk jääda maksejõuetuks enne tehingu rahavoogude lõplikku arveldamist	Hindamisvaldkonnad  Ühe alusvaraga kontsentratsioonid (sh klient või omavahel seotud klientide grupp, nagu on määratletud suurte riskipositsioonide korral)  Sektoripõhised kontsentratsioonid  Geograafilised kontsentratsioonid  Toote kontsentratsioon  Tagatise ja garantiide kontsentratsioon  Varjatud kontsentratsiooniallikad, mis võivad realiseeruda stressitingimustes, kui krediidiriski korrelatsiooni tase võib tavatingimustega võrreldes suureneda  Tehingupartnerite kvaliteet, asjakohased krediidiväärtuste korrigeerimised ja tehingute keerukus  Korrelatsioonirisk, mis tekib siis, kui vastaspoolega seotud riskipositsioon on ebasoodsalt korrelatsioonis tema krediidikvaliteediga  Vastaspoole krediidiriski ja arveldusriski riskipositsioon seoses praeguste turuväärtuste ja nominaalsummaga, võrreldes krediidi üldise riskipositsiooni ja omavahenditega  Ülekannete arveldamise eest makseid tagavate finantsturgude taristute kaudu töödeldud tehingute osakaal  Kesksete vastaspoolte asjakohaste tehingute osakaal ning nende kahjumi kaitse mehhanismi tõhusus  Kolmandates riikides asuvate keskse vastaspoolega sõlmitud tehingute osakaal, nende puhul kahjude vastu kaitsvate mehhanismide tõhusus ning kuidas vähendatakse liigset riskipositsiooni ELi-väliste keskse vastaspoolega	Hindamisvaldkondadega seotud õiguslikud viited Määrus (EL) 575/2013: artiklid 129, 170, 171, 184, 207, 209, 395, 400–401 Direktiiv 2013/36/EL: artiklid 81, 98 Määrus (EL) 575/2013: artiklid 181 ja 246, III osa, II jaotis, 6. peatükk Direktiiv 2013/36/EL: artikkel 79
Krediidiriski Õiguslikud viited/mõisted alamkategooriad	Hindamisvaldkonnad  Mittekeskselt kliiritavate börsiväliste tehingute osakaal ja nende kahjukaitsemehhanismide tõhusus  Tasaarvestuslepingute olemasolu, olulisus, tõhusus ja jõustatavus	Hindamisvaldkondadega seotud õiguslikud viited
Arveldus ja Võlainstrumentide, aktsiate, ülekanderisk välisvaluuta ja kaupadega		Määrus (EL) 575/2013: artiklid 1 ja 92, III osa, V jaotis

tehtavate tehingute (v.a repotehingud ja väärtpaberite või kaupade laenuks andmine ja väärtpaberite või kaupade laenuks võtmine) risk jääb pärast ettenähtud ülekandekuupäeva arveldamata

Riigirisk Risk, et finantsinstitutsioon kannab konkreetses riigis toimuva äritegevusega seotud krediidikahju, mis tuleneb konkreetses riigis valitsevatest ebasoodsatest asjaoludest ja/või sündmustest, sealhulgas geopoliitiliste sündmuste mõjust	 Risk, et finantsinstitutsiooni riskipositsioonide kvaliteet teatavas riigis halveneb (sealhulgas kollektiivne võlgnikurisk – st suure võlgnikurühma maksejõuetus), mis tuleneb sõdadega, terrorismiga ning riikide ja poliitiliste osapoolte vaheliste pingetega seotud ohtudest, sündmustest ja ebasoodsate sündmuste eskaleerumisest, mis mõjutavad rahvusvahelisi suhteid  Riigipõhise riski positsioonide kõigi tüüpide kontsentratsiooni määr, sealhulgas valitsemissektori riskipositsioonid, proportsionaalselt kogu finantsinstitutsiooni krediidiportfelliga (võlgniku ja summa kohta)  Laenuvõtja riigi majanduse tugevus ja stabiilsus ning tema varasem maksete õigeaegne tasumine ja raskete makseviivituse juhtude esinemine  Valitsussektori muud tüüpi sekkumiste vormid, mis võivad oluliselt piirata laenuvõtjate krediidikvaliteeti (nt krediidi külmutamine, sundvõõrandamine või karistav maksustamine)  Piiriülese välisvaluutas laenu andmisega seotud ülekande risk olulise piiriülese laenu andmise ja välisvaluuta riskipositsioonide puhul
Krediidiriski Õiguslikud viited/mõisted alamkategooriad Väärtpaberistamise Väärtpaberistamistehingutest krediidirisk tulenevad riskid, mille puhul krediidiasutused tegutsevad investorina, algatajana või sponsorina, sealhulgas maineriskid, mis tekivad näiteks seoses keeruliste struktuuride või toodetega	Hindamisvaldkonnad  Väärtpaberistamise riskipositsioonide pangaportfellile ja kauplemisportfellile eraldamise asjakohasus ning kooskõla finantsinstitutsiooni väärtpaberistamisstrateegiaga  Finantsinstitutsiooni hoitavate väärtpaberistamise seeriate reiting ja tulemuslikkus ning alusvara olemus, koosseis ja kvaliteet  Kapitalitoetuse kooskõla tegeliku riski ülekandega algatatud väärtpaberistamiste korral  Kas eristatakse selgelt väärtpaberistamisasutusele tagatud likviidsete vahendite kasutatud ja kasutamata summasid  Finantsinstitutsiooni hallatavate varaga tagatud kommertsväärtpaberi emitentide hädaolukorrakavade olemasolu juhul, kui kommertsväärtpaberi emiteerimine ei ole võimalik likviidsustingimuste tõttu, ning mõju tema kogu krediidiriski positsioonile	Hindamisvaldkondadega seotud õiguslikud viited Määrus (EL) 575/2013: artikkel 67, III osa, II jaotis, 5. peatükk Direktiiv 2013/36/EL: artikkel 82
Välisvaluutas laenu Täiendav krediidirisk, mis tuleneb andmise risk riskimaanduseta jaemüüjatele ja VKEdest laenusaajatele välisvaluutas antavate laenude riskipositsioonidest	 Mis tahes mittelineaarne suhe tururiski ja krediidiriski vahel, mille puhul vahetuskurssidel võib olla ebaproportsionaalne mõju finantsinstitutsiooni välisvaluutas laenude portfelli krediidiriskile, näiteks nii võla tasumata väärtuse kui ka võla teenindamiseks vajaliku rahavoo oluline suurenemine ning võla tasumata väärtuse suurenemine võrreldes kohalikus valuutas nomineeritud tagatisvara väärtusega
Aktsiarisk Pangaportfellis kajastatud pangaportfellis aktsiate hinna muutustest tulenev finantsinstrumentide kahjumirisk	 Finantsinstitutsiooni omakapitaliinvesteeringute väärtuse vähenemise risk ja tagamine, et see risk on asjakohaselt hõlmatud asutuse riskiraamistikuga  Strateegilistes osalustes (nii kindlustuses kui ka kindlustamata jätmises) osalemise risk (kui asjakohane)	Määrus (EL) 575/2013: artikkel 133
Krediidiriski Õiguslikud viited/mõisted alamkategooriad Kinnisvararisk Kinnisvaraomavarade või kinnisvaraga seotud finantsinstrumentide turuväärtuse muutustest tuleneva kahju risk	Hindamisvaldkonnad  Asutuse kinnisvarainvesteeringute väärtuse langemise risk  Kinnisvaraga seotud finantsinstrumentide (nt kinnisvarainvesteeringute fondid) väärtus (kui on asjakohane)	Hindamisvaldkondadega seotud õiguslikud viited Asutuse omandis oleva kinnisvara puhul kehtib määrus (EL) nr 575/2013: artikli 134 lõige 1 – järelevalveasutus artikkel 156 – sisereitingute meetod
Lahjendusrisk Kapitalinõuete määruse artikli 4 lõige 53	 Lahjendamisrisk kõigi krediidiportfellide puhul, mille suhtes IRB-lähenemisviisi ei kohaldata, ning nende puhul, mille lahjendamisriski peetakse portfelli seisukohast ebaoluliseks  Kuidas võetakse asutuse koondlahjendamisriski hindamisel arvesse positsioone, mis on iga portfelli või positsiooniklassi piires ebaolulised  Kui asjakohane, kas kaupmehe maksesüsteemide omandava ettevõtte lahjendusriski positsioonide riskihindamine (nt tagastuspositsioonide tingimuslike kohustuste portfellis) on asjakohane ja põhineb aluspositsioonide järjepideval segmenteerimisel kooskõlas nende peamiste lepinguliste omadustega, st aluseks olevate müügitehingute olemuse, töödeldud maksete ajastuse ja standardsete riskimaandamismehhanismide kohaldamisega.
Regulatiivselt Kapitalinõuete määruse artikli 4 heakskiidetud lõike 1 punkt 52b mudelite mudelirisk	 Jälgimine, kas asutus täidab endiselt miinimumnõudeid, ning tagamine, et asjaomaseid omavahendite nõudeid ei alahinnataks  Hindamine võib põhineda teabel, mis on saadud muude järelevalvemeetmete, sealhulgas direktiivi 2013/36/EL artikli 101 kohaselt võetud järelevalvemeetmete käigus	Direktiiv 2013/36/EL: artikkel 3

II lisa. Tururiski alamkategooriad

Järgmises tabelis on mittetäielik loetelu tururiski alamkategooriatest, mida pädevad asutused peaksid vajaduse korral arvesse võtma.

Tururiski alamkategooriad Õiguslikud viited/mõisted⁵⁴

⁵⁴ Selles tabelis viitame enne kauplemisportfelle käsitleva põhjaliku läbivaatamise jõustumist kohaldatava määratluse ja käsitluse osas kauplemisportfelli põhjalikule läbivaatamisele. Kauplemisportfelle käsitleva põhjaliku läbivaatamise järgne analüüs viitab mõistetele ja lähenemisviisile, mida kohaldatakse pärast kauplemisportfelle käsitleva põhjaliku läbivaatamise jõustumist.

III lisa – Operatsiooniriski alarühmad

Järgmises tabelis on mittetäielik loetelu operatsiooniriski alarühmadest, mida pädevad asutused peaksid vajaduse korral arvesse võtma.

Operatsiooniriski Operatsiooniriski Õiguslikud viited/mõisted Õiguslikud viited/mõisted

IV lisa. Pangaportfelli intressiriski alamkategooriad

Allpool tabelis on esitatud mittetäielik loetelu pangaportfelli intressiriski alamkategooriatest, mida pädevad asutused peaksid vajaduse korral arvesse võtma.

Pangaportfelli intressiriski IRRBB alamkategooriad (2. Õiguslikud viited/mõisted Õiguslikud viited/mõisted alamkategooriad tase)

V lisa – Siirdehindade riski mõõtmine

Siirdehindade riski teise samba kapitalinõue tuleks kindlaks määrata, liites kokku iga käesolevate suuniste punktis 173 osutatud tehingupõhise tootluse meetodil põhineva siirdehindade kokkuleppega seotud riskile vastava teise samba kapitalinõude. Muid liiki siirdehindade kokkuleppeid, millega sarnaselt kantakse oluline kahju üle ELi üksusele, tuleks hinnata samamoodi. Teise samba kapitalinõue, mis vastab siirdehinnakokkuleppele, mis kuulub tehingupõhise tootluse meetodi alla, tuleks kindlaks määrata järgmiselt:

a) finantsinstitutsioon peaks tuvastama portfelli, mille kasumit ja kahjumit kasutatakse finantsinstitutsioonile siirdehindade kokkuleppe kohaselt jaotatava summa kindlaksmääramise alusena.
b) Finantsinstitutsioon peaks i) empiiriliste tõendite ja ii) käesolevate suuniste punkti 174 alapunktis b viidatud hinnakujunduskokkuleppes sisalduvate peamiste parameetrite alusel määrama kindlaks oma marginaalse panuse m põhinäitajatesse, millega määratakse kasumi ja kahjumi osa, mis jaotatakse siirdehindade kokkuleppes osalevate üksuste vahel.
c) Finantsinstitutsioon peaks hankima punktis a nimetatud portfelliga seotud tururiski kapitalinõuded ( C_MRPortfolio ).
d) Siirdehindade kokkuleppe puhul on teise samba kapitalinõue järgmine: m × C_MRPortfolio . Sellele võib seada ülempiiri maksimaalse kahjuga, mida saab finantsinstitutsioonile siirdehindade kokkuleppe alusel määrata.

Finantsinstitutsioonile võib siirdehindade kokkuleppe raames väljaspool liitu asuv üksus, kellega on sõlmitud siirdehindade kokkuleppe, edastada C_MRPortfolio . See üksus võib esitada kapitalinõuded tururiski eeskirjade alusel, mida kohaldatakse jurisdiktsioonis, kus ta on asutatud. Kui need kolmandate riikide sätted põhinevad esimese samba kapitaliraamistikul, mis ei ole kooskõlas esimese samba tururiski kapitali raamistikuga, mida rakendatakse ELis kooskõlas määrusega (EL) nr 575/2013, peaksid pädevad asutused suurendama nõuet 1,5 teguri võrra. Pädevad asutused võivad seda kordajat vähendada või suurendada, et võtta arvesse ELi ja kolmanda riigi tururiskieeskirjade erinevuste olulisust.

Pädevad asutused võivad kehtestada siirdehinnakokkuleppe teise samba kapitalisuunised madalamaks väärtusest, mis on saadud vastavalt käesoleva lisa esimesele lõigule, kui täidetud on kõik järgmised tingimused:

a. Selle siirdehindade kokkuleppe raames loetakse, et finantsinstitutsioon kannab ja haldab suuremat osa tururiskist, mis on seotud portfelliga, millel sisemise hinnakujunduse kokkulepe põhineb;
b. Broneerimismudel eeldab, et asutus võib oma kauplemisportfelli kahjumid jaotada teistele siirdehindade kokkuleppes osalevatele üksustele;
c. Finantsinstitutsioon esitab piisavad tõendid selle kohta, et arvestades tema rolli siirdehindade kokkuleppe peamise osalejana punkti a tähenduses, katavad selliste positsioonidega seotud tururiski kapitalinõuded, mille suhtes kohaldatakse kolmanda isiku nõudeid, juba kolmanda isiku nõuete võimalikust kahjust.

1.1 Viited

1.2 Tuvastatud nõuded

1.3 Seotud standardid

2. Tuvastatud nõuded

Nõuded
Allikas	Nõue

3. Seotud standardid

Standardid
Allikas	Nõue

EBA -
EN: Guidelines and other publications of the European Banking Authority (EBA), https://www.eba.europa.eu/. © European Banking Authority. Reproduction is authorised provided the source is acknowledged (EBA legal notice). Divided into sections and converted into the GRCA format, the wording unchanged. Only the versions published by the EBA are authoritative.

DE: Leitlinien und weitere Veröffentlichungen der Europäischen Bankenaufsichtsbehörde (EBA), https://www.eba.europa.eu/. © European Banking Authority. Wiedergabe mit Quellenangabe gestattet (Rechtlicher Hinweis der EBA). In Abschnitte aufgeteilt und in das GRCA-Format umgewandelt, der Wortlaut unverändert. Maßgeblich sind allein die von der EBA veröffentlichten Fassungen.