6.4 Turule tekitatava riski hindamine

Pädevad asutused peaksid hindama igat liiki riskipositsioonidest turule tulenevat riski: positsioonide korral, mille suhtes ei kohaldata kliiringut (st riskipositsioon, mis on arvutatud riski positsiooni netoväärtuse metoodika abil), ja positsioonide korral, mille suhtes kohaldatakse kliiringut või kasutatakse tagatist (st riskipositsioon, mis on arvutatud kliiringu tagatise metoodika abil).

Turule tekitatava riski hindamisel peaksid pädevad asutused võtma arvesse investeerimisühingu tegevuse mahtu, laadi ja keerukust.

6.4.2 Turule tekitatava olemusliku riski hindamine

Pädevad asutused peaksid turule tekitatavat olemuslikku riski hinnates määrama investeerimisühingu tururiski positsiooni põhitegurid ning hindama sellest tema usaldatavusele avalduva olulise mõju riski. Olemusliku tururiski hindamine peaks koosnema järgmistest põhietappidest:

• a. esialgne hindamine;

57

• b. investeerimisühingu turule tekitatava riskiga seotud positsioonide olemuse ja koosseisu hindamine;
• c. kasumlikkuse hindamine;
• d. turu kontsentratsiooniriski hindamine;
• e. kauplemisportfelli positsioonide usaldusväärse hindamisraamistiku hindamine ning
• f. mudeliriski hindamine (st regulatiivsetel eesmärkidel kasutatavad mudelid).

Esialgne hindamine

Pädevad asutused peaksid turule tekitatava riski hindamise ulatuse määramiseks kõigepealt tuvastama tururiski allikad, millele investeerimisühing on või võib olla avatud.

Pädevad asutused peaksid arvestama vähemalt järgmist:

• a. investeerimisühingu tegevus finantsturgudel, ärivaldkonnad ja tooted;
• b. tururiski portfelli põhistrateegia kauplemisportfellis ja riskivalmidus turutegevustes;
• c. kauplemisportfellide positsioonide suhteline osakaal koguvarades, muutused aja jooksul ja investeerimisühingu strateegia seoses nende positsioonidega, kui kättesaadav;
• d. turupositsioonide netotulu suhteline osakaal kogu tegevustulus;
• e. turule tekitatava riski omavahendite nõue võrrelduna omavahendite kogunõudega, sealhulgas selle arvnäitaja ajaloolised muutused ja prognoosid, kui kättesaadavad.

Esialgses hindamise raames peaksid pädevad asutused samuti arvestama investeerimisühingu turutegevuste olulisi muutusi, keskendudes tururiski kogu riskipositsiooni võimalikele muutustele. Eelkõige võivad nad hinnata järgmist:

• a. tururiskistrateegia, poliitikate ja limiitide suuruste olulised muutused;
• b. nende muutuste võimalik mõju investeerimisühingu riskipositsioonile ning
• c. peamised suundumused finantsturgudel.

Investeerimisühingu tururiski tegevuste olemus ja koosseis

Pädevad asutused peaksid analüüsima investeerimisühingu tururiski positsioonide olemust, et tuvastada konkreetsed riskipositsioonid ja nendega seotud tururiski tegurid/ajendid (nt vahetuskursid, intressimäärad või krediidiriski marginaalid) edasiseks põhjalikumaks hindamiseks.

58

Pädevad asutused peaksid analüüsima tururiski positsioone asjakohaste varaklasside ja/või finantsinstrumentide kaupa nende suuruse, keerukuse ja riskitaseme alusel. Kõige olulisemate riskipositsioonide korral peaksid asutused hindama nendega seotud riskitegureid ja ajendeid.

Pädevad asutused peaksid tururiski tegevusi analüüsides käsitlema ka asjakohaste finantsinstrumentide (sh mudelipõhiste meetodite abil hinnatavad tooted) ja konkreetsete turutegevuste (nt välkkauplemine) keerukust. Käsitleda tuleks järgmisi asjaolusid:

• a. kui investeerimisühing hoiab tuletisinstrumentide positsioone, peaksid pädevad asutused hindama nii turuväärtust kui ka nimiväärtust;
• b. kui investeerimisühing tegeleb börsiväliste tuletisinstrumentidega, peaksid pädevad asutused, kui kättesaadav, hindama nendega seotud tehingute osakaalu tuletisinstrumentide kogu portfellis ja börsivälise portfelli jaotust lepingu tüübi (vahetusleping, forvardleping), alusvaraks oleva finantsinstrumendi alusel (nende toodetega seotud vastaspoole krediidirisk on hõlmatud investeerimisühingule tekitatava riski metoodikaga);
• c. kui investeerimisühing on rakendanud riskimaandamisstrateegiaid, peaksid pädevad asutused hindama turu jääkriski pärast nende strateegiate rakendamist.

Kui see on asjakohane, peaksid pädevad asutused hindama makseraskustes ja/või mittelikviidseid positsioone ning hindama nende mõju investeerimisühingu kasumlikkusele.

Nende investeerimisühingute korral, kes kasutavad regulatiivsete omavahendite nõuete arvutamiseks sisemeetodeid, peaksid pädevad asutused konkreetsete riskivaldkondade ja nendega seotud riskitegurite tuvastamiseks arvestama ka järgmisi näitajaid:

• a. tururiski kapitalinõuete jaotus riskiväärtuse (VaR), stressiolukorra riskiväärtuse, täiendavate riskide omavahendite nõue ja korrelatsioonil põhineva kauplemisportfelli kapitalinõude vahel;
• b. riskiväärtuse jaotus riskitegurite alusel;
• c. riskiväärtuse ja stressiolukorra riskiväärtuse muutus (võimalikud näitajad võivad olla igapäevane/iganädalane muutus, kvartali keskmine ja järeltestimise tulemused) ning
• d. riskiväärtusele ja stressiolukorra riskiväärtusele kohaldatud kordajad.

Kui asjakohane, peaksid pädevad asutused arvestama ka investeerimisühingute siseseid riskimõõdikuid. Need võivad olla näiteks eeldatav puudujääk, sisene riskiväärtus, mida ei kasutata omavahendite nõuete arvutustes, tururiski tundlikkused erinevate riskitegurite suhtes ja võimalikud kahjud.

Pädevad asutused peaksid olemuslikku tururiski hinnates kaaluma ajahetke näitajate ja suundumuste kasutamist nii agregeeritud alusel kui ka portfelli kohta. Kui võimalik, peaksid

59 seda analüüsi täiendama investeerimisühingu näitajate võrdlus konkurentidega ja asjakohased makromajanduse näitajad.

Kasumlikkuse analüüs

Pädevad asutused peaksid hindama turutegevuste varasemat kasumlikkust, sealhulgas kasumi volatiilsust, et mõista paremini investeerimisühingu turu riskiprofiili. Selle analüüsi võib teha portfelli tasandil, samuti jaotatuna ärivaldkondade, kauplemisüksuse või varaklassi alusel (võimalik, et ärimudeli analüüsi raames tehtava laiema hindamise osana).

Pädevad asutused peaksid kasumlikkust hinnates pöörama eritähelepanu tururiski tegevuste kontrollimisel tuvastatud peamistele riskivaldkondadele. Pädevad asutused peaksid eristama ühelt poolt kauplemistulu ja kauplemisega mitteseotud tulu (nt vahendustasud, klientide tasud) ning teiselt poolt saadud ja saamata jäänud kasumit/kahjumit.

Ebatavalist kasumit või kahjumit tekitavate varaklasside ja/või riskipositsioonide korral peaksid pädevad asutused hindama kasumlikkust investeerimisühingu poolt võetava riski tasemega võrreldes (sh riskiväärtus / kauplemiseks hoitavate finantsvarade ja kohustuste kaudu saadav netotulu), et tuvastada võimalikud vastuolud ja neid analüüsida. Kui võimalik, peaksid pädevad asutused võrdlema investeerimisühingu näitajaid tema varasema tulemuslikkuse ja tema konkurentidega.

Turu kontsentratsioonirisk

Pädevad asutused peaksid kujundama seisukoha investeerimisühingule avalduva turu kontsentratsiooniriski taseme kohta, mis on tekkinud kas ühe riskiteguri või mitme korreleeruva riskiteguri riskipositsioonidest.

Võimalike kontsentratsioonide hindamisel peaksid pädevad asutused pöörama eritähelepanu keerukate toodete (eelkõige struktureeritud toodete), mittelikviidsete toodete (sh kollateraliseeritud võlakohustuste) või mudelipõhise meetodi abil hinnatud väärtusega toodete kontsentratsioonidele.

Kauplemisportfellide positsioonide usaldusväärne hindamine

Pädevad asutused peaksid kujundama seisukoha investeerimisühingu usaldusväärsuse hindamisraamistikust, sest vigane hindamisprotsess võib põhjustada vigu finantsinstrumentidest väljumise väärtuse arvutamisel, mis põhjustab investeerimisühingu võimaliku kahjumi alahindamist. Selle analüüsi tegemisel peaksid pädevad asutused pöörama erilist tähelepanu reservide (eelkõige õiglase väärtuse reservid, mudelireservid) arvutamisele ja nende võimalikule mõjule investeerimisühingu kapitalipositsioonile.

Pädevad asutused peaksid hindama, kas investeerimisühingu kauplemisportfelli positsioone hinnatakse usaldusväärses väärtuses, mis tagab asjakohase kindlustaseme, võttes arvesse kauplemisportfelli positsioonide dünaamilist olemust. Komisjoni

60 delegeeritud määruses (EL) 2016/101¹⁸ osutatud kindlustaset tuleks arvestada asjakohase kindlustaseme saavutamiseks.

Pädevad asutused peaksid hindama, kas investeerimisühingutel on kindlad usaldusväärsed hindamismeetodid ja kas nad arvestavad järgmisi väärtuse korrigeerimisi:

• a. realiseerimata krediidiriski marginaalid;
• b. sulgemiskulud;
• c. operatsiooniriskid;
• d. turuhindade ebakindlus;
• e. ennetähtaegne lõpetamine;
• f. investeerimis- ja rahastamiskulud;
• g. tulevased halduskulud ning
• h. mudelirisk, kui asjakohane.

Pädevad asutused peaksid hindama, kas:

• a. hindamise korrigeerimisega seotud juhtimiskord, -protsessid ja -menetlused on piisavalt usaldusväärsed, eriti vähem likviidsete positsioonide korral, ning kooskõlas investeerimisühingu strateegiaga;
• b. hindamisraamistikuga seotud IT-süsteemid ja -protsessid on usaldusväärsed;
• c. investeerimisühingute tehtud korrigeerimiste adekvaatsust kontrollitakse korraliselt.

Mudelirisk

Pädevad asutused peaksid hindama riski seoses omavahendite nõuete alahindamisega kasutatud regulatiivsete heakskiidetud sisemudelite korral, eelkõige sisereitingutel põhineva meetodi, sisereitingute meetodi, krediidiriski maandamiseks kasutatavate mudelite, riskiväärtuse ja stressiolukorra riskiväärtuse korral.

6.4.3 Turule tekitatava riski juhtimise ja kontrollide hindamine

Pädevad asutused peaksid investeerimisühingu tururiski profiili terviklikuks mõistmiseks vaatama läbi tema turutegevuste aluseks oleva juhtimiskorra ja riskijuhtimisraamistiku. Selleks peaksid pädevad asutused hindama järgmisi elemente, võttes arvesse investeerimisühingu tegevuse mahtu, laadi ja keerukust:

18 Komisjoni 26. oktoobri 2015. aasta delegeeritud määrus (EL) 2016/101, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 575/2013 artikli 105 lõike 14 kohaste regulatiivsete tehniliste standarditega usaldusväärse hindamise kohta (ELT L 021, 28.1.2016, lk 54). 61

• a. Investeerimisühingul on usaldusväärne, selgelt sõnastatud ja dokumenteeritud tururiskistrateegia, mille nende juhtorgan on heaks kiitnud;
• b. investeerimisühingu tururiskistrateegia kajastab nõuetekohaselt tema tururiski valmidust ja see on kooskõlas üldise riskivalmidusega;
• c. investeerimisühingul on nõuetekohane organisatsiooniraamistik tururiski juhtimis-, mõõtmis-, jälgimis- ja kontrollifunktsioonide jaoks piisavate (nii kvalitatiivselt kui ka kvantitatiivselt) inim- ja tehniliste ressurssidega;
• d. investeerimisühingul on selgelt määratletud tururiski tuvastamise, juhtimise, mõõtmise ja kontrolli põhimõtted ja menetlused, sealhulgas juhatuse poolt heaks kiidetud riskivalmidust kajastavad limiidid;
• e. investeerimisühingul on asjakohane tururiski tuvastamise, mõistmise ning mõõtmise raamistik, mis on kooskõlas tema suuruse ja keerukusega, ning see raamistik vastab asjakohaste ELi ja riiklike rakendusõigusaktide asjakohastele miinimumnõuetele ning
• f. investeerimisühingul on tugev ja põhjalik kontrolliraamistik ning usaldusväärsed kaitsemeetmed enda tururiski maandamiseks kooskõlas tema tururiski juhtimise strateegia ja riskivalmidusega.

6.4.4 Tulemuste kokkuvõte ja skoori määramine

Pärast eespool nimetatud hindamist peaksid pädevad asutused kujundama seisukoha investeerimisühingu tururiski kohta. See seisukoht peaks kajastuma tulemuste kokkuvõttes, mis esitatakse koos tabelis 6 kirjeldatud kaalutluste alusel määratud riskiskooriga. Kui pädev asutus otsustab teatud riskitegurite olulisuse tõttu neid hinnata ja määrata nende skoor eraldi, tuleks selle tabeli juhiseid kohaldada analoogia alusel nii suures ulatuses kui võimalik.

Pädevad asutused peaksid kaaluma kõiki neid tegureid paralleelselt, mitte eraldi, ning mõistma turule tekitatava riski tegureid.