6.5 Investeerimisühingule tekitatava riski hindamine

Pädevad asutused peaksid hindama investeerimisühingule tekitatavat riski, mis tuleneb erinevatest riskiteguritest, nagu päevasest kauplemismahust tulenevad operatsiooniriskid, riskide kontsentreerumisest tulenev kontsentratsioonirisk ja riskipositsioon seoses tehingute vastaspoolte makseviivitusega. Pädev asutus peaks oma hindamises arvestama ka investeerimisühingule avalduva riski allikaid, nagu varade bilansilise väärtuse olulised muutused, klientide või vastaspoolte maksejõuetus, finantsinstrumentides, välisvaluutas ja kaupades olevad positsioonid ning direktiivi (EL) 2019/2034 artikli 29 kohased kohustused kindlaksmääratud hüvitisega pensioniskeemide ees. Vajaduse korral peaksid nad arvesse võtma ka muid tegureid, mis võivad investeerimisühingule riski tekitada.

Investeerimisühingule tekitatava riski hindamisel peaksid pädevad asutused võtma arvesse investeerimisühingu tegevuse mahtu, laadi ja keerukust.

6.5.2 Investeerimisühingule tekitatava olemusliku riski hindamine

Investeerimisühingule tekitatava olemusliku riski hindamise kaudu peaksid pädevad asutused kindlaks määrama investeerimisühingule tekitatava riski peamised tegurid ja hindama selle riski mõju olulisust investeerimisühingu usaldatavusele. Seetõttu peaks investeerimisühingule tekitatava olemusliku riski hindamine koosnema järgmistest põhietappidest:

• a. esialgne hindamine;

64

• b. investeerimisühingule riski tekitava investeerimistegevuse laadi ja ulatuse hindamine;
• c. nende tegevustega seotud süsteemide ja protsesside hindamine.

Pädevad asutused peaksid hindama investeerimisühingule tekitatavat riski nii praegusest kui ka tuleviku seisukohast.

Kui asjakohane, peaksid pädevad asutused tegema detailsema hindamise, võimaluse korral üksikklientide tasandil.

Esialgne hindamine

Pädevad asutused peaksid investeerimisühingule tekitatava riski hindamise ulatuse määramiseks kõigepealt tuvastama investeerimisühingule tekitatava riski allikad, millele investeerimisühing on või võib olla avatud.

Pädevad asutused peaksid arvestama vähemalt järgmist:

• a. ärimudel ja riskivalmidus;
• b. K-teguri summa osakaal investeerimisühingule tekitatava riski korral võrreldes K-teguri kogusummaga;
• c. investeerimisühingule tekitatava riski K-teguri summa prognoosid, kui olemas;
• d. tegevuskahjude kulu ühingule võrreldes tuludega.

Pädevad asutused peaksid tegema esialgse analüüsi, võttes arvesse eespool nimetatud muutumist aja jooksul, et kujundada teadlik seisukoht investeerimisühingule tekitatava riski peamistest teguritest.

Päevane kauplemismaht

Pädevad asutused peaksid kujundama seisukoha operatsiooniriski taseme kohta, mis on seotud oma arvel kauplemisega. See risk võib tuleneda süsteemivigadest või inimlikest vigadest, mis tulenevad protsesside, menetluste ja IT-süsteemide keerukusest (sh uute tehnoloogiate kasutamisest), kui need võivad põhjustada vigu, viivitusi, ebatäpsusi, turberikkumisi.

Pädevad asutused peaksid keskenduma järgmistele olemuslike riskide allikatele, kui asjakohane:

• a. teostatud tehingute maht, riskipositsioon, arv ja keerukus;
• b. IT-süsteemide kättesaamatus või terviklikkuse kadumine;
• c. tehingute töötlemiseks kasutatavate finantsturutaristute liigid: hääl, elektroonilised platvormid (mitmepoolne kauplemissüsteem, organiseeritud kauplemissüsteem);
• d. algoritmkauplemine. 65 Kontsentratsioonirisk

Pädevad asutused peaksid kujundama seisukoha, mil määral on investeerimisühing avatud kontsentratsiooniriskile. Eelkõige peaksid pädevad asutused hindama riski, et investeerimisühing kannab olulist kahju, mis tuleneb riskipositsioonide kontsentreerumisest väikesesse vastaspoolte rühma või väga suure korrelatsiooniga finantsvaradesse.

Pädevad asutused peaksid hindama kontsentratsiooniriski eri kategooriaid, sealhulgas järgmisi:

• a. ühe alusvaraga kontsentratsioonid (sh klient või omavahel seotud klientide grupp, nagu on määratletud suurte riskipositsioonide korral);
• b. sektoripõhised kontsentratsioonid;
• c. geograafilised kontsentratsioonid;
• d. toote kontsentratsioon ning
• e. tagatise ja garantiide kontsentratsioon.

Pädevad asutused peaksid pöörama eritähelepanu kontsentratsiooniriski varjatud allikatele, mis võivad ilmneda stressitingimustes, kui korrelatsiooni tase võib tavatingimustega võrreldes suureneda ja bilansivälistest kirjetest võivad tekkida täiendavad riskipositsioonid.

Gruppide korral peaksid pädevad asutused arvestama konsolideerimisest tekkida võivat kontsentratsiooniriski, mis ei pruugi olla ilmne individuaalsel tasandil.

Tehingu vastaspoole makseviivituse risk

Pädevad asutused peaksid hindama tehingu vastaspoole makseviivituse riski, mis investeerimisühingutel tekib seoses finantsinstrumentidega tehtavate tehingutega seotud riskipositsioonidega.

Selle hindamiseks peaksid pädevad asutused keskenduma järgmistele olemuslike riskide allikatele, kui see on asjakohane:

• a. vastaspoolte ja asjakohaste krediidiväärtuse korrigeerimiste kvaliteet;
• b. asjakohaste tehingute aluseks olevate finantsinstrumentide keerukus;
• c. vastaspoole krediidiriski ja krediidiriski positsiooni positiivsest korrelatsioonist tekkiv korrelatsioonirisk;
• d. vastaspoole krediidiriski ja arveldusriski riskipositsioon seoses praeguste turuväärtuste ja nominaalsummaga, võrreldes krediidi üldise riskipositsiooni ja omavahenditega;

66

• e. ülekannete arveldamise eest makseid tagavate finantsturgude taristute kaudu töödeldud tehingute osakaal;
• f. kesksete vastaspooltega tehtavate asjakohaste tehingute osakaal ning nende kahjumikaitsemehhanismide tõhusus, näiteks kasumimarginaali tasemed ja tagatisfondi tehtavad osamaksed, ning
• g. tasaarvestuslepingute olemasolu, olulisus, tõhusus ja jõustatavus (lõpetamisel toimuv tasaarvestus).

Varade bilansilise väärtuse olulised muutused

Pädevad asutused peaksid kujundama seisukoha riskide kohta, millega investeerimisühing puutub kokku varade bilansilise väärtuse oluliste muutuste tõttu. See risk võib põhjustada kahjumit, kui varade väärtus ei kajasta nõuetekohaselt nende tegelikku turuväärtust.

Pädevad asutused peaksid keskenduma varadele, mille väärtust on hinnatud mudelite ja sarnaste lähendite abil, mitte otseselt turu põhjal saadud sisendite abil.

Krediidirisk (klientide või vastaspoolte maksejõuetus)

Krediidirisk võib tuleneda kliendile tehingu tegemiseks antavatest laenudest, otselaenudest töötajatele, arvelduskrediidist tulenevast päevasisesest krediidiriskist, garantiist ja tingimuslikest krediidiriskidest, lõpptähtajani hoitavatest või mittelikviidsete võlakirjade positsioonidest, võimenduslaenudest klientidele, kogunevatest/maksmata tasudest ja vahendustasudest, otsestest krediidiriski positsioonidest nende valitsetavate fondide suhtes laenude, stardiinvesteeringute ja garantiide kaudu.

Pädevad asutused peaksid keskenduma järgmistele olemuslike riskide allikatele, kui asjakohased andmed on kättesaadavad:

• a. investeerimisühingu krediidiriski olemus, võttes arvesse vastaspoolte liike ja riskipositsioone;
• b. bilansivälised riskipositsioonid, eelkõige antud või saadud garantiid;
• c. väärtuse languse risk.

Pädevad asutused peaksid kujundama seisukoha selliste kauplemisportfelliväliste varade väärtuse languse või amortisatsiooni riski taseme kohta, mida ei hõlma K-tegurid, nagu riskipositsioon seoses tema tehingute vastaspoolte makseviivitusega (K-TCD). See risk võib tuleneda ümberhindlustest, kui näiteks vastaspoole makseviivituse tõenäosus suureneb oluliselt või tütarettevõtte väärtus on pärast omandamist vähenenud.

Pädevad asutused peaksid keskenduma järgmistele olemuslike riskide allikatele, kui asjakohane:

• a. muutused vastaspoolte krediidivõimelisuses;

67

• b. tehingute keerukus ja suur finantsvõimendus (eelkõige võimendusega väljaostud);
• c. ümberhindamist põhjustavad erakorralised sündmused.

Finantsinstrumentides, välisvaluutas ja kaupades hoitavad positsioonid

Pädevad asutused peaksid kujundama seisukoha riskide kohta, millega investeerimisühing kokku puutub seoses finantsinstrumentide, välisvaluutade ja kaupadega seotud riskipositsiooniga. Need riskiallikad võivad põhjustada kahju, kui finantsturg, valuutaturg ja kaubaturud muutuvad ebasoodsalt.

Pädevad asutused peaksid keskenduma investeerimisühingu hoitavate finantsinstrumentide olemusele, investeerimisühingu üldisele riskipositsioonile valuutaturu suhtes (arvestades ka näiteks nende valuutade korrelatsiooni, milles investeerimisühingul on riskipositsioon) ja riskipositsioonile konkreetsete kaupade suhtes.

Töötajate hüvitiste ja pensioniriskiga seotud riskid

Pädevad asutused peaksid kujundama seisukoha riskide kohta, millega puutuvad kokku investeerimisühingu tasustamis- ja pensioniskeemid. See risk võib põhjustada kahjumit, kui maksed on ühingu tuludega võrreldes liiga suured, ohustades sealhulgas ühingu kasumlikkust ja maksevõimet.

Pädevad asutused peaksid keskenduma riskile, mis tuleneb töötajate hüvitistega seotud varade ja kohustuste vahelisest struktuursest lõhest, kui see on asjakohane.

6.5.3 Investeerimisühingule tekitatava riski juhtimise ja kontrollide hindamine

Investeerimisühingu riskiprofiili terviklikuks mõistmiseks peaksid pädevad asutused vaatama läbi juhtimis- ja riskijuhtimisraamistiku, mis vähendab kauplemisvoost, kontsentratsioonist ja vastaspoole makseviivitusest tulenevat riski. Selleks peaksid pädevad asutused hindama järgmisi elemente, võttes arvesse investeerimisühingu tegevuse mahtu, laadi ja keerukust:

• a. investeerimisühingul on usaldusväärne, selgelt sõnastatud ja dokumenteeritud riskistrateegia seoses kauplemisvoo, kontsentratsiooni ja vastaspoole makseviivitusega, mille on heaks kiitnud tema juhtorgan;
• b. investeerimisühingu riskistrateegia kajastab nõuetekohaselt tema riskivalmidust ja see on kooskõlas üldise riskivalmidusega;
• c. investeerimisühingul on nõuetekohane organisatsiooniraamistik kontsentratsiooni ja vastaspoole makseviivituse riskide juhtimiseks, mõõtmiseks, jälgimiseks ja kontrollimiseks piisavate (nii kvalitatiivselt kui ka kvantitatiivselt) inim- ja tehniliste ressurssidega;
• d. investeerimisühingul on selgelt määratletud investeerimisühingule tekitatava riski tuvastamise, juhtimise, mõõtmise ja kontrolli põhimõtted ja

68 menetlused, sealhulgas juhatuse poolt heaks kiidetud riskivalmidust kajastavad limiidid;

• e. investeerimisühingul on asjakohane investeerimisühingule tekitatava riski tuvastamise, mõistmise ning mõõtmise raamistik, mis on kooskõlas tema suuruse ja keerukusega, ning see raamistik vastab asjakohaste ELi ja riiklike rakendusõigusaktide asjakohastele miinimumnõuetele ning
• f. investeerimisühingul on tugev ja terviklik kontrolliraamistik ning usaldusväärsed kaitsemeetmed investeerimisühingule tekitatava riski maandamiseks kooskõlas tema riskijuhtimisstrateegia ja riskivalmidusega.

6.5.4 Tulemuste kokkuvõte ja skoori määramine

Pärast eespool nimetatud hindamist peaksid pädevad asutused kujundama seisukoha investeerimisühingule tekitatava riski kohta. See seisukoht peaks kajastuma tulemuste kokkuvõttes, mis esitatakse koos tabelis 7 kirjeldatud kaalutluste alusel määratud riskiskooriga. Kui pädev asutus otsustab teatud riskitegurite olulisuse tõttu neid hinnata ja määrata nende skoor eraldi, tuleks selle tabeli juhiseid kohaldada analoogia alusel nii suures ulatuses kui võimalik.

Pädevad asutused peaksid kaaluma kõiki neid tegureid paralleelselt, mitte eraldi, ning mõistma investeerimisühingule tekitatava riski tegureid.

Tabel 7. Investeerimisühingule tekitatava riski skoori määramise järelevalvekaalutlused

Järelevalveline Olemusliku riskiga seotud Riskiskoor kontrollidega seotud arvamus kaalutlused