9.3 Organisatsioonistruktuur

Pädevad asutused peaksid kontrollima, kas krediidiasutuse organisatsioonistruktuurist ilmneb, et organisatsioon on tugev ja selles on ette nähtud tõhusad aruandlusahelad, kohustuste jaotus ning riskide mõõtmine ja juhtimine, sealhulgas edasine järelevalve, et tagada krediidiasutuse kindel ja usaldusväärne juhtimine. Läbi tuleks vaadata ka organisatsioonistruktuuri skeem, mis kirjeldab kavandatavat sisekorraldust, näidates osakondi, üksusi, rühmi ja nende jaoks määratud personali.

Pädevad asutused peaksid hoolikalt hindama, kas esitatud organisatsioonistruktuur – sealhulgas selle prognoositav suurus, täistööajale taandatud töötajate arv ja süsteemid – on vastavuses ärimudeli, tegevuste liigi ja nende geograafilise jaotusega ning riskidega, mida tegevusluba taotlev krediidiasutus kavatseb võtta. Sellisel hindamisel tuleks seega tugineda ka äriplaanile, mis vaadatakse läbi vastavalt käesolevate suuniste jaotisele 7.

Tegevusloa andmiseks või tegevuse alustamise võimaldamiseks (olenevalt olukorrast) peaksid pädevad asutused olema piisavalt veendunud, et toimub organisatsioonistruktuuri rakendamine, sealhulgas piisava kvalifikatsiooniga töötajate palkamine.

Pädevad asutused peaksid pöörama erilist tähelepanu vajadusele vältida selliste läbipaistmatute või tarbetult keerukate struktuuride loomist, millel puudub selge majanduslik põhjendus või õiguslik eesmärk või mida saaks kasutada rahapesu või muude finantskuritegudega seotud eesmärgi saavutamiseks⁴² .

⁴² EBA suunistes sisejuhtimise kohta , lõigus 76 sätestatakse järgmist: „Krediidiasutused ja investeerimisühingud peaksid vältima keerukate ja potentsiaalselt läbipaistmatute struktuuride loomist. Krediidiasutused ja investeerimisühingud peaksid otsustamisel arvestama tehtud riskihindamise tulemusi, et leida, kas vastavaid struktuure võidakse kasutada rahapesu või muude finantskuritegudega seotud eesmärgil ning kas kehtestatud on asjakohased kontrollmeetmed ja õigusraamistik […]“.

Kui äriplaanis nähakse ette struktuuride loomine teistes jurisdiktsioonides, peaksid pädevad asutused hindama selliste jurisdiktsioonide tegelikku vastavust maksuläbipaistvust ning rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamist käsitlevatele ELi ja rahvusvahelistele standarditele⁴³ . Samuti peaksid nad hindama, kui palju teenib kavandatud struktuur selget ja seaduslikku majanduslikku eesmärki või kui palju võidakse sellega varjata tegelikku tulusaajat või kas äristrateegia (sh struktuuri loomise aluseks olev kliendinõue) annab põhjust ettevaatlikuseks. Pädevad asutused peaksid hindama, kas struktuur takistab krediidiasutuse juhtorganil teha asjakohast järelevalvet või takistab krediidiasutuse võimet juhtida seotud riski ning kas sellel on omadusi, mis takistavad pädevatel asutustel teha tõhusat järelevalvet⁴⁴ .

9.3.1 Ettevõtte väärtused, riskikultuur, käitumisjuhend ja juhtimispoliitika

⁴³ Sisejuhtimist käsitlevate EBA suuniste lõigu 76 alapunkti a kohaselt tuleb arvestada järgmist: „kui suures ulatuses vastab jurisdiktsioon, kus struktuur luuakse, maksustamise läbipaistvust ning rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamist käsitlevatele Euroopa Liidus kehtestatud ja rahvusvahelistele standarditele;“.

⁴⁴ EBA suunised sisejuhtimise kohta , lõigu 76 punktid a–f.

Pädevad asutused peaksid kontrollima, kas ettevõtte väärtustega seotud juhtorgani volitused tagavad kõrgete eetika- ja kutsealaste standardite vastuvõtmise, edendamise ja rakendamise, millega luuakse konstruktiivset vaidlustamist soosiv keskkond, kus otsustusprotsessidega toetatakse eri seisukohti.

Kooskõlas tegevusloa andmisel nõutava teabe regulatiivsete tehniliste standardite artikli 5 lõike 1 punkti c alapunkti ii viienda taandega peaksid pädevad asutused läbi vaatama ka juhtorgani mitmekesisust edendava poliitika ning veenduma, et see on kooskõlas kapitalinõuete direktiivi artikli 88 lõike 2 punktis a sätestatud kriteeriumidega ning sellega seatakse kvantitatiivsed või vajaduse korral kvalitatiivsed eesmärgid mitmekesisuse edendamiseks ja määratakse vastava hindamise sagedus.

9.3.2 Huvide konfliktide juhtimise poliitika

Pädevad asutused peaksid kontrollima, kas kavandatud huvide konfliktide juhtimise poliitikaga nähakse ette, et juhtorgan vastutab selliste „tõhusate põhimõtete kehtestamise, kinnitamise, rakendamise ja nende alalhoidmise järelevalve eest, mis käsitlevad krediidiasutuse või investeerimisühingu tasandil tegelike ja potentsiaalsete huvide konfliktide tuvastamist, hindamist, juhtimist ja maandamist“, ning samuti asutuse ja töötajate, sealhulgas juhtorgani ja töötajate lähimate pereliikmete vahelistest suhetest tulenevate huvide konfliktide tuvastamist, hindamist, juhtimist ja maandamist⁴⁵ .

⁴⁵ Vt EBA suunised sisejuhtimise kohta , jaotised 11 ja 12.

Seoses krediidiasutuse tasandi huvide konfliktidega peaksid pädevad asutused veenduma, et huvide konflikti juhtimise poliitikaga nõutakse asutustes huvide konfliktide juhtimise või asjakohasel juhul maandamise meetmete dokumenteerimist⁴⁶ ning nähakse muu hulgas ette ülesannete asjakohane eraldamine, teabebarjääride loomine ja seotud osapooltega tehtavate tehingute menetlused.

⁴⁶ Vt EBA suunised sisejuhtimise kohta , lõik 107.

Seoses töötajate tasandi huvide konfliktidega peaksid pädevad asutused veenduma, et poliitikaga hõlmatakse vähemalt sisejuhtimist käsitlevate EBA suuniste⁴⁷ lõigus 109 ette nähtud olukorrad ning nähakse ette „huvide konfliktide tuvastamise ja ennetamise, huvide konfliktide olulisuse hindamise ning maandamismeetmete võtmise menetlused, meetmed, dokumenteerimisnõuded ja kohustused“.

9.3.3 Rikkumisest teatamine, turu kuritarvitamine, tootejuhtimine, tarbijakaitse, kaebuste käsitlemine

⁴⁷ EBA suunistes sisejuhtimise kohta , lõigus 111 sätestatakse järgmist: „Poliitika peaks käsitlema vähemalt allpool kirjeldatud olukordi või suhteid, kus võib tekkida huvide konflikt: a. majandushuvid (nt aktsiad, muud omandiõigused ja liikmesused, finantsosalused ja muud äriklientidega seotud majandushuvid, intellektuaalomandiõigused, töötajate omandisse kuuluvale ettevõttele antud krediidiasutuse või investeerimisühingu laenud, organi liikmesus või vastuoluliste huvidega organi või üksuse omamine); b. isiklikud või tööalased suhted krediidiasutuses või investeerimisühingus olulist osalust omavate isikutega; c. isiklikud või tööalased suhted usaldatavusnõuete kohase konsolideerimise kohaldamisalasse kuuluvate krediidiasutuste või investeerimisühingute või üksuste töötajatega (nt peresuhted); d. muu töösuhe ja varasemad töösuhted lähiminevikus (nt viie aasta jooksul); e. isiklikud või tööalased suhted asjaomaste väliste sidusrühmadega (nt sidemed oluliste tarnijate, konsultantide või muude teenuseosutajatega); f. poliitiline mõjuvõim või poliitilised suhted.“

Pädevad asutused peaksid vaatama läbi rikkumisest teatamise poliitika, tagamaks, et töötajad võivad ohutult teatada võimalikest või tegelikest regulatiiv- või sisenõuete rikkumistest. Huvide konfliktide vältimiseks peaks töötajatel olema võimalik teatada rikkumistest väljaspool tavapärast aruandlusahelat. Teavituskord peaks tagama nii rikkumisest teatava isiku kui ka väidetavalt rikkumise sooritamise eest vastutava füüsilise isiku isikuandmete kaitse kooskõlas määrusega (EL) 2016/679 (isikuandmete kaitse üldmäärus).

Pädevad asutused peaksid veenduma, et poliitikaga käsitletakse võimaliku või tegeliku rikkumise teabe menetlemise protsessi ja teavet esitava isiku kaitset kooskõlas EBA suunistega sisejuhtimise kohta .

Pädevad asutused peaksid vaatama läbi turu kuritarvitamisega seotud poliitika, tagamaks, et krediidiasutus järgib turu kuritarvitamise takistamiseks vajalikke asjakohaseid standardeid. Eelkõige peaks see käsitlema turu kuritarvitamisega seotud rikkumiste tuvastamise, haldamise ja nendest teatamise protsessi.

Pädevad asutused peaksid kontrollima, kas kavandatud tootejuhtimispoliitikaga tagatakse kooskõlas EBA suunistega jaepangandustoodete järelevalve- ja juhtimiskorra kohta⁴⁸ see, et luba taotlev krediidiasutus, kes tegutseb tootja ja/või turustajana, rakendab usaldusväärset tootejuhtimispoliitikat, millega nähakse ette siseprotsessid, funktsioonid ja strateegiad, et

• i) tagada tarbijate huvide, eesmärkide ja omadustega arvestamine, ii) vältida tarbijatele võimaliku kahju tekitamist ning iii) vähendada huvide konflikte.

⁴⁸ EBA/GL/2015/18, avaldatud aadressil https://www.eba.europa.eu/guidelines-on-product-oversight-and-governance-arrangements-for-retail-banking-products

Pädevad asutused peaksid vaatama läbi kavandatud tarbijakaitsepoliitika, tagamaks, et luba taotlev krediidiasutus kehtestab usaldusväärse tarbijakaitsepoliitika, mille eesmärk on pakkuda tarbijatele asjakohast teavet ja neid kaitsta. Eelkõige peaks olema tagatud, et tarbijakaitsepoliitika on kooskõlas õigusraamistikuga ja sellega sätestatakse asjaomaste töötajate asjakohane ning piisav koolitamine. Selleks peaks see käsitlema standardeid ja põhimõtteid, nõuete täitmise jälgimist ja töötajate teadlikkuse aspekti.

Pädevad asutused peaksid läbi vaatama kavandatud kaebuste käsitlemise poliitika, tagamaks, et krediidiasutus pakub tarbijatele asjakohast kaitset kooskõlas kohaldatavate regulatiivnõuetega. Kavandatud poliitika peaks käsitlema kaebuste vastuvõtmise, hindamise ja neile vastamise protsessi.