+Suunised Suunised viivisnõuete ja makseraskuste tõttu restruktureeritud nõuete haldamise kohta (EBA/GL/2018/06)
---+1. Järgimis- ja aruandluskohustus
------+Käesolevate suuniste staatus
---------+1. Käesolev dokument sisaldab määruse (EL) nr 1093/2010 artikli 16 kohaselt väljastatud suuniseid. …
---------+2. Suunistes esitatakse Euroopa Pangandusjärelevalve seisukoht nõuetekohase järelevalvetava kohta …
------+Aruandlusnõuded
---------+3. Määruse (EL) nr 1093/2010 artikli 16 lõike 3 kohaselt peavad pädevad asutused teatama EBA-le …
---------+4. Kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artikli 16 lõikega 3 avaldatakse teated Euroopa …
---+2. Sisu, kohaldamisala ja mõisted
------+Sisu
---------+5. Käesolevates suunistes määratakse kindlaks krediidiasutuste viivisnõuete, makseraskuste tõttu …
---------+6. Lisaks antakse suunistes pädevatele asutustele juhiseid, kuidas hinnata krediidiasutuste …
------+Kohaldamisala
---------+7. Käesolevaid suuniseid kohaldatakse seoses direktiivi 2013/36/EL artikliga 74, milles nõutakse …
---------+8. Pädevad asutused peaksid tagama, et krediidiasutused täidavad neid suuniseid individuaalselt …
---------+9. Suuniste kõiki punkte kohaldatakse kõikide riskipositsioonide suhtes, millele kohaldatakse …
---------+10. Eelnimetatud viivisnõuete ja makseraskuste tõttu restruktureeritud nõuete mõistete kontekstis …
---------+11. Krediidiasutused, kelle brutoviivislaenude suhtarv on võrdne või suurem kui 5% konsolideeritud …
---------+12. Kui krediidiasutuste brutoviivislaenude suhtarv on alla 5%, kuid neil on suur osa või oluline …
---------+13. Lisaks lõikega 11 hõlmatud krediidiasutustele võivad pädevad asutused määrata kindlaks muud …
---------+14. Kõik krediidiasutused peaksid kohaldama punkte 6–9.
---------+15. Krediidiasutused peaksid järgima neid suuniseid viisil, mis vastab nende suurusele ja …
---------+16. Järelevalvealase läbivaatamise ja hindamise protsessi 3. või 4. kategooriasse kuuluva asutuse …
------+Adressaadid
---------+17. Käesolevad suunised on adresseeritud pädevatele asutustele, nagu need on määratletud määruse …
------+Mõisted
---------+18. Kui ei ole sätestatud teisiti, on direktiivis 2013/36/EL, määruses (EL) nr 575/2013 ja …
---------+19. Lisaks kasutatakse käesolevate suuniste kohaldamisel eelkõige järgmisi mõisteid. Varade …
---+3. Rakendamine
------+Kohaldamise kuupäev
---------+20. Käesolevaid suuniseid kohaldatakse alates 30. juunist 2019.
---------+21. Suuniste esmakordsel kohaldamisel peaksid krediidiasutused välja arvutama oma viivislaenude …
---+4. Viivisnõuete strateegia
------+22. Selles jaotises esitatakse viivisnõuete strateegia väljatöötamise ja rakendamise põhielemendid. …
------+23. Viivisnõuete strateegiate väljatöötamisel ja rakendamisel peaksid krediidiasutused võtma …
------+4.1 Viivisnõuete strateegia väljatöötamine
---------+24. Krediidiasutused peaksid kehtestama viivisnõuete strateegia, mille abil viivisnõudeid ajaliselt …
---------+25. Viivisnõuete strateegia väljatöötamise ja rakendamise põhialuse peaksid moodustama järgmised …
---------+26. Oma viivisnõuete strateegia väljatöötamisel peaksid krediidiasutused kaaluma ka meetmeid, mille …
------+4.2 Tegevuskeskkonna hindamine
---------+27. Asjakohase viivisnõuete strateegia väljatöötamise ja rakendamise esimese etapina peaksid …
---------+4.2.1 Sisemine suutlikkus/enesehindamine
------------+28. Krediidiasutused peaksid teostama põhjaliku enesehindamise, et hinnata tegelikku olukorda ja …
------------+29. Asutused peaksid täielikult mõistma ja hindama järgmist: a) Oma viivisnõuete ulatus ja …
------------+30. Krediidiasutused peaksid igal aastal viima läbi põhjaliku enesehindamise, mis hõlmab vähemalt …
------------+31. Krediidiasutused peaksid andma põhjaliku enesehindamise tulemustest aru krediidiasutuse …
------------+32. Krediidiasutused peaksid kaaluma oma riskijuhtimis- ja kontrollifunktsioonidelt või välistelt …
---------+4.2.2 Välistingimused ja tegevuskeskkond
------------+33. Krediidiasutused peaksid viivisnõuete strateegia ja sellega seotud viivisnõuete vähendamise …
---------+4.2.3 Viivisnõuete strateegia mõju kapitalile
------------+34. Krediidiasutused peaksid suutma arvutada üksikasjaliku hinnangu, kuidas kavandatud strateegia …
------------+35. Krediidiasutused peaksid oma kapitali planeerimisse lisama kohased meetmed tagamaks, et vaba …
------+4.3 Viivisnõuete strateegia väljatöötamine
---------+36. Viivisnõuete strateegia peaks hõlmama vähemalt ajaliselt piiritletud kvantitatiivseid …
---------+4.3.1 Strateegia rakendamise valikud
------------+37. Krediidiasutused peaksid kaaluma viivisnõuete strateegiasse strateegiate ja valikute …
------------+38. Krediidiasutused peaksid määratlema viivisnõuete vähendamise keskpikad ja pikaajalised …
------------+39. Kui krediidiasutus jõuab järeldusele, et mitte ükski eespool nimetatud valikutest ei võimalda …
------------+40. Krediidiasutused, kes soovivad osaleda keerukates protsessides, nagu näiteks viivisnõuete …
---------+4.3.2 Eesmärgid
------------+41. Enne lühikese ja keskmise tähtajaga eesmärkide seadmise protsessi alustamist peaksid …
------------+42. Krediidiasutused peaksid oma viivisnõuete strateegiasse lisama vähemalt selgelt määratletud …
------------+43. Krediidiasutused peaksid kehtestama eesmärgid järgmiselt: a) tähtaja alusel (lühiajalised …
------------+44. Krediidiasutuste viivisnõuete eesmärgid peaksid hõlmama vähemalt viivisnõuete absoluutse või …
------------+45. Viivisnõuete eesmärgid tuleks viia vastavusse konkreetsemate tegevuseesmärkidega. …
---------+4.3.3 Tegevuskava
------------+46. Krediidiasutuse viivisnõuete strateegiat peaks toetama tegevuskava, mille määrab kindlaks …
------------+47. Viivisnõuete tegevuskava peaks sisaldama vähemalt järgmist: a) selged ja tähtajalised …
------------+48. Tegevuskavas tuleks pöörata erilist tähelepanu siseteguritele, mis võivad takistada …
------+4.4 Tegevuskava rakendamine
---------+49. Viivisnõuete strateegia tegevuskava rakendamine peaks tuginema sobivatele poliitikatele ja …
---------+50. Krediidiasutused peaksid juhtorganile ja pädevale asutusele õigeaegselt esitama olulised …
------+4.5 Viivisnõuete strateegia integreerimine
---------+51. Kuna viivisnõuete strateegia elluviimine sõltub krediidiasutuse paljudest eri valdkondadest ja …
---------+52. Koos asutuse üldstrateegia ja eelkõige direktiivi 2013/36/EL artiklis 76 määratletud …
---------+53. Krediidiasutused peaksid viivisnõuete strateegia ja tegevuskava rakendamiseks selgelt …
---------+54. Viivisnõuete realiseerimisse kaasatud töötajatele ja juhtidele tuleb anda selged individuaalsed …
---------+55. Viivisnõuete strateegia kõik asjaomased komponendid peaksid olema täielikult kooskõlas …
---------+56. Viivisnõuete strateegia peaks olema riskijuhtimisraamistikku täielikult integreeritud. Siin …
---------+57. Krediidiasutused peaksid tagama viivisnõuete strateegia ning tegevuskava koostamise ja …
---+5. Viivisnõuete juhtimine ja seotud tegevused
------+58. Selleks et krediidiasutused saaksid tõhusalt ja jätkusuutlikult tegeleda oma viivisnõuetega …
------+59. Selles punktis sätestatakse viivisnõuete realiseerimisraamistikuga seotud juhtimise ja tegevuse …
------+60. Viivisnõuete juhtimise ja seotud tegevuste rakendamisel peaksid krediidiasutused võtma arvesse …
------+5.1 Juhtimine ja otsuste tegemine
---------+61. Krediidiasutuse üldstrateegia ja selle rakendamine peaks hõlmama viivisnõuete strateegiat ja …
---------+62. Juhtorgan ja kõrgem juhtkond peaksid pühendama oma kohustuste täitmisel piisavalt aega …
------+5.2 Viivisnõuete tegevusmudel
---------+5.2.1 Viivisnõuete realiseerimise üksused
------------+63. Selleks et piisavalt vähendada mis tahes huvide konflikti viivisnõuete haldamisel ja kasutada …
------------+64. Kui osalist kattumist laenude väljastamise protsessi otsustusorganite, juhtide või ekspertidega …
------------+65. Krediidiasutused peaksid kehtestama korra, millega tagatakse regulaarne tagasiside andmine …
------------+66. Viivisnõuete realiseerimise üksusele sobiva struktuuri kavandamisel peaksid krediidiasutused …
------------+67. Homogeensete viivisnõuete jaekliendiportfellide puhul peaksid krediidiasutused kaaluma …
------------+68. Väiksematel ja vähem keerukatel krediidiasutustel (nt need, mis on liigitatud järelevalvealase …
------------+69. Proportsionaalsuse huvides võivad väiksemad ja vähem keerukad krediidiasutused (nt need, mis on …
---------+5.2.2 Vastavusse viimine viivisnõuete elutsükliga
------------+70. Tuleks luua viivisnõuete realiseerimise üksused tagamaks, et viivisnõuete realiseerimise …
------------+71. Krediidiasutused peaksid arvesse võtma viivisnõuete elutsükli järgmisi etappe, arvestades samas …
------------+72. Sundtäitmisel olevate varade haldamine (või muude viivisnõuete täitmisest tulenevate varade …
---------+5.2.3 Riskipositsioonide rühmitamine
------------+73. EBA krediidiriski juhtimise tavade ja eeldatava krediidikahju arvestamise suunised kirjeldavad …
------------+74. Loetelu võimalikest valikukriteeriumidest, mille alusel rühmitatakse jaeviivisnõuded …
------------+75. Ettevõtete viivisnõuete portfellide puhul tuleks rühmitamist varaklassi või sektori alusel (nt …
---------+5.2.4 Personaliressursid
------------+76. Krediidiasutused peaksid kehtestama asjakohase organisatsioonilise raamistiku, mis sobib nende …
------------+77. Juhtimise ja ressursside jagamine väärtusahela teiste osadega (nt laenude väljastamine) tuleks …
------------+78. Tuginedes punktis 4.2.1 osutatud krediidiasutuse viivisnõuete enesehinnangu suutlikkusalastele …
------------+79. Krediidiasutused peaksid kooskõlas ESMA ja EBA ühiste suunistega juhtorgani liikmete ja …
------------+80. Kui ei osutu võimalikuks või tõhusaks omandada erialateadmisi ja luua taristut asutuse sees …
------------+81. Kooskõlas üldise viivisnõuete strateegia ja tegevusplaaniga peaks krediidiasutus võtma …
------------+82. Juhtorgani ja asjaomaste juhtide tulemuslikkuse mõõtmise raamistik peaks sisaldama konkreetseid …
------------+83. Krediidiasutused peaksid tasustamispoliitika ja motivatsiooniskeemi abil julgustama varajaste …
---------+5.2.5 Tehnilised vahendid
------------+84. Piisava tehnilise taristu osas peaksid krediidiasutused tagama, et kõiki viivisnõuetega seotud …
------------+85. Piisav tehniline taristu peaks võimaldama viivisnõuete realiseerimise üksustel: a) pääseda ligi …
------------+86. Tehnilise taristu asjakohasust, sealhulgas andmekvaliteeti, peaks regulaarselt hindama …
------+5.3 Kontrolliraamistik
---------+87. Juhtorgan peaks vastutama sisekontrolli raamistiku loomise ja selle asjakohasuse ja mõjususe …
---------+88. Sisekontrolli funktsioonid peaksid korrapäraselt esitama juhtorganile kirjalikke aruandeid …
---------+89. Juhtorgan peaks sisekontrolli funktsiooni tähelepanekute põhjal tegema õigeaegselt ja mõjusalt …
---------+90. Sisekontrolli raamistik peaks vastavalt EBA sisejuhtimise suunistele hõlmama kõiki kolme …
---------+91. Kontrolliraamistiku rakendamisel peaksid suuremad ja keerukamad krediidiasutused kohaldama …
---------+92. Kontrolliraamistiku rakendamisel ei pea väiksematel ja vähem keerukatel krediidiasutustel (nt …
---------+5.3.1 Esimese kaitseliini kontrollitegevused
------------+93. Krediidiasutused peaksid tagama, et esimene kaitseliin on kaasatud tegevusüksuste menetlustesse …
------------+94. Selleks et tagada asjakohaste kontrollimehhanismide rakendamine, peaks krediidiasutustel olema …
---------+5.3.2 Teise kaitseliini kontrollitegevused
------------+95. Teine kaitseliin peaks pidevalt kontrollima, kas esimeses kaitseliinis hallatakse viivisnõudeid …
------------+96. Teine kaitseliin kontrollib riskijuhtimismeetmete rakendamist viivisnõuete realiseerimise …
------------+97. Ka riskikontrolli ja vastavuskontrolli funktsioonid peaksid andma juhiseid viivisnõuetega …
---------+5.3.3 Kolmanda kaitseliini kontrollitegevused
------------+98. Kolmandal kaitseliinil — sõltumatul siseauditi funktsioonil — peaks olema piisavad teadmised …
------------+99. Viivisnõuete raamistikuga seoses peaks siseauditi funktsioon viima läbi vähemalt regulaarseid …
------------+100. Läbiviidavate kontrollide sageduse, ulatuse ja mahu kindlaksmääramisel peaksid …
------------+101. Sisekontrolli tulemuste põhjal peaks siseauditi funktsioon andma juhtorganile soovitusi, et …
------+5.4 Viivisnõuete ja nende realiseerimistegevuste jälgimine
---------+102. Järelevalvesüsteemid peaksid põhinema viivisnõuete strateegias heakskiidetud viivisnõuete …
---------+103. Krediidiasutused peaksid määratlema ja jälgima viivisnõuetega seotud tulemuslikkuse …
---------+5.4.1 Viivisnõuete parameetrid
------------+104. Krediidiasutused peaksid oma raamatupidamises tähelepanelikult jälgima viivisnõuete ja …
------------+105. Krediidiasutused peaksid teostama neid jälgimistegevusi tehingu/laenuvõtja tasandil ja …
------------+106. Krediidiasutused peaksid jälgima viivisnõuete väärtuse langust, et esitada juhtorganile …
------------+107. Krediidiasutused peaksid võrdlema viivisnõuete suhtarvu ja kaetuse näitajaid võrreldavate …
------------+108. Krediidiasutused peaksid jälgima kõrvalekaldeid eelarvest, et juhtorgan saaks aru, mis …
------------+109. Viivisnõuete sissevoolu ja väljavoolu põhinäitajad tuleks esitada juhtorganile regulaarses …
------------+110. Krediidiasutused peaksid kaaluma reitingute muutmise maatriksite kasutamist, mille abil …
------------+111. Krediidiasutused peaksid prognoosima reitingute muutumise määrasid ja nõuetekohaselt …
------------+112. Oma järelevalvetegevuses peaksid krediidiasutused kasutama asutusesisest teavet (nt sisemised …
---------+5.4.2 Laenuvõtja kaasamine ja raha kogumine
------------+113. Kui viivisnõuete realiseerimise üksused on loodud, tuleks üksuste või töötajate tõhususe …
---------+5.4.3 Makseraskuste tõttu restruktureerimise meetmed
------------+114. Viivisnõuete mõju kõrvaldamiseks või piiramiseks peaksid krediidiasutused uurima võimalust …
------------+115. Makseraskuste tõttu restruktureerimise meetmete põhieesmärk peaks olema laenuvõtja …
---------+5.4.4 Likvideerimismeetmed
------------+116. Isegi kui jätkusuutlikku restruktureerimise lahendust ei ole võimalik leida, peaksid …
------------+117. Krediidiasutused peaksid jälgima likvideerimistegevust, et töötada välja strateegiad ja …
------------+118. Krediidiasutused peaksid jälgima õigusasjade ja sundtäitmise juhtumite mahtusid ja …
------------+119. Tagatise või muud liiki garantiiga kaetud riskipositsioonide korral peaksid krediidiasutused …
------------+120. Sundtäitmisest ja muudest õigusmenetlustest tulenevate sissenõudmismäärade jälgimine peaks …
------------+121. Krediidiasutused peaksid jälgima ka hiljuti lõppenud õigusmenetluste keskmist kestust ja neist …
------------+122. Krediidiasutused peaksid hoolikalt jälgima juhtumeid, kus võlg vahetatakse laenuvõtja vara või …
---------+5.4.5 Muud jälgitavad aspektid
------------+123. Krediidiasutused peaksid jälgima viivisnõuetest tulenevat intressitulu ja oma juhtorganitele …
------------+124. Kui sundtäitmine on osa krediidiasutuse viivisnõuete strateegiast, siis tuleks oluliste …
---+6. Makseraskuste tõttu restruktureerimine
------+125. Krediidiasutused peaksid riskijuhtimises kasutama makseraskuste tõttu restruktureerimise …
------+126. Selles punktis sätestatakse makseraskuste tõttu restruktureeritud nõuete juhtimise ja seotud …
------+6.1 Makseraskuste tõttu restruktureerimise meetmed ja nende jätkusuutlikkus
---------+127. Krediidiasutused peaksid kaaluma erinevate makseraskuste tõttu restruktureerimise meetmete …
---------+128. Krediidiasutused peaksid kasutama makseraskuste tõttu restruktureerimise meetmeid, mille …
---------+129. Krediidiasutused peaksid kaaluma makseraskuste tõttu restruktureerimise meetmeid, mille kestus …
---------+130. Makseraskuste tõttu restruktureerimise meetmete lepingutingimused peaksid võimaldama …
---------+6.1.1 Jätkusuutlik vs jätkusuutmatu restruktureerimine
------------+131. Krediidiasutused peaksid eristama jätkusuutlikke makseraskuste tõttu restruktureerimise …
------------+132. Makseraskuste tõttu restruktureerimise meetmete jätkusuutlikkuse hindamisel peaksid …
------------+133. Jätkusuutlikkuse hindamine peaks põhinema laenuvõtja finantsnäitajatel ja sel ajahetkel …
------+6.2 Usaldusväärsed makseraskuste tõttu restruktureerimise protsessid
---------+6.2.1 Makseraskuste tõttu restruktureerimise poliitika
------------+134. Krediidiasutused peaksid välja töötama makseraskuste tõttu restruktureerimise meetmete …
------------+135. Krediidiasutused peaksid korrapäraselt läbi vaatama oma makseraskuste tõttu restruktureerimise …
---------+6.2.2 Makseraskuste tõttu restruktureerimise meetmete tõhusus ja mõjusus
------------+136. Krediidiasutused peaksid jälgima makseraskuste tõttu restruktureerimise meetmete kvaliteeti …
------------+137. Krediidiasutused peaksid makseraskuste tõttu restruktureerimise meetmete rakendamise protsessi …
------------+138. Krediidiasutused peaksid jälgima rakendatud makseraskuste tõttu restruktureerimise meetmete …
------------+139. Krediidiasutused peaksid jälgima makseraskuste tõttu restruktureerimise meetmetega seotud …
---------+6.2.3 Laenuvõtja tagasimaksevõime hindamine
------------+140. Enne makseraskuste tõttu restruktureerimise meetmete rakendamist peaksid krediidiasutused …
---------+6.2.4 Standardsed makseraskuste tõttu restruktureerimise tooted ja otsustusskeemid
------------+141. Krediidiasutustel peaksid olema asjakohased poliitikad ja menetlused, mis hõlmavad laenuvõtja …
------------+142. Krediidiasutused peaksid kaaluma vähem keerukate riskipositsioonidega laenuvõtjate …
---------+6.2.5 Võrdlus muude viivisnõuete realiseerimise meetmetega
------------+143. Krediidiasutused peaksid kasutama nüüdispuhasväärtuse meetodit, et määrata kindlaks …
---------+6.2.6 Makseraskuste tõttu restruktureerimise eesmärgid ja järelevalve
------------+144. Makseraskuste tõttu restruktureerimise lepingud ja dokumendid peaksid sisaldama laenuvõtja …
---+7. Viivisnõuete kajastamine
------+145. Krediidiasutused peaksid riskijuhtimises kasutama komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 680/2014 V …
------+146. Selles punktis esitatakse viivisnõuete kajastamisega seotud juhtimise ja tegevuse peamised …
------+7.1 Kriteerium „tähtajaks tasumata“
---------+147. Krediidiasutused peaksid kajastama nõudeid kui „tähtajaks tasumata“ vastavalt EBA …
------+7.2 Tõenäolise maksmata jätmise tunnused
---------+148. Krediidiasutused peaksid kajastama nõudeid kui „tähtajaks tasumata“ ja tuvastama tõenäolise …
---------+149. Krediidiasutused peaksid jälgima laenuvõtjate tagasimaksevõimet. Ettevõtjatest laenuvõtjatel …
------+7.3 Makseraskuste tõttu restruktureerimise ja laenu teenindamise seis
---------+7.3.1 Makseraskuste tõttu restruktureerimine
------------+150. Makseraskuste tõttu restruktureerimise meetmete rakendamiseks peaksid krediidiasutused suutma …
------------+151. Laenuvõtja finantsraskuste hindamine peaks põhinema ainult laenuvõtja olukorral, arvestamata …
------------+152. Nõudeid ei tuleks käsitleda makseraskuste tõttu restruktureeritud nõuetena, kui kontsessioone …
------------+153. Selliste uute tingimuste pakkumist nagu uus intressimäär, mis on soodsam kui teistel sarnase …
------------+154. Laenuvõtjad võivad nõuda oma laenude lepingutingimuste muutmist, ilma et neil oleks või võiks …
---------+7.3.2 Makseraskuste tõttu restruktureeritud nõuete liigitamine viivisnõueteks
------------+155. Makseraskuste tõttu restruktureerimise meetmete rakendamisel nõuetekohaselt teenindatavatele …
------------+156. Hinnates, kas makseraskuste tõttu restruktureeritud nõuded tuleks liigitada viivisnõueteks …
---------+7.3.3 Taastumine/väljumine viivisnõude staatusest
------------+157. Krediidiasutused peaksid viivisnõuded, sealhulgas makseraskuste tõttu restruktureeritud …
------------+158. Krediidiasutuste viivisnõuete hulka kuuluvate makseraskuste tõttu restruktureeritud nõuete …
------------+159. Kui laenuvõtjal on krediidiasutuses ka muid riskipositsioone, millele ei kohaldata …
------------+160. Tagasimaksetähtaega pikendavate lepingutingimuste olemasolu (nt põhisumma maksepuhkus) peaks …
---------+7.3.4 Identification of exposures as performing FBEs
------------+161. Kui makseraskuste tõttu restruktureeritud nõuded on liigitatud nõuetekohaselt teenindatavateks …
------------+162. Krediidiasutuse poliitikas, millega määratakse kindlaks nõuetekohaselt teenindatavad …
------------+163. Komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 680/2014 V lisa punkti 260 kohaselt toovad uued …
------+7.4 Mõiste „viivisnõuded” järjepidev kohaldamine
---------+164. Krediidiasutused peaksid kooskõlas EBA makseviivituse mõiste kohaldamise suuniste punktiga 8 …
---------+165. Krediidiasutuste poliitika peaks tagama üksikute klientide ja omavahel seotud klientide …
---------+166. Vastavalt EBA suunistele makseviivituse mõiste kohaldamise kohta peaksid krediidiasutused …
---+8. Viivisnõuete väärtuse langus ja mahakandmine
------+167. Vastavalt EBA suunistele krediidiasutuste krediidiriski juhtimise tavade ja eeldatava …
------+168. Käesolevas punktis on esitatud viivisnõuete väärtuse languse mõõtmise ja mahakandmisega seotud …
------+8.1 Viivisnõuete mahakandmine
---------+169. Vastavalt EBA suunistele krediidiasutuste krediidiriski juhtimise tavade ja eeldatava …
---------+170. Riskipositsiooni võib maha kanda enne, kui laenuvõtja suhtes võetud õiguslikud meetmed võla …
---------+171. Mahakandmine on kajastamise lõpetamine (IFRS 9.5.4.4). Kui lõpptulemusena kogutakse raha või …
---------+172. Krediidiasutused peaksid säilitama üksikasjalikud andmed kõigi portfelli tasandil tehtud …
------+8.2 Viivisnõuete väärtuse langus ja mahakandmine
---------+173. Krediidiasutused peaksid lisama oma sisepoliitikasse suunised väärtuse languse ja …
------+8.3 Väärtuse languse ja mahakandmise menetlused
---------+174. Krediidiasutused peaksid vastu võtma, dokumenteerima ja järgima usaldusväärseid poliitikaid …
---------+175. Need meetodid peaksid hõlmama ka mahakandmise ja sissenõudmise poliitikat ja menetlusi, nagu …
---------+176. Vastavalt EBA suunistele krediidiriski juhtimise tavade ja eeldatava krediidikahju arvestamise …
---------+177. Krediidiasutuse siseauditi funktsioon peaks kontrollima kasutatavat metoodikat vastavalt EBA …
---+9. Kinnis- ja vallasvara tagatise hindamine
------+178. Käesolevas punktis on esitatud viivisnõuete tagatiseks panditud kinnis- ja vallasvara väärtuse …
------+9.1 Juhtimine, menetlused ja kontrollid
---------+9.1.1 Üldpõhimõtted ja -menetlused
------------+179. Krediidiasutusel peaks olema kinnisvaratagatiste hindamiseks kirjalik poliitika ja menetlused. …
------------+180. Poliitika ja menetlused peaksid hõlmama kõigi kinnis- ja vallasvaratagatiste väärtuse …
------------+181. Juhtorgan peaks poliitika ja menetlused heaks kiitma ja need tuleks vähemalt kord aastas läbi …
---------+9.1.2 Jälgimis- ja kontrollitegevused
------------+182. Krediidiasutused peaksid vastavalt käesolevas punktis sätestatule sise- ja välishindajate …
------------+183. Asutusesiseste ja -väliste hindamiste jaoks peaksid krediidiasutused välja töötama ja …
------------+184. Lisaks peaks siseauditi funktsioon korrapäraselt läbi vaatama hindamispõhimõtete ja - …
---------+9.1.3 Kinnisvara individuaalne hindamine ja indekseerimise kasutamine
------------+185. Krediidiasutused peaksid sageli kontrollima kinnisvaratagatise väärtust vähemalt määruse (EL) …
------------+186. Tagatise väärtuse jälgimiseks ja ümberhindamist vajavate tagatiste tuvastamiseks võib kasutada …
------------+187. Indekseerimiseks kasutatavad indeksid võivad olla sisemised või välised, tingimusel et: a) …
------------+188. Kinnisvaratagatiste hindamisi ja ümberhindamisi tuleks läbi viia individuaalselt ja …
------------+189. Pädevad asutused peaksid kehtestama viivisnõuete tagatiste individuaalsele hindamisele ja …
---------+9.1.4 Hindajad
------------+190. Kõik kinnisvara hindamised, sealhulgas ajakohastatud hindamisi, peaks läbi viima sõltumatu ja …
------------+191. Välishindamiste jaoks peaksid krediidiasutused moodustama sõltumatu ja kvalifitseeritud …
------------+192. Krediidiasutused peaksid tagama, et komisjoni välishindajatel on piisav ja kehtiv erialane …
------------+193. Krediidiasutus peaks tagama, et iga hindamiskomisjoni kvalifitseeritud hindaja: a) on …
------------+194. Hindamiskomisjonil peaksid olema teadmised mitmesuguste kinnisvarasektori valdkondade kohta …
------------+195. Et piisaval määral vähendada huvide konflikti, peaksid krediidiasutused tagama, et kõik …
------------+196. Krediidiasutused peaksid tagama hindajate piisava rotatsiooni, st ühe ja sama hindaja tehtud …
------+9.2 Hindamiste sagedus
---------+197. Usaldatavusnõuete täitmise eesmärgil peaksid krediidiasutused ajakohastama kõigi tagatud …
---------+198. Tagatiste kogumit, mille suhtes kohaldatakse regulaarselt individuaalseid hindamisi ja …
---------+199. Varadel, mille ajakohastatud individuaalne hindamine tehti viimase 12 kuu jooksul (kooskõlas …
---------+200. Juhul kui turul toimuvad märkimisväärsed negatiivsed muutused ja/või kui on märke …
---------+201. Seetõttu peaksid krediidiasutused oma tagatise hindamise poliitikates ja menetlustes …
---------+202. Krediidiasutustel peaksid olema asjakohased protsessid ja süsteemid vananenud hindamiste …
------+9.3 Hindamismetoodika
---------+9.3.1 Üldised kaalutlused
------------+203. Krediidiasutused peaksid olema kindlaks määranud tagatise väärtuse hindamise meetodid iga …
------------+204. Kõiki kinnisvaratagatisi tuleks hinnata turuväärtuse või hüpoteekimisväärtuse alusel, nagu on …
------------+205. Vallasvara puhul peaksid krediidiasutused vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artikli 199 lõike …
------------+206. Vallasvara puhul peaksid krediidiasutused vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artiklis 210 …
------------+207. Kasutada ei tohiks üldisi hindamisi, mis põhinevad üksnes diskonteeritud asenduskuludel. …
------------+208. Kinnisvaratagatist tuleks hinnata kooskõlas kohaldatavate rahvusvaheliste, üleeuroopaliste ja …
---------+9.3.2 Oodatavad tulevased rahavood
------------+209. Krediidiasutused peaksid hindama diskonteeritud rahavooge kooskõlas usaldatavusnõuete ja …
------------+210. Diskonteeritud rahavoogude arvutamisel tuleks arvesse võtta juhtumeid, kus: a) laenuvõtja …
------------+211. Kui hinnang põhineb eeldusel, et laenuvõtja rahavoog põhitegevusest jätkub, sealhulgas …
------------+212. Kui hinnang põhineb eeldusel, et laenuvõtja rahavoog põhitegevusest lõpeb, tuleks tagatise …
------------+213. Lisaks eelnimetatud likvideerimiskuludele tuleks ajakohastatud hindamises kasutada kooskõlas …
------------+214. Vara hinna määramisel likvideerimise ajal tuleks arvesse võtta praeguseid ja eeldatavaid …
------------+215. Samuti tuleks võtta arvesse hüpoteegiga koormatud kinnisvara võõrandamisega seotud kaalutlusi …
------------+216. Tagatise realiseerimiseks võib kasutada nii konsensuslikke kui ka ühepoolseid (sunniviisilisi) …
------------+217. Likvideerimiskulude allahindlus peaks kajastama tagatise realiseerimise viisi, st kas tegemist …
------------+218. Turuhinna allahindlus peaks kajastama turu likviidsust ja likvideerimisstrateegiat. See ei …
------------+219. Krediidiasutused peaksid regulatiivsete omavahendite arvutamiseks ja riskikontrolliks …
------------+220. Kõik krediidiasutused peaksid välja töötama oma likvideerimiskulude ja turuhinna allahindluse …
------+9.4 Kinnisvaratagatise likvideerimisega seotud rahavoogude hindamise lisakaalutlused
---------+221. Kinnisvaratagatise likvideerimisel saadava rahavoo hindamisel peaksid krediidiasutused …
---------+222. Kui tagatise väärtust kasutatakse riskipositsiooni tagasinõutava summa hindamiseks, tuleks …
---------+223. Kui riskipositsiooni tagasinõutava väärtuse hindamiseks kasutatakse jälgitavat turuhinda …
---------+224. Krediidiasutused peaksid olema võimelised põhjendama tagasinõutava väärtuse hindamisel …
------+9.5 Järeltestimine
---------+225. Krediidiasutused peaksid usaldusväärse järeltestimise abil tõendama, et sissenõutava väärtuse …
---------+226. Teise võimalusena võivad krediidiasutused, kes kasutavad täiustatud sisereitingutel põhinevat …
------+9.6 Tagatise suhtes kohaldatavad IT-andmebaasi nõuded
---------+227. Krediidiasutustel peaksid olema tehingute andmebaasid, mis võimaldavad krediidiriski …
---------+228. Need andmebaasid peaksid hõlmama kogu asjakohast teavet krediidiasutuste tehingutega seotud …
------+9.7 Sundtäitmisel olevate varade hindamine
---------+229. Krediidiasutused peaksid tungivalt kaaluma sundtäitmisel olevate varade liigitamist müügiks …
---------+230. Saadud sundtäitmisega võõrandatud varade väärtust tuleks hinnata olenevalt sellest, kumb on …
---------+231. Kui õiglane väärtus ei põhine aktiivsel turul, vaid hindamistehnikal (2. või 3. tase), on vaja …
---------+232. Kui krediidiasutuse sundtäitmisel olev vara on veel ehitamisel ja enne vara müüki otsustatakse …
---------+233. Kui sundtäitmisel olev vara on ületanud sarnaste varade (mille jaoks on olemas aktiivne …
---------+234. Sundtäitmisele pööratud varade hindamise sagedus ja kohaldatavad menetlused peaksid järgima …
---+10. Viivisnõuete ja makseraskuste tõttu restruktureeritud nõuete haldamise järelevalvealane hindamine
------+235. Kui pädevad asutused suhtlevad krediidiasutustega järelevalvealase läbivaatamise ja hindamise …
------+236. Kui pädev asutus järeldab, et krediidiasutuse viivisnõuete strateegias puudub selgelt üks või …
------+237. Kui pädeva asutuse hinnangul vastab viivisnõuete strateegia üldjoontes lõike 236 punktide a– e …
------+238. Pädevad asutused peaksid kohaldama järelevalvealast hindamist proportsionaalselt, võttes …
------+239. Väiksema ja vähem keeruka krediidiasutuse (nt järelevalvealase läbivaatamise ja hindamise …
------+240. Pädevad asutused peaksid vaidlustama krediidiasutuste: a) Tegevuskava ja töökorda, kui on …
------+241. Arvestades halveneva krediidikvaliteedi varajase avastamise ja ennetamise tähtsust, peaksid …
------+242. Pädevad asutused peaksid hindama, kas krediidiasutused: a) on kehtestanud makseraskuste tõttu …
------+243. Pädevad asutused peaksid tagama, et krediidiasutustel on kinnisvara hindamiseks asjakohased …
------+244. Kui krediidiasutused teatavad kooskõlas punktiga 4.4 tegevuskava olulistest kõrvalekalletest …
------+245. Eespool sätestatud viivisnõuete ja makseraskuste tõttu restruktureeritud nõuete haldamise …
---+Lisa 1. Jaeviivisnõuete rühmitamise näidiskriteeriumid
------+1. Füüsiline või juriidiline isik: a) jaelaenuvõtja b) füüsilisest isikust ettevõtja c) …
------+2. Võlgnevuste tähtajaklass/viivispäevad (mida suuremad on võlgnevused, seda väiksem on võimalike …
------+3. Restruktureeritud juhtumid (restruktureeritud laenude võlgnevused, mis viitavad püsivatele …
------+4. Riskipositsiooni jääk: a) kõrge väärtus b) madal väärtus c) mitu riskipositsiooni.
------+5. Riskitase (põhineb krediidiasutuse hinnangul / käitumise punktiarvestusel / sisemistel …
------+6. Laenuvõtja käitumise põhjal: a) hooajalised tagasimaksed b) koostööaldis või koostööd mittetegev.
------+7. Laenuvõimaluse eesmärk (toodete kaupa): a) peamise elukoha ostuks võetud laen b) teise elukoha / …
------+8. Laenu valuuta.
------+9. Laenu intressimäär (kui võimalik, kaaluda kõrge intressimääraga laenude intressimäärade …
------+10. Laenuvõtja väljavaated (laenuvõtja vanus, tervis, tööhõive liik ja ajalugu, tööväljavaated …
------+11. Elukohariik/asutamisriik: a) residendid b) mitteresidendid.
------+12. Aluseks oleva tagatise asukoht: a) maa- või linnapiirkond b) kõrgelt hinnatud asukoht …
------+13. Aluseks oleva tagatise liik: a) maa: i. ehituskrunt ii. põllumajandusmaa b) hoone: i. maja ii. …
------+14. Laenusumma ja tagatisvara väärtuse suhtarvu alusel: a) madala laenusumma ja tagatisvara …
------+15. Erakorralised juhtumid (nt terviseprobleemid, lahuselu, lahutus).
------+16. Laenuvõtja krediidivõimelisuse hindamine: a) saab lubada laenu tagasimaksmist vs ei saa seda …
---+Lisa 2. Viivisnõuete jälgimisparameetrite võrdlusalused
------+Viivisnõuete jälgimisparameetrite võrdlusalused
------+Viivisnõuete parameetrid
------+Viivisnõuete jälgimisparameetrite võrdlusalused
------+Sissenõudmistegevus
------+Makseraskuste tõttu restruktureerimise meetmed
------+Viivisnõuetest tulenev kasum ja kahjum
------+Profits and loss (P&L) items stemming from NPEs
---+Lisa 3. Muud jälgimisparameetrid
------+Teave laenuvõtja kohta välistest allikatest
------+Teave laenuvõtja kohta siseallikatest
------+Teave laenuvõtja kohta välistest allikatest
------+Teave portfelli kohta
---+Lisa 4. Viivisnõuetega seotud üldised poliitikad
---+Lisa 5. Võimalikud makseraskuste tõttu restruktureerimise meetmed
------+1. Ainult intressid Kindlaksmääratud lühikese Seda meedet tuleks pidada ajavahemiku jooksul …
------+2. Vähendatud maksed Tagasimaksete summa Vt „1. Ainult intressid”. vähendamine Kui vähendatud …
------+3. Maksepuhkus/maksemoratoorium Kokkulepe, mis võimaldab Vt „1. Ainult intressid.” laenuvõtjale …
------+4. Võlgnevuste/intresside Võlgnevuste ja/või kogunenud Meedet tuleks võimaldada/pidada …
------+5. Intressimäära vähendamine Püsiv (või ajutine) Kõrge intressimääraga intressimäära (nii …
------+6. Tähtaja pikendamine Laenu tähtaja pikendamine (st Kui laenuvõtja suhtes laenu viimase …
------+7. Lisatagatis Restruktureerimisprotsessi See meede ei ole jätkusuutlik osana ja selleks, et …
------+8. Müük kokkuleppe alusel / toetatud Krediidiasutus ja laenuvõtja Krediidiasutused peaksid pärast …
------+9. Maksegraafiku muutmine Olemasolev kokkulepitud Erinevad tagasimaksevõimalused tagasimaksegraafik …
------+10. Valuuta konverteerimine Kui riskipositsiooni valuuta Krediidiasutused peaksid viiakse …
------+11. Muud lepingutingimuste/klauslite Kui krediidiasutus vabastab muudatused laenuvõtja laenulepingu …
------+12. Refinantseerimine / uued Uue rahastamiskorra See ei ole tavaliselt jätkusuutlik laenuvõimalused …
------+13. Võlgade konsolideerimine Mitme nõude See ei ole tavaliselt jätkusuutlik kombineerimine üheks …
------+14. Võlgade osaline või täielik Krediidiasutus kaotab õiguse Seda meedet tuleks kasutada …
English - European Union - Financial Industry -

Suunised Suunised viivisnõuete ja makseraskuste tõttu restruktureeritud nõuete haldamise kohta (EBA/GL/2018/06)

Suunised Suunised viivisnõuete ja makseraskuste tõttu restruktureeritud nõuete haldamise kohta (EBA/GL/2018/06)

https://www.eba.europa.eu/activities/single-rulebook/regulatory-activities/credit-risk/guidelines-management-non-performing – PDF

1. Ülevaade

,
Pealkiri Regulatsioon
1. Järgimis- ja aruandluskohustus

1. Järgimis- ja aruandluskohustus

2. Sisu, kohaldamisala ja mõisted

2. Sisu, kohaldamisala ja mõisted

3. Rakendamine

3. Rakendamine

4. Viivisnõuete strateegia

4. Viivisnõuete strateegia

5. Viivisnõuete juhtimine ja seotud tegevused

5. Viivisnõuete juhtimine ja seotud tegevused

6. Makseraskuste tõttu restruktureerimine

6. Makseraskuste tõttu restruktureerimine

7. Viivisnõuete kajastamine

7. Viivisnõuete kajastamine

8. Viivisnõuete väärtuse langus ja mahakandmine

8. Viivisnõuete väärtuse langus ja mahakandmine

9. Kinnis- ja vallasvara tagatise hindamine

9. Kinnis- ja vallasvara tagatise hindamine

10. Viivisnõuete ja makseraskuste tõttu restruktureeritud nõuete haldamise järelevalvealane hindamine

10. Viivisnõuete ja makseraskuste tõttu restruktureeritud nõuete haldamise järelevalvealane hindamine

Lisa 1. Jaeviivisnõuete rühmitamise näidiskriteeriumid

Lisa 1. Jaeviivisnõuete rühmitamise näidiskriteeriumid

Lisa 2. Viivisnõuete jälgimisparameetrite võrdlusalused

Lisa 2. Viivisnõuete jälgimisparameetrite võrdlusalused

Lisa 3. Muud jälgimisparameetrid

Lisa 3. Muud jälgimisparameetrid

Lisa 4. Viivisnõuetega seotud üldised poliitikad

Krediidiasutused peaksid välja töötama ja korrapäraselt läbi vaatama viivisnõuete juhtimisraamistikuga seotud poliitikad ning kontrollima nendest kinnipidamist.

Selleks et rakendada krediidiasutuse strateegiat (sealhulgas viivislaenude strateegiat ja tegevuskava, kui asjakohane), tuleks kehtestada järgmised poliitikad, võttes arvesse proportsionaalsuse põhimõtet.

Võlgnevuste haldamise poliitika

Selle poliitikaga tuleks sätestada krediidiasutuse viivisnõuete tegevusmudel (vt punkt 5.2), mis sisaldab vähemalt järgmisi elemente:

  • • viivisnõuete realiseerimise üksuste struktuur ja kohustused koos selgete juhistega üleandmise kohta ja viide nõuete rühmitamisele (vt punkt 5.2.3);
  • • seotud funktsioonide järgitavad menetlused, mis peaksid hõlmama vähemalt järgmist:
  • - menetlused ja üleandmiskriteeriumid, mida tuleb järgida võlgnevuse, varajase võlgnevuse ja hilise võlgnevuse igas etapis;
  • - menetlused, mida tuleb järgida, kui laenuvõtja on liigitatud koostööd mittetegevaks ja/või mittejätkusuutlikuks, ja kriteeriumid laenuvõtja selliseks liigitamiseks;
  • - igas etapis laenuvõtjaga suhtlemine, mis tuleks viia kooskõlla asjaomase riigi

õigusraamistikuga (nt tegevusjuhendiga);

  • - kasutatavad jälgimisvahendid ja -meetodid;
  • • personali- ja tehniliste vahendite nõuded;
  • • aruanded, mida koostatakse asutusesiseselt järelevalve eesmärgil ja juhtorganile ajakohastatud teabe korrapäraseks esitamiseks.

Krediidiasutuste võlgnevuste haldamise poliitika väljatöötamisel tuleks arvesse võtta direktiivi 2014/17/EL artikli 28 sätteid, eelkõige EBA suuniste sätteid võlgnevuste ja turulepääsu piiramise kohta. Makseraskuste tõttu restruktureerimise poliitika

Punktis 6.2.1 kirjeldatud makseraskuste tõttu restruktureerimise poliitikas tuleks sätestada vähemalt:

  • • Vajalik finants- ja mittefinantsdokumentatsioon, mida eri liiki laenuvõtjad peavad esitama, et vastutav krediidiametnik saaks tõendada tagasimaksevõimet põhisumma ja intressipõhiselt.
  • • Krediidi tagasimaksevõime miinimumparameetrid ja suhtarvud, mida krediidiametnik peab rakendama portfelli-, toote- või sektoripõhiselt, et laenuvõtja tagasimaksevõimet täielikult hinnata; sektoripõhised suunised, kuidas kehtestada peamised sektorispetsiifilised finantsnäitajad ja suhtarvud (väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted ning ettevõtted).
  • • Laenuvõtjale kõige sobivama makseraskuste tõttu restruktureerimise lahenduse kindlaksmääramise ja rakendamise protsess:
  • - Jaeklientide jaoks tuleb kasutada otsustusskeeme. Jaeklientide menetlus peaks olema kooskõlas EBA suunistega võlgnevuste ja turulepääsu piiramise kohta. Kui tegemist on mittejaeklientidega ja otsustusskeemi kasutamine ei ole asjakohane, peaks poliitika andma krediidiametnikule selged juhised, kuidas hinnata makseraskuste tõttu restruktureerimise sobivust.
  • - Sellistele laenuvõtjatele, kelle jaoks lahendust ei ole võimalik leida (mittejätkusuutlikud ja/või koostööd mittetegevad laenuvõtjad), tuleks kehtestada tähtajaline protsess ja menetlus, millega sellised laenuvõtjad antakse üle likvideerimise eest vastutavatele viivisnõuete realiseerimise üksustele.
  • • Makseraskuste tõttu restruktureerimise lühi- ja pikaajaliste meetmete kogum, mida on kirjeldatud punktis 6.
  • • Selge juhis krediidiametnikule tagatise ümberhindamise nõuete kohta kooskõlas punktiga 9.
  • • Otsustamisprotsess, heakskiitmise tasemed ja menetlused iga makseraskuste tõttu restruktureerimise meetme liigi ja riskipositsiooni suuruse kohta.
  • • Protsess ja menetlus makseraskuste tõttu restruktureerimise lahenduste ja laenuvõtja restruktureerimisjärgse tegevuse jälgimiseks, sealhulgas laenuvõtja läbivaatamise sagedus, korduvate makseviivituste määratlus, ümberhindamise protsess ja korduvatest makseviivitustest teavitamise nõuded.
  • • Hinnapoliitika iga makseraskuste tõttu restruktureerimise meetme ja laenuvõtja liigi jaoks.

Võlgade sissenõudmise / jõustamise poliitika

Võlgade sissenõudmise eest vastutavad viivisnõuete realiseerimise üksused peaksid võtma õigeaegselt kõige asjakohasemaid meetmeid, et kindlaksmääratud ajavahemiku jooksul viivisnõudeid mõjusalt vähendada. Võlgade sissenõudmise poliitikas tuleks kooskõlas viivislaenude strateegiaga käsitleda vähemalt järgmist:

  • • Võimalike variantide hulk iga tagatise liigi kohta. Soovituslikult võiks kaaluda järgmist (ei ole loetletud järjekorras):
  • - vara vabatahtlik müük (laenuvõtja hakkab uuesti koostööd tegema ja nõustub vara müüma);
  • - vara sunniviisiline müük pankrotihaldurite või kohtumenetluste kaudu (vara ei hoita krediidiasutuse bilansis);
  • - vara sundtäitmine (vara hoitakse krediidiasutuse bilansis);
  • - võlgade sissenõudmine (sisemine või väline);
  • - võla vahetamine varade/aktsiate vastu;
  • - laenu/laenuportfelli müük kolmandale isikule.
  • • Menetlus, millega valitakse kõige asjakohasem sissenõudmise võimalus ning sise- ja välisekspertide rühm, kes kaasatakse otsuse tegemisse.
  • • Sissenõudmise võimaluse valikul tuleks võtta arvesse tagatise olemasolu, juriidiliste dokumentide liiki, laenuvõtja liiki, kohalikke turutingimusi ja makromajanduslikke väljavaateid, kehtivat õigusraamistikku ja iga valikuvõimaluse puhul võimalikke varasemaid sissenõudmismäärasid võrreldes iga valikuvõimalusega kaasnevate kuludega.
  • • Koostööst hoiduvate laenuvõtjate selge määratlus või viide seotud poliitikale, kus see on määratletud.
  • • Krediidiasutuse käsutuses olevate erinevate sissenõudmise võimaluste jaoks võlgade sissenõudmise protsessi iga etapi selgelt määratletud heakskiitmismenetlus.
  • • Riskikontrolli ja siseauditi osakondade roll menetluses ja järelevalveprotsessis.

Tagatise likvideerimise korral tuleks kehtestada järgmine poliitika:

  • • Varade hindamisel kasutatav meetod (kooskõlas punktiga 9.7), sealhulgas kohaldatavad likvideerimiskulud. Likvideerimiskulud peaksid olema kooskõlas punktis 9.3.3 sätestatud nõuetega.
  • • Sise- või välisekspertide kaasamine.
  • • Piirmäärad
  • - varade summale, mida krediidiasutus saab mis tahes ajahetkel hoida, võttes arvesse kapitalinõuete direktiivis määratletud riskide kontsentreerumise piiranguid ja tööstusharu, näiteks kinnisvarasektori, kontsentratsiooniriski;
  • - sundtäitmisega võõrandatud või sundtäitmisel olevate varade summale, mille krediidiasutus saab teatud aja jooksul omandada.
  • • Sundtäitmisega võõrandamise järgne menetlus müügistrateegia väljatöötamiseks ja rakendamiseks ning üksus, kes vastutab krediidiasutuses asjaomaste varade haldamise eest (selle võib kehtestada ka eraldiseisvas varade sundtäitmise/väljanõudmise poliitikas).

Krediidiasutused peaksid kaaluma koostööd teiste võlausaldajatega laenuvõtjate suhtes, kellel on viivisnõuded mitme võlausaldaja juures; tavaliselt on tegemist ettevõtjatest laenuvõtjatega. Seetõttu peaksid krediidiasutused kehtestama selge läbirääkimiste ja koostöö korra teiste finantseerimisasutustega (või muude kolmandate isikutega), kellele laenuvõtja on võlgu.

Tagatispoliitika

Võttes arvesse krediidiriski maandamise olulisust viivisnõuete realiseerimise protsessis, peaksid krediidiasutused välja töötama selge ja järjepideva tagatispoliitika, sealhulgas varade sundtäitmise poliitika. Poliitika peaks hõlmama kõigi tagatiste liikide haldamist, hindamist ja aruandlust. Võttes arvesse teatud liiki tagatiste keerukust ja spetsialiseerumist, peaksid krediidiasutused poliitika väljatöötamisse ja läbivaatamisse kaasama väliseksperte. Krediidiasutused peaksid tagama, et kõiki portfellis olevaid sarnaseid tagatisi hallatakse ja hinnatakse järjekindlalt vastavalt punktile 9.

Viivisnõuete jälgimispoliitika

Tuleks kehtestada spetsiaalne poliitika, milles täpsustatakse muu hulgas järgmist:

  • • eri liiki järeldustele reageerimiseks vajalike meetmete liigid;
  • • eskalatsioonimenetlused;
  • • aruandluse põhielemendid, sagedus ja vastuvõtjad;
  • • üleandmiskriteeriumid / viide viivislaenude menetlustele.

Tegevuse edasiandmise / viivislaenude teenindamise poliitika

Teenuste edasiandmiseks kolmandatele isikutele tuleks kehtestada eraldi poliitika, kui see on asjakohane. See peaks hõlmama vajalikke menetlusi teenuseosutajate valimiseks, lepingute sõlmimiseks vajalikku õiguslikku sisu ning tegevuse edasiandmise lepingutega seotud otsustusprotsessi ja nende lepingute järelevalvet.

Lisa 5. Võimalikud makseraskuste tõttu restruktureerimise meetmed

Makseraskuste tõttu Kirjeldus Jätkusuutlikkus ja muud

1.1 Viited

1.2 Tuvastatud nõuded

1.3 Seotud standardid

2. Tuvastatud nõuded

Nõuded
Allikas Nõue

3. Seotud standardid

Standardid
Allikas Nõue

Lingitud teemad

  • EBA - Published by the European Banking Authority at https://www.eba.europa.eu/