4.2 Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise eest vastutava isiku roll ja vastutus

Otsustades rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise eest vastutava isiku määramise üle vastavalt direktiivi (EL) 2015/849 artikli 8 lõikele 4, peaks juhtorgan arvestama krediidi- või finantseerimisasutuse tegevuse ulatust ja keerukust ning tema rahapesu ja terrorismi rahastamisega seotud riske vastavalt punktis 4.2.2 sätestatud kriteeriumidele.

Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise järelevalve eest vastutav isik tuleks nimetada ametisse juhtkonna tasandil. Tal peaksid olema piisavad volitused, et omal algatusel esitada järelevalve- ja juhtimisfunktsiooni täitvale juhtorganile kõik vajalikud või asjakohased meetmed rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise sise-eeskirjade järgimise ja tõhususe tagamiseks.

Kui rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise eest vastutav isik määratakse kooskõlas direktiivi (EL) 2015/849 artikli 8 lõikega 4, peaks juhtorgan määrama, kas seda rolli täidetakse täistööajaga või kas seda võib täita töötaja või ametnik lisaks oma olemasolevatele ülesannetele krediidi- või finantseerimisasutuses.

Kui rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise eest vastutava isiku ülesanded antakse ametnikule või töötajale, kellel on krediidi- või finantseerimisasutuses juba muid ülesandeid või funktsioone, peaks juhtorgan tuvastama ja kaalutlema võimalikke huvide konflikte ning võtma vajalikke meetmeid nende vältimiseks või, kui see ei ole võimalik, nende juhtimiseks. Juhtorgan peaks tagama, et asjaomane isik saab pühendada piisavalt aega rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise eest vastutava isiku ülesannete täitmisele.

Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise eest vastutav isik peaks nõudmise korral olema pädevale asutusele ja rahapesu andmebüroole kättesaadav ning peaks seetõttu olema lepinguline töötaja ja töötama riigis, kus krediidi- või finantseerimisasutus on asutatud.

Kui see vastab krediidi- või finantseerimisasutusega seotud rahapesu ja terrorismi rahastamise riskile ja riigisisese õigusega lubatud ulatuses, võib rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise eest vastutava isiku tööle võtta teises jurisdiktsioonis. Sellistel juhtudel peaks krediidi- või finantseerimisasutusel olema vajalikud süsteemid ja kontrollid, millega tagatakse, et rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise eest vastutaval isikul on juurdepääs kogu oma ülesannete täitmiseks vajalikule teabele ja süsteemidele ning ta on valmis kohtuma viivitamata kohaliku rahapesu andmebüroo ja pädeva asutusega. Samuti peaks krediidi- või finantseerimisasutus suutma oma pädevale asutusele tõendada, et tema poolt sellega seoses kehtestatud meetmed on piisavad ja tõhusad.

Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise järelevalve eest vastutav isik peaks suutma määrata ja delegeerida punktis 4.2.4 sätestatud ülesandeid teistele ametnikele ja töötajatele, kes tegutsevad tema juhtimisel ja järelevalve all, tingimusel et lõplik vastutus nende ülesannete tõhusa täitmise eest jääb rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise eest vastutavale isikule.

Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise eest vastutav isik peaks olema osa teisest kaitseliinist ja seega osa sõltumatust funktsioonist ning täidetud peaksid olema järgmised tingimused:

• a) Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise eest vastutav isik peaks olema sõltumatu tema kontrollitavatest äriliinidest või -üksustest ning ta ei tohi alluda isikule, kes vastutab mis tahes sellise äriliini või -üksuse juhtimise eest.
• b) Krediidi- või finantseerimisasutus on kehtestanud sisekorra, millega tagatakse, et rahapesu ja terrorismi rahastamise eest vastutaval isikul on alati piiramatu ja otsene juurdepääs kogu teabele, mida on vaja tema ülesannete täitmiseks. Otsuse, mis teavet ta sellega seoses vajab, peaks tegema rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise eest vastutava isik üksi.
• c) Olulise intsidendi korral peaks rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise eest vastutaval isikul olema võimalus teatada sellest ja otsene juurdepääs järelevalvefunktsiooni täitvale juhtorganile või kõrgemale juhtkonnale, kui juhtorganit ei ole. 4.2.2 Proportsionaalsuskriteeriumid rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise eest vastutava eraldi isiku määramiseks

Krediidi- või finantseerimisasutus peaks määrama rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise eest vastutava eraldi isiku, v.a kui ta on füüsilisest isikust ettevõtja või kui tal on väga piiratud arv töötajaid või kui punktis 33 sätestatud põhjused põhjendavad määramata jätmist.

Kui juhtorgan otsustab mitte määrata rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise eest vastutavat eraldi isikut, peaks otsus olema põhjendatud ja dokumenteeritud ning see peaks olema selgesõnaliselt seotud vähemalt järgmiste kriteeriumidega:

• a) krediidi- või finantseerimisasutuse äritegevuse laad ja sellega seotud rahapesu ja terrorismi rahastamise riskid, arvestades tema geograafilist riskipositsiooni, kliendibaasi, turustuskanaleid ning tooteid ja teenuseid;
• b) tema tegevuse maht jurisdiktsioonis, klientide arv, tehingute arv ja maht ning täistööajale taandatud töötajate arv;
• c) krediidi- või finantseerimisasutuse õiguslik vorm, sh kas krediidi- või finantseerimisasutus kuulub kontserni.

Kui rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise eest vastutavat eraldi isikut ei määrata, peaks krediidi- või finantseerimisasutus korraldama rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise eest vastutava isiku ülesannete täitmise (vt allpool punkt 4.2.4 rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise järelevalveametniku ülesannete ja rolli kohta) kas punktis 4.1.3 osutatud juhtorgani liikme või punktis 4.1.4 osutatud rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise eest vastutava kõrgema juhi poolt, või tööülesannete edasiandmise korras, nagu on osutatud punktis 4.2.6, või eelmisi valikuid ühendades.

Kui rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise eest vastutav isik tegutseb kontserni vähemalt kahe üksuse heaks või talle antakse muid ülesandeid, peaks krediidi- või finantseerimisasutus tagama, et sellised mitu ametikohta võimaldavad rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise eest vastutaval isikul oma ülesandeid tõhusalt täita. Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise eest vastutav isik peaks tegutsema eri üksuste heaks ainult siis, kui üksused kuuluvad samasse kontserni. Ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjate sektori⁵ eripära tõttu võib rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise eest vastutav isik teenindada mitut fondi. 4.2.3 Sobivus, oskused ja asjatundlikkus

⁵ „Ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtja“ ehk „investeerimisfond“ – Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuli 2009. aasta direktiivi 2009/65/EÜ (vabalt võõrandatavatesse väärtpaberitesse ühiseks investeeringuks loodud ettevõtjaid (eurofondid) käsitlevate õigus- ja haldusnormide kooskõlastamise kohta) artikli 1 lõikes 2 määratletud eurofond või Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2011/61/EL artikli 4 lõike 1 punktis a määratletud alternatiivne investeerimisfond.

Seoses direktiivi (EL) 2015/849 artikli 8 lõike 4 punktis a osutatud töötajate kontrolliga peaksid krediidi- või finantseerimisasutused enne määramist hindama, kas rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise eest vastutaval isikul on:

• a) tema ülesannete täitmiseks vajalik maine, ausus ja usaldusväärsus;
• b) asjakohased rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise oskused ja asjatundlikkus, sealhulgas teadmised kohaldatavast rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise õiguslikust ja regulatiivsest raamistikust ning rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise poliitika, kontrollide ja menetluste rakendamisest;
• c) piisavad teadmised ja arusaam krediidi- või finantseerimisasutuse ärimudeliga seotud rahapesu ja terrorismi rahastamise riskidest, et tõhusalt täita oma ülesandeid;
• d) rahapesu ja terrorismi rahastamise riskide tuvastamise, hindamise ja juhtimisega seotud asjakohased kogemused; ning
• e) piisav aeg ja tööstaaž, et täita oma ülesandeid tõhusalt, sõltumatult ja autonoomselt.

Krediidi- või finantseerimisasutused peaksid tagama, et rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise vastavuskontrolli funktsioon toimib pidevalt osana tema üldisest talitluspidevuse juhtimisest. See peaks tagama võimaluse, et rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise eest vastutav isik lõpetab oma ülesannete täitmise, ning piisavate oskuste ja teadmistega delegaadi olemasolu rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise eest vastutava isiku ülesannete ülevõtmiseks juhul, kui ta viibib mõnda aega eemal või kui tekib kahtlus rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise eest vastutava isiku aususes.

4.2.4 Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise eest vastutava isiku ülesanded ja roll

Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise eest vastutava isiku roll ja vastutus peavad olema selgelt määratletud ja dokumenteeritud.

• a. Riskihindamise raamistiku väljatöötamine

Seoses direktiivi (EL) 2015/849 artikli 8 lõikes 1 osutatud riski tuvastamise ja hindamisega peaks rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise eest vastutav isik töötama välja rahapesu ja terrorismi rahastamise riski hindamise raamistiku kogu tegevust hõlmavate ja üksikute rahapesu ja terrorismi rahastamise riskitegurite kohta ning säilitama selle kooskõlas EBA suunistega rahapesu ja terrorismi rahastamise riskitegurite kohta⁶ .

⁶ EBA muudetud suunised rahapesu ja terrorismi rahastamise riskitegurite kohta: EBA/GL/2021/02

Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise eest vastutav isik peaks teatama kogu tegevust hõlmava ja üksiku rahapesu ja terrorismi rahastamise riski hindamise tulemustest juhtorganile juhtorgani liikme kaudu või otse rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise eest vastutavale kõrgemale juhile, kui ta peab seda vajalikuks. Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise eest vastutav isik peaks tegema juhtorganile ettepaneku meetmete kohta, mida võtta nende riskide maandamiseks. Uue toote või teenuse turuletoomist või olemasolevate oluliste muudatuste tegemist, uue turu arendamist või uute tegevuste ettevõtmist ei tohiks alustada, enne kui on olemas piisavad vahendid seonduvate riskide mõistmiseks ja juhtimiseks ning neid vahendeid on tõhusalt rakendatud.

• b. Poliitika ja menetluste väljatöötamine

Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise eest vastutav isik peaks tagama asjakohaste poliitika ja menetluste kehtestamise, ajakohastamise ja tõhusa rakendamise. Poliitika ja menetlused peaks olema vastavuses krediidi- või finantseerimisasutuse tuvastatud rahapesu ja terrorismi rahastamise riskidega. Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise eest vastutav isik peaks vähemalt:

• a) sätestama rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise poliitika ja menetlused, mille krediidi- või finantseerimisasutus peab vastu võtma, ning direktiivi (EL) 2015/849 artikli 8 lõike 4 kohaselt rakendatavad kontrollid ja süsteemid;
• b) tagama, et krediidi- või finantseerimisasutus rakendab tulemuslikult rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise poliitikat ja menetlusi, nagu on selgitatud punktis d „Vastavuse kontroll“;
• c) tagama, et rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise poliitika ja menetlused vaadatakse korrapäraselt läbi ning vajaduse korral muudetakse või ajakohastatakse;
• d) tegema ettepanekuid, kuidas käsitleda mis tahes muudatusi õiguslikes või regulatiivsetes nõuetes või rahapesu ja terrorismi rahastamise riskides ning kuidas kõige paremini kõrvaldada kontrolli või järelevalve käigus tuvastatud puudusi või puudujääke.

Direktiivi (EL) 2015/849 artikli 8 lõikes 4 osutatud poliitika, kontrollid ja menetlused peaksid hõlmama vähemalt järgmist:

• a) kogu tegevust hõlmava ja individuaalse rahapesu ja terrorismi rahastamise riski hindamise metoodikat;
• b) kliendi suhtes rakendatavaid hoolsusmeetmeid, sealhulgas EBA muudetud suuniseid rahapesu ja terrorismi rahastamise riskitegurite kohta⁷ , ning klientide heakskiitmise protsessi, nagu on selgitatud allpool punktis c, mis käsitleb kliente, eelkõige suure riskiga klientide korral;
• c) sisearuandlust (ebatavaliste tehingute analüüs) ja kahtlaste tehingute teadete esitamist rahapesu andmebüroole;
• d) dokumenteerimist; ning
• e) sätteid rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise järelevalve kohta, nagu kirjeldatakse punktis d „Vastavuskontroll“.
• c. Kliendid, sh suure riskiga kliendid

⁷ Suunised, milles käsitletakse kliendi suhtes rakendatavaid hoolsusmeetmeid ning tegureid, mida krediidi- ja finantseerimisasutused peaksid arvestama üksikute ärisuhete ning juhutehingute rahapesu ja terrorismi rahastamise riski hindamisel („Rahapesu ja terrorismi rahastamise riskitegurite suunised“) vastavalt direktiivi (EL) 2015/849 artiklile 17 ja artikli 18 lõikele 4: EBA/GL/2021/02

Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise eest vastutava isikuga tuleks konsulteerida, enne kui kõrgem juhtkond teeb lõpliku otsuse uute suure riskiga klientidega ärisuhte loomise kohta või ärisuhte säilitamise kohta suure riskiga klientidega kooskõlas krediidi- või finantseerimisasutuse riskipõhiste rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise sisepoliitikaga, ning eelkõige olukordades, kus selge sõnaga nõutakse kõrgema juhtkonna heakskiitu direktiivi (EL) 2015/849 kohaselt. Kui kõrgem juhtkond otsustab rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise eest vastutava isiku nõuandeid mitte järgida, peaks ta oma otsuse nõuetekohaselt dokumenteerima ja näitama, kuidas ta kavatseb rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise eest vastutava isiku tõstatatud riske maandada.

• d. Vastavuskontroll

Teise kaitseliinina peaks rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise eest vastutav isik kontrollima, kas krediidi- või finantseerimisasutuse rakendatavad meetmed, poliitika, kontrollid ja menetlused vastavad krediidi- või finantseerimisasutuse rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise kohustustele. Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise eest vastutav isik peaks jälgima ka äriliinide ja üksuste (esimene kaitseliin) rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise kontrolli tõhusat kohaldamist.

Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise eest vastutav isik peaks tagama, et rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise raamistikku ajakohastatakse vajaduse korral ning igal juhul siis, kui avastatakse puudusi, ilmnevad uued riskid või on muutunud õiguslik või reguleeriv raamistik.

Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise eest vastutav isik peaks soovitama juhtorganile parandusmeetmeid, mida tuleb võtta, et kõrvaldada tuvastatud puudused krediidi- või finantseerimisasutuse rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise raamistikus, sealhulgas pädevate asutuste või sise- või välisaudiitorite tuvastatud puudused.

• e. Aruandlus juhtorganile

Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise eest vastutav isik peaks nõustama juhtorganit seoses meetmetega, mis tuleks võtta kehtivatele õigusaktidele, eeskirjadele, nõuetele ja standarditele vastavuse tagamiseks, ning andma oma hinnangu õigusliku või regulatiivkeskkonna mis tahes muudatuste võimalikule mõjule krediidi- või finantseerimisasutuse tegevusele ja vastavuskontrolli raamistikule.

Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise eest vastutav isik peaks juhtima rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise eest vastutava juhtorgani liikme või kõrgema juhi tähelepanu:

• a) valdkondadele, kus rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise kontrolli tuleks rakendada või täiustada;
• b) punktiga a seoses soovitatud asjakohastele täiustustele;
• c) igale olulise parandusmeetmete programmi eduaruandele vähemalt kord aastas osana punktis 50 osutatud tegevusaruandest ning vajaduse korral või perioodiliselt, olenevalt parandustest, andma teavet rahapesu ja terrorismi rahastamise riskidele avatuse taseme kohta ning nende riskide vähendamiseks ja tõhusaks juhtimiseks võetud või soovitatud meetmete kohta;
• d) kas rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise vastavuskontrolli funktsioonile eraldatud inim- ja tehnilised ressursid on ebapiisavad ja kas neid tuleks tugevdada.

Krediidi- või finantseerimisasutus peab olema valmis jagama pädeva asutusega punktis 50 osutatud tegevusaruande koopiat.

Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise eest vastutav isik peaks vähemalt kord aastas koostama tegevusaruande. Tegevusaruanne peaks olema proportsionaalne krediidi- või finantseerimisasutuse tegevuse ulatuse ja laadiga. Tegevusaruanne võib asjakohasel juhul põhineda teabel, mis on juba saadetud riiklikele pädevatele asutustele muude aruannetena. Tegevusaruanne peaks sisaldama vähemalt järgmist teavet:

1) rahapesu ja terrorismi rahastamise riskihindamise kohta:

• a) kokkuvõte direktiivi (EL) 2015/849 artiklis 8 osutatud kogu tegevust hõlmava rahapesu ja terrorismi rahastamise riskihindamise peamistest järeldustest, kui selline uuendamine on tehtud viimase aasta jooksul, ning kinnitus, kas pädev asutus nõudis selle esitamist aruandeaasta kohta;⁸
• b) selliste muudatuste kirjeldus, mis on seotud krediidi- või finantseerimisasutuse poolt kliendi individuaalse riskiprofiili hindamiseks kasutatud meetodiga, rõhutades, kuidas selline muutus on kooskõlas krediidi- või finantseerimisasutuse kogu tegevust hõlmava rahapesu ja terrorismi rahastamise riski hindamisega;
• c) klientide liigitamine riskikategooriate kaupa, sealhulgas kliendifailide arv riskikategooriate

• d) teave ja statistilised andmed järgmise kohta:

2) Ressursside kohta:

• e) rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise organisatsioonistruktuuri lühikirjeldus ning asjakohasel juhul viimase aasta jooksul tehtud mis tahes olulised muudatused ja nende aluspõhjendused;
• f) krediidi- või finantseerimisasutuse poolt rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise vastavuskontrollifunktsiooni täitmiseks eraldatud inim- ja tehniliste ressursside lühikirjeldus;
• g) kui asjakohane, edasiantud rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise protsesside loetelu koos krediidi- või finantseerimisasutuse poolt nende tegevuste suhtes tehtud järelevalve kirjeldusega.

3) Poliitika ja menetluste kohta:

• h) kokkuvõte aasta jooksul võetud olulistest meetmetest ja vastuvõetud menetlustest, sealhulgas aruandlusaastal tuvastatud soovituste, probleemide, puuduste ja eeskirjade eiramiste lühikirjeldus;
• i) nõuetele vastavuse järelevalve meetmete kirjeldus, mida tehakse selleks, et hinnata krediidi- või finantseerimisasutuse rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise poliitika, kontrollide ja menetluste kohaldamist krediidi- või finantseerimisasutuse töötajate, vahendajate, turustajate ja teenuseosutajate poolt, samuti krediidi- või finantseerimisasutuse poolt rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise eesmärgil kasutatavate järelevalvevahendite piisavust;
• j) peetud rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise koolituste kirjeldus ning järgmise aasta koolituskava;
• k) rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise eest vastutava isiku järgmise aasta tegevuskava;
• l) rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamisega seotud sise- ja välisauditite tähelepanekud ning mis tahes saavutused, mida krediidi- või finantseerimisasutus on nende tähekepanekutega tegelemisel teinud;
• m) järelevalvetegevus, sealhulgas pädeva asutuse teabevahetus krediidi- või finantseerimisasutusega, esitatud aruanded, tuvastatud rikkumised ja kehtestatud sanktsioonid koos sellega, kuidas krediidi- või finantseerimisasutus kohustub tuvastatud rikkumised heastama, ning parandusmeetmete võtmise etapiga, ilma et see piiraks mis tahes muu perioodilise aruande kohaldamist, mida võidakse nõuda järelevalvetegevuse või parandusmeetmete võtmise korral.
• f. Kahtlastest tehingutest teatamine

⁸ Vt EBA suunised rahapesu ja terrorismi rahastamise riskitegurite kohta riskihindamiste läbiviimisel (EBA/GL/2021/02).

Seoses direktiivi (EL) 2015/849 artikli 33 lõike 2 kohase rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise eest vastutava isiku kohustusega edastada nimetatud artikli lõikes 1 osutatud teavet, peaks ta tagama, et teistel töötajatel, kelle abi selle ülesande aspektide täitmisel palutakse, on oskused, teadmised ja sobivus selle ülesande täitmiseks. Nõuetekohaselt tuleks arvestada avalikustatava teabe tundlikkust ja konfidentsiaalsust ning mitteavalikustamiskohustusi, mida krediidi- või finantseerimisasutus peab täitma.

Kui rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise eest vastutav isik edastab rahapesu andmebüroole teavet kooskõlas direktiivi (EL) 2015/849 artikli 33 lõikega 2, peaks ta tagama, et teave edastatakse tõhusalt vormis ja vahendite abil, mis vastavad riikliku rahapesu andmebüroo väljastatud suunistele. Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise eest vastutav isik peaks oma rolli osana selle sätte alusel:

• a) mõistma tehingute seire süsteemi toimimist ja ülesehitust, sealhulgas hõlmatud stsenaariume, vastavalt krediidi- või finantseerimisasutuse rahapesu ja terrorismi rahastamise riskidele, ning sisemenetlusi hoiatusteadete käsitlemiseks;
• b) saama krediidi- või finantseerimisasutuse töötajatelt, vahendajatelt või turustajatelt teateid või aruandeid, mis on koostatud muul viisil krediidi- või finantseerimisasutuse süsteemide poolt rahapesu ja terrorismi rahastamise või selle kahtluse kohta või selle kohta, et isik võis olla, on või võib olla seotud rahapesu ja terrorismi rahastamisega;
• c) tagama, et need teated vaadatakse läbi viivitamata, et leida, kas on olemas kindel teadmine või kahtlus, et rahalised vahendid on saadud kuritegelikust tegevusest, sealhulgas rahapesust/terrorismist, või kas isik võis olla seotud rahapesu ja terrorismi rahastamisega; rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise eest vastutav isik peaks samuti kindlaks määrama, dokumenteerima ja rakendama saadud asutusesiseste aruannete prioriseerimise protsessi, et eriti suure riskiga olukordi käsitlevaid sisearuandeid käsitletaks vajaliku kiirusega;
• d) pidama saadud aruannete hindamisel arvestust kõigi tehtud hindamiste ja rahapesu andmebüroolt saadud tagasiside kohta, et täiustada tulevaste kahtlaste tehingute avastamist;
• e) tagama, et rahapesu andmebüroole teatatakse viivitamata rahapesust/terrorismist või isiku seotusest rahapesu ja terrorismi rahastamisega, esitades koos aruandega sellised faktid, sündmused või teabe ja dokumendid, mida on vaja, et põhjendada rahapesu ja terrorismi rahastamise kahtlust või juhtumeid, kus on põhjendatud alust kahtlustada rahapesu ja terrorismi rahastamist;
• f) tagama kiire ja ammendava vastuse rahapesu andmebüroo esitatud teabenõudele; ning
• g) kaalutlema korrapäraselt põhjusi, miks ebatavalist tegevust või tehinguid käsitlevaid hoiatusteateid ei edastatud sisearuannetena, et leida, kas on probleeme, mida lahendada, et tagada kahtlase tegevuse või tehingute tõhus avastamine.

Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise eest vastutav isik peaks tagama, et krediidi- või finantseerimisasutuse sisekontroll võimaldab tal järgida rahapesu andmebüroo antud juhiseid.

Krediidi- või finantseerimisasutused peaksid juhtima oma juhtide ja töötajate tähelepanu kohustusele rangelt järgida kliendi või kolmandate isikute teavitamise keeldu selle kohta, et rahapesu ja terrorismi rahastamise analüüs toimub või seda võidakse alustada, ning piirama juurdepääsu sellele teabele isikutega, kes vajavad seda oma ülesannete täitmiseks. Kuigi krediidi- või finantseerimisasutuses kehtib avalikustamata jätmise kohustus, peaks rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise eest vastutav isik siiski hoolikalt kaalutlema, kellele esitatakse krediidi- või finantseerimisasutuses teave rahapesu andmebüroole esitatud mis tahes aruannete või rahapesu andmebüroolt saadud teabenõude kohta. Teatamismenetlus peaks olema konfidentsiaalne ning aruande ettevalmistamise ja edastamisega seotud isikute isikuandmed peaksid olema kaitstud privaatsuspoliitikaga.

• g. Koolitus ja teadlikkus

Kooskõlas direktiivi (EL) 2015/849 artikli 46 lõikes 1 sätestatud kohustusega ja nagu on sätestatud EBA muudetud suunistes rahapesu ja terrorismi rahastamise riskitegurite kohta⁹ , peaks rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise eest vastutav isik nõuetekohaselt teavitama töötajaid rahapesu ja terrorismi rahastamise riskidest, millega krediidi- või finantseerimisasutus kokku puutub, sealhulgas rahapesu ja terrorismi rahastamise meetoditest, suundumustest ja tüpoloogiatest, samuti riskipõhisest lähenemisviisist, mida krediidi- või finantseerimisasutus rakendab nende riskide maandamiseks. See teave võib olla mitmesuguses vormis, näiteks ettevõtte kirjad, intranet, koosolekud.

⁹ 6. suunis „Koolitus“, EBA muudetud suunised rahapesu ja terrorismi rahastamise riskitegurite kohta: EBA/GL/2021/02

Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise eest vastutav isik peaks jälgima rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise koolitusprogrammi ettevalmistamist ja rakendamist. Koostöös krediidi- või finantseerimisasutuse personaliosakonnaga tuleks dokumenteerida personali aasta koolitus- ja koolituskava ning viidata sellele juhtorganile esitatavas tegevusaruandes vastavalt punktile 50.

Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise eest vastutav isik peaks tagama, et krediidi- või finantseerimisasutuse vastu võetud sisearuandluse menetlustest teavitatakse kõiki töötajaid.

Lisaks üldisele haridusele peaks rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise eest vastutav isik direktiivi (EL) 2015/849 artikli 46 lõike 1 eesmärgil hindama krediidi- või finantseerimisasutuse konkreetseid koolitusvajadusi ning tagama, et isikutele, kes puutuvad kokku rahapesu ja terrorismi rahastamise eri tasemel riskidega, pakutakse piisavat teoreetilist ja praktilist koolitust, näiteks:

• a) isikutele, kes töötavad vastavuskontrolli funktsioonis rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise eest vastutava isiku vastutusel;
• b) isikutele, kes puutuvad kokku klientidega või kelle ülesandeks on nende tehingute tegemine (töötajad, vahendajad ja turustajad);
• c) isikud, kes vastutavad selliste menetluste või sisevahendite väljatöötamise eest, mida kohaldatakse tegevustele, mis võivad olla tundlikud rahapesu ja terrorismi rahastamise riski suhtes.

Rahapesu ja terrorismi rahastamise eri tasemel riskidega kokkupuutuvatele isikutele suunatud spetsiaalsete koolitusprogrammide sisu tuleks kohandada riskitundlikul alusel, nagu on kirjeldatud EBA muudetud suunistes rahapesu ja terrorismi rahastamise riskitegurite kohta¹⁰ .

¹⁰ 6. suunis „Koolitus“, EBA muudetud suunised rahapesu ja terrorismi rahastamise riskitegurite kohta: EBA/GL/2021/02

Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise eest vastutav isik peaks määrama hinnatavad näitajad, et kontrollida pakutava koolituse tõhusust.

Kui krediidi- või finantseerimisasutus võtab vastu välisriigis (nt registrijärgse asukoha või emaettevõtja) välja töötatud koolitus- ja teadlikkuse tõstmise programmi, peaks rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise eest vastutav isik tagama, et seda programmi kohandatakse riigi tasandil kohaldatavate õigus- ja haldusnormidega, samuti arvestades krediidi- või finantseerimisasutuse rahapesu ja terrorismi rahastamise tüpoloogiaid ja konkreetseid tegevusi.

Kui teatud koolitustegevused tellitakse teenuseosutajalt, peaks rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise eest vastutav isik tagama, et i) teenuseosutajal on nõutavad teadmised rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise kohta, et tagada pakutava koolituse kvaliteet,

• ii) tegevuse edasiandmise haldamise tingimused on kehtestatud ja neid järgitakse ning iii) selle koolituse sisu kohandatakse vastavalt asjaomase krediidi- või finantseerimisasutuse eripärale.

4.2.5 Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise vastavuskontrolli funktsiooni ja muude funktsioonide seos

Nii vastavuskontrolli funktsioon kui ka sõltumatu rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise vastavuskontrolli funktsioon peaksid asuma krediidi- ja finantseerimisasutuste teises kaitseliinis.

Kui rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise vastavuskontrolli funktsioon erineb üldisest vastavuskontrolli funktsioonist, peaksid krediidi- või finantseerimisasutused lisaks Euroopa järelevalveasutuste sisejuhtimist käsitlevatele suunistele¹¹ läbipaistva ja dokumenteeritud otsustusprotsessi ning kohustuste ja volituste selge jaotuse kohta sisekontrolli raamistikus täitma käesoleva jao sätteid.

¹¹ EBA suuniseid sisejuhtimise kohta vastavalt direktiivile 2013/36/EL: EBA/GL/2021/05; ESMA suunised MiFID 2 direktiivis sätestatud vastavuskontrolli funktsiooni teatud aspektide kohta: ESMA35-36-1946; EIOPA suunised juhtimissüsteemi kohta: EIOPA-BoS-14/253 EN.

Direktiivi (EL) 2015/849 artikli 8 lõike 4 punktis b osutatud sõltumatu auditi funktsiooni ei tohiks kombineerida rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise vastavuskontrolli funktsiooniga.

Riskijuhtimise funktsioonil peaks ulatuses, nagu see on krediidi- või finantseerimisasutuses loodud, ja riskikomiteel, kui olemas, olema juurdepääs oma ülesannete täitmiseks vajalikule asjakohasele teabele ja andmetele, sealhulgas teabele ja andmetele, mis on saadud asjakohastelt äri- ja sisekontrollifunktsioonidelt, nagu rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise vastavuskontroll.

Riskijuhtimisfunktsiooni juht ja rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise eest vastutav isik peaksid teabe vahetamiseks tegema head koostööd. Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise eest vastutav isik peaks tegema koostööd riskifunktsiooniga, et kehtestada krediidi- või finantseerimisasutuse riskijuhtimisstrateegiaga kooskõlas olevad rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise metoodika.

4.2.6 Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise eest vastutava isiku tööülesannete edasiandmine

Lisaks Euroopa järelevalveasutuste suunistele tegevuse edasiandmise kohta¹² (nagu asjakohane) ja kui rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise eest vastutava isiku tööülesannete edasiandmine on riigisiseses õiguses lubatud, peaksid krediidi- või finantseerimisasutused arvestama järgmisi peamisi põhimõtteid:

• a. Lõplik vastutus õiguslike ja regulatiivsete kohustuste täitmise eest, olenemata sellest, kas konkreetsed ülesanded antakse edasi või mitte, on krediidi- või finantseerimisasutusel.
• b. Krediidi- või finantseerimisasutuse ning teenuseosutaja õigused ja kohustused tuleks selgelt määrata ja sätestada kirjalikus lepingus.
• c. Tegevuse edasiandmise lepingule tuginev krediidi- või finantseerimisasutus peaks jätkuvalt vastutama osutatud teenuse kvaliteedi jälgimise ja järelevalve eest.
• d. Kontsernisisese tegevuse edasiandmise suhtes tuleks kohaldada sama reguleerivat raamistikku kui tegevuse edasiandmisel kontsernivälistele teenuseosutajatele.¹³
• e. Funktsioonide edasiandmise tõttu ei saa delegeerida juhtorgani kohustusi. Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamisega seotud strateegilisi otsuseid ei tohiks edasi anda. Need otsused hõlmavad eelkõige järgmist:
• i. kogu tegevust hõlmava rahapesu ja terrorismi rahastamise riskihindamise heakskiitmine;
• ii. otsus krediidi- ja finantseerimisasutuse rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise raamistiku sisekorralduse kohta;
• iii. rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise sisepoliitika ja menetluste vastuvõtmine;
• iv. konkreetsest ärisuhtest tuleneva rahapesu ja terrorismi rahastamise riski kindlaksmääramise metoodika heakskiitmine ja riskiprofiili määramine;
• v. selliste kriteeriumide heakskiitmine, mida krediidi- või finantseerimisasutus peab kasutama kahtlaste või ebatavaliste tehingute avastamiseks oma pideva järelevalve ja/või aruandluse eesmärgil.

Krediidi- ja finantseerimisasutused vastutavad lõplikult otsuse eest teatada rahapesu andmebüroole kahtlastest tehingutest, sealhulgas olukordades, kus kahtlaste tehingute tuvastamine ja nendest teatamine on edasi antud.

¹² EBA suunised tegevuse edasiandmise kohta: EBA/GL/2019/02; EIOPA tegevuse edasiandmise suunised pilveteenuse osutajatele: EIOPA-BoS-20-002; ESMA tegevuse edasiandmise suunised pilveteenuse osutajatele: ESMA50-157-2403.

¹³ EBA tegevuse edasiandmise korra suuniste (25. veebruar 2019) tausta jaotiste punkt 27: EBA/GL/2019/02

Krediidi- ja finantseerimisasutused peaksid rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise eest vastutava isiku tööülesannete edasiandmisel teenuseosutajale järgima tegevuse edasiandmise menetlust, nagu on sätestatud EBA suunistes tegevuse edasiandmise kohta. See hõlmab tegevuse edasiandmise asjakohaste riskide tuvastamist ja hindamist, tegevuse edasiandmise otsuse põhjendust, pidades silmas taotletavaid eesmärke (kas selle eesmärk on tagada rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise vahendite optimaalne jaotamine kogu konsolideerimisgrupis või proportsionaalsuse kriteeriumide alusel), hoolsuskohustuse täitmist tulevase teenuseosutaja suhtes ning tegevuse edasiandmise lepingu sõlmimist.

Krediidi- või finantseerimisasutus, kes annab edasi rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise vastavuskontrolli ülesanded, peaks usaldama oma rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise eest vastutavale isikule järgimise:

• i) teenuseosutaja tegevuse jälgimine tagamaks, et edasiandmine võimaldab krediidi- või finantseerimisasutusel täita kõiki oma õiguslikke ja regulatiivseid rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise kohustusi;
• ii) korrapärane kontroll, kas teenuseosutaja täidab lepingust tulenevaid kohustusi; vastavalt dokumenteeritud analüüsile peaks korrapärane kontroll tagama, et rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise vastavuskontrolli funktsioonile antakse vahendid, et teenuseosutaja kohustuste täitmist korrapäraselt ja aeg-ajalt kontrollida ja jälgida; seoses kliendiandmetega peaks rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise vastavuskontrolli funktsioonil ja pädeval asutusel olema juurdepääs teenuseosutaja süsteemidele/andmebaasidele;
• iii) aruandlus tegevuse edasiandmise kohta juhtorganile rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise eest vastutava isiku tegevusaruande osana või siis, kui asjaolud seda nõuavad, eelkõige selleks, et kõik vajalikud parandusmeetmed rakendataks võimalikult kiiresti.

Kui krediidi- või finantseerimisasutusel ei ole muid ametnikke ega töötajaid peale juhtorgani, võib ta rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise vastavuskontrolli funktsiooni edasi anda teenuseosutajale. Sellisel juhul peaks rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise eest vastutav isik olema selline teenuseosutaja rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise eest vastutav isik, kellel on kogemusi või teadmisi krediidi- või finantseerimisasutuse tegevuse või tehingute liigi kohta.

Olukordades, kus krediidi- või finantseerimisasutus kasutab kontsernisisest edasiandmist, peaks ta eelkõige võtma vajalikke meetmeid, et tuvastada huvide konfliktid, mis võivad sellisest edasiandmisest tuleneda, ja neid hallata. Konsolideerimisgrupi emaettevõtja peaks:

• a) tagama, et asjaomastes üksustes koostatakse loetelu kontsernisisese rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise edasiandmise juhtumitest, et määrata, mis funktsioon on seotud mis juriidilise isikuga, ning see tehakse tutvumiseks kättesaadavaks; ning
• b) tagama, et kontsernisisene edasiandmine ei ohustaks ühegi tütarettevõtja, filiaali ega muu tegevuskoha rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise kohustuste täitmist.

Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamisega seotud ülesannete edasiandmise suhtes kolmandates riikides asutatud teenuseosutajatele tuleks kohaldada täiendavaid kaitsemeetmeid tagamaks, et edasiandmisega ei suurendata teenuseosutaja asukoha tõttu õiguslike ja regulatiivsete nõuete täitmata jätmise või edasiantud ülesannete ebatõhusa täitmise riski ega takistata pädeva asutuse suutlikkust täita tõhusalt oma järelevalvevolitusi teenuseosutaja suhtes.