KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) 2024/1085, 13. märts 2024, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 575/2013 seoses regulatiivsete tehniliste standarditega, mis käsitlevad hindamismetoodikat, mille alusel pädevad asutused kontrollivad finantsinstitutsiooni vastavust tururiski jaoks sisemudelite kasutamist käsitlevatele nõuetele (EMPs kohaldatav tekst)

(1)

Finantsinstitutsioonidel lubatakse kasutada sisemudeleid tururiski jaoks ainult juhul, kui nad täidavad määruses (EL) nr 575/2013 sätestatud nõudeid. Finantsinstitutsioonid ei peaks täitma neid nõudeid mitte ainult juhul, kui nad taotlevad luba kõnealuste sisemudelite kasutamiseks, vaid ka juhul, kui nad kasutavad neid mudeleid ja kui nad esitavad taotluse teha kõnealustes sisemudelites olulisi laiendusi või muudatusi. Seega on kohane nõuda, et kui pädevad asutused kontrollivad, kas finantsinstitutsioonid vastavad kõnealustele nõuetele, kasutaksid nad igas etapis samu kriteeriume ja sama hindamismetoodikat. Tõhususe ja halduskoormuse vähendamise kaalutustel ei tohiks lubade uuesti hindamist nõuda pädevatelt asutustelt, kes hindavad selliste finantsinstitutsioonide nõuetele vastavust, millele on juba antud luba alternatiivsete sisemudelite kasutamiseks. Selle asemel peaksid nad hindama ainult vastavust neile normidele, mis on kõnealuse hindamise ulatuse jaoks asjakohased, ning tuginema igal konkreetsel juhul varasemate hindamiste järeldustele.

(2)

Tagamaks et finantsinstitutsioonid vastavad pidevalt määruses (EL) nr 575/2013 sätestatud nõuetele, peaksid pädevad asutused hindama finantsinstitutsiooni rakendatud lahenduste, süsteemide ja lähenemisviiside üldist kvaliteeti ning nõudma pidevaid täiendusi ja nende kohandamist muutunud asjaoludega.

(3)

Selleks et tagada järelevalvetavade ühtlustamine ja võrreldavus eri jurisdiktsioonides, peaks pädevate asutuste hinnang sellele, kas finantsinstitutsioonid vastavad määruse (EL) nr 575/2013 nõuetele, olema kooskõlas nõutavate hindamismeetoditega. Pädevatel asutustel peaks siiski olema võimalik võtta arvesse finantsinstitutsiooni struktuuri ja ärimudeli olemust, suurust ja keerukust, alternatiivsete sisemudelite keerukust, nende mudelitega hõlmatud finantstoodete olemust, asjaomase finantsinstitutsiooni esitatud teabe kvaliteeti ja tema käsutuses olevaid ressursse. Seega peaks pädevatel asutustel, kui nad hindavad, kas finantsinstitutsioon vastab määruses (EL) nr 575/2013 sätestatud nõuetele, olema teatav kaalutlusõigus, mis võimaldab neil teha täiendavaid kontrolle ja kasutada kõige sobilikumaid meetodeid, et kontrollida vastavust erinõuetele. Lisaks sellele, et pädevad asutused saaksid teha kõnealuse hindamise proportsionaalselt ning võttes arvesse mitmesuguseid kauplemistegevuse jaoks kättesaadavaid finantstooteid, on vaja kehtestada üha suureneva keerukusega finantstoodete kategooriad, millest pädevad asutused peaksid oma hindamise käigus lähtuma.

(4)

Selleks et tagada finantsinstitutsioonis alternatiivse sisemudeli piisav mõistmine, sh alltöövõtu korras toimuva tegevuse puhul, on vaja kehtestada, et isegi kui teatavate riskivahendite, IT-süsteemide ja riskijuhtimislahenduste puhul kasutatakse alltöövõttu, peab kõiki sisemudeliga seotud olulisi ülesandeid, tegevusi ja funktsioone rakendama määruse (EL) nr 575/2013 artikli 325bi lõike 1 punktis b osutatud riskikontrolli üksus. Samal põhjusel tuleks nende normidega ka nõuda, et riskikontrolli üksus teeks piisavaid kontrolle ning kvaliteedi- ja valideerimisteste mis tahes alltöövõtu korras rakendatava lahenduse puhul, et kõik dokumendid nende kontrollide ja testide kohta oleksid alati kättesaadavad ning et pädevad asutused hindaksid mis tahes vahendeid ja IT-lahendusi, mis on saadud kolmandast isikust müüjatelt, sarnaselt nendele, mis on täiel määral välja töötatud finantsinstitutsioonisiseste protsesside abil.

(5)

Üldjuhtimisel ja tegevuslikel aspektidel on keskne osa alternatiivse sisemudeli nõuetekohase toimimise tagamisel. Metoodika, mille abil kontrollitakse, kas finantsinstitutsioon vastab määruses (EL) nr 575/2013 sätestatud nõuetele (edaspidi „hindamismetoodika“), peaks seega põhjalikult hindama kõnealuseid üldjuhtimise ja tegevuslikke aspekte, sh kauplemisüksuste korraldust, kõrgema juhtkonna ja juhtorgani rolli, riskikontrolli üksust ning alternatiivse sisemudeli enda sõltumatut läbivaatamist.

(6)

Üldjuhtimise aspekte käsitleva hindamismetoodika puhul tuleks võtta arvesse, et teatavad finantsinstitutsioonid, kes küsivad luba alternatiivse sisemudeli meetodi kasutamiseks, said juba enne määruse (EL) nr 575/2013 muutmist Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2019/876 (2) heakskiidu sisemudeli tururiskiga seotud omavahendite nõuete arvutamise eesmärgil kasutamiseks. Seega on vaja kehtestada hindamisnormid, mis on sarnased varem kehtestatutele nende aspektide puhul, mida ei muudetud määrusega (EL) 2019/876, ning kehtestada uued normid, mis hõlmavad selle määrusega kehtestatud uusi sätteid, sh määruse (EL) nr 575/2013 artikliga 104b kehtestatud nõuded kauplemisüksustele.

(7)

Selleks et pädevad asutused saaksid hinnata vastavust alternatiivsete sisemudelite valideerimise ja läbivaatamise nõuetele, peaksid finantsinstitutsioonid mudelit vähemalt kord aastas finantsinstitutsioonisiseselt valideerima. Kuigi esialgne valideerimine peaks hõlmama kõiki sisemudelis kasutatavaid metoodikaid, on kohane töötajate ja ressursside piiranguid arvesse võttes määrata, et iga-aastane valideerimine keskendub vähemalt peamistele probleemidele, mis on tuvastatud kas varasemate finantsinstitutsioonisiseste valideerimiste või varasemate finantsinstitutsioonisiseste auditite läbivaatamiste käigus, ning alternatiivses sisemudelis tehtud mis tahes muudatustele või kasutusele võetud mis tahes uutele metoodikatele.

(8)

Kauplemistegevus ja finantsturud muutuvad pidevalt ja kiiresti. Selleks et pädevad asutused saaksid võtta neid omadusi arvesse, kui nad hindavad, kas finantsinstitutsioonid vastavad määruses (EL) nr 575/2013 sätestatud nõuetele, peaks hindamismetoodika sisaldama kvalitatiivseid ja menetlusnõudeid, mis käsitlevad finantsinstitutsiooni formaalset heakskiitu uutele finantsinstrumentidele ja finantstoodetele ning nende kasutuselevõttu kauplemispiirkonnas. Ametlike uue toote heakskiitmise põhimõtete nõudeid on vaja selle tagamiseks, et selliste uute finantsinstrumentide ja finantstoodete kasutuselevõtt, mis võivad tekitada täiendavaid riskitegureid või nõuda metoodilisi muudatusi sisemistes riskimõõtmise mudelites, on täielikult kooskõlas tervikliku kontrolli ja valideerimisega.

(9)

Tururiski andmete kvaliteet, riskihindamise täpsus ja omavahendite nõuete arvutamise korrektsus sõltuvad suurel määral sel otstarbel kasutatavate IT-süsteemide usaldusväärsusest. Samuti saab tururiski riskijuhtimisprotsesside ja omavahendite nõuete arvutamise järjepidevus ja järjekindlus olla tagatud ainult siis, kui asjaomased IT-süsteemid on ohutud, turvalised ja usaldusväärsed ning IT-taristu on piisavalt töökindel. Seetõttu on vaja, et pädevad asutused kontrolliksid tururiski sisemudelite hindamisel ka finantsinstitutsiooni sisemudelite jaoks kasutatavate IT-süsteemide usaldusväärsust ja IT-taristu töökindlust.

(10)

Üks määruse (EL) nr 575/2013 III osa IV jaotise 1b peatükis sätestatud uue tururiskiraamistiku uutest aspektidest on omavahendite nõuete kindlaksmääramine eeldatava puudujäägi näitajate alusel. On vaja tagada, et finantsinstitutsioonid jälgiksid aktiivselt nende näitajate täpsust. Seega on kohane nõuda, et finantsinstitutsioonid järeltestiksid otseselt oma eeldatavaid puudujäägi näitajaid määruse (EL) nr 575/2013 artikliga 325bj nõutud finantsinstitutsioonisisese järeltestimise programmi osana. Kuna turuosalistel ei ole veel juurdunud metoodikat eeldatava puudujäägi näitajate järeltestimiseks, ei tohiks ette näha konkreetset metoodikat, ja finantsinstitutsioonidel peaks olema võimalus võtta arvesse uute meetodite ja parimate tavade muutumist selles valdkonnas kooskõlas kõnealuse määruse artiklis 325bi sätestatud kvalitatiivsete nõuetega.

(11)

Sisemisi riskimõõtmise mudeleid võib pidada määruse (EL) nr 575/2013 artikli 325bi lõike 1 kohaselt terviklikult rakendatuks ainult juhul, kui kõik regulatiivsed nõuded on täidetud. Lisaks sellele on mitu tururiski valdkonna Baseli reformide alustala rakendatud liidus delegeeritud õigusaktidega, muu hulgas komisjoni delegeeritud määrusega (EL) 2022/2058, (3) komisjoni delegeeritud määrusega (EL) 2022/2059, (4) komisjoni delegeeritud määrusega (EL) 2022/2060, (5) komisjoni delegeeritud määrusega (EL) 2023/1577, (6) komisjoni delegeeritud määrusega (EL) 2023/1578, (7) ja komisjoni delegeeritud määrusega (EL) 2024/397 (8). Sellest tuleneb, et pädevad asutused peaksid kaaluma, kas finantsinstitutsioonid vastavad määrusega (EL) nr 575/2013 sätestatud nõuetele, võttes arvesse kõnealuseid delegeeritud õigusakte. Tagamaks, et tururiski sisemudelitele vastavust hinnatakse terviklikult, on vaja määrata kindlaks meetodid, mida pädevad asutused kasutavad, et hinnata finantsinstitutsioonide vastavust nii määrusega (EL) nr 575/2013 kui ka kõnealuste delegeeritud määrustega hõlmatud aspektidele. Seetõttu peaksid pädevad asutused vaatama läbi konkreetsed dokumendid, mille kõnealused finantsinstitutsioonid peavad esitama.

(12)

Järeltestimise ning kasumi ja kahjumi tekkeallikate määramise nõuded annavad kindla aluse sisemise riskimõõtmise mudeli tulemuslikkuse kriitiliseks järelevalveks. Seega on vaja kehtestada hindamisnormid, et võtta arvesse nende testide tulemusi. Järeltestimise puhul tuleks tagada, et ületamisi analüüsitakse kriitiliselt eesmärgiga teha kindlaks mudeli võimalikud nõrkused ning et finantsinstitutsioonid jälgiksid, kas portfelliväärtuste muutused tulenevad modelleeritavatest või mittemodelleeritavatest riskiteguritest. Lisaks sellele, võttes arvesse kasumi ja kahjumi tekkeallikate määramise testitulemusi, peaksid pädevad asutused hindama finantsinstitutsiooni kasutatud hinnastamisfunktsioonide täpsust, kuna nende täpsus on hädavajalik omavahendite nõuete usaldusväärseks arvutamiseks.

(13)

Määruse (EL) nr 575/2013 artiklis 325bh sätestatud nõuete järjepideva kohaldamise tagamiseks on vaja neid nõudeid veelgi täpsustada. Seda, kas finantsinstitutsioonid täidavad neid nõudeid, tuleks hinnata lähtuvalt laiadest riskitegurite kategooriatest, millele on osutatud määruse (EL) nr 575/2013 artikli 325bd tabelis 2. Seega on iga kõnealuse kategooria puhul vaja määrata kindlaks, kuidas pädevad asutused hindavad, kas alusrisk on väljendatud, ning kas finantsinstitutsioonisiseses riskimõõtmise mudelis käsitletakse kõveraid ja pindasid usaldusväärselt.

(14)

Finantsturgude kiiresti muutuva ja areneva olemuse tõttu põhjustavad ebausaldusväärsed, ebatäpsed, mitteterviklikud või aegunud andmed vigu riskihindamises ja omavahendite nõuete arvutamises, sh tururiski mudelite puhul. Juhatus võib selliste vigaste andmete tõttu finantsinstitutsiooni riskijuhtimisel halbu otsuseid teha. Seetõttu peaksid andmete kogumise ja talletamise viis ning sellise kogumise ja talletamise protseduurid olema hästi dokumenteeritud, sh omaduste, kvaliteedikontrollide, automaatsete filtrite ja igapäevaste andmete konkreetsete allikate täielik kirjeldus, et tagada usaldusväärsed ja kvaliteetsed andmed ning nende nõuetekohane kasutamine finantsinstitutsioonisisestes protsessides ning omavahendite nõuete arvutamise protsessides. Kui pädevad asutused hindavad tururiski sisemudeleid, peaksid nad seega pöörama eritähelepanu modelleerimise otstarbel kasutatavate andmete kvaliteedile ja usaldusväärsusele ning protsessidele, mille abil tagatakse kvaliteedi ja usaldusväärsuse säilitamine.

(15)

Selleks et tagada omavahendite nõuete korrektne arvutamine, peaksid pädevad asutused andmete üldise kvaliteedi hindamise ajal hindama, kas finantsinstitutsioon kasutab asendaja aegridade puhul usaldusväärset lähenemisviisi. Hindamismetoodika abil tuleks seega kontrollida, et järgitakse määruses (EL) nr 575/2013 sätestatud nõudeid asendajate kasutamise kohta. Kui see on asjakohane, siis peaksid kõnealuses hindamismetoodikas sätestatud normid olema erinevad lähtuvalt sellest, kas aegrida, mille jaoks asendajat on kasutatud, käsitleb modelleeritavuse hindamise läbinud või mitteläbinud riskitegurit.

(16)

Makseviivituse riski sisemudeli ja täpsemalt määruse (EL) nr 575/2013 artiklite 325bn, 325bo ja 325bp puhul on vaja, et hindamismetoodika abil tagataks nende riskimudelite puhul täpsete tulemuste saamine. Hindamismetoodikas sätestatud normid peaksid seega hõlmama kõiki aspekte, mis mõjutavad nende mudelite tulemusi, sh kõnealuste mudelite alusel väljendatud positsioonide ulatus, makseviivituse tõenäosuse ja makseviivitusest tingitud kahjumäära prognoosid, emitentide makseviivituse modelleerimiseks kasutatavate süsteemsete riskitegurite valik ning finantsinstitutsiooni kõik modelleerimise eeldused, sh mis tahes koopula eeldus, mis tehakse mitme emitendi makseviivituse simuleerimiseks.

(17)

Kliimamuutustest ja laiematest keskkonnaprobleemidest tulenevad riskid muudavad finantssektori riskiolukorda ja nende mõju eeldatavasti suureneb veelgi. Arvestades nende riskitegurite olulisust, peaksid pädevad asutused kontrollima, et finantsinstitutsioonid võtavad neid riskitegureid arvesse oma stressitestimise programmides, millele on osutatud määruse (EL) nr 575/2013 artikli 325bi lõike 1 punktis g. Sellega seoses on finantsinstitutsioonid juba võtnud meetmeid, et nende stressitestimise programmid hõlmaksid keskkonnariske. Tagamaks, et finantsinstitutsioonidel on piisavalt aega võtta neid riske täielikult arvesse oma stressitestimise programmides, peaksid pädevad asutused hindama finantsinstitutsioonide vastavust mis tahes nõuetele, mis on seotud kliimamuutuse ja laiemate keskkonnaaspektidega, alles alates 1. jaanuarist 2025. Arvestades eeldatava puudujäägi otsese järeltestimise keerukust, tuleks finantsinstitutsioonidele samuti anda rohkem aega, enne kui pädevad asutused hindavad nende nõuetekohasust selles valdkonnas. Seega tuleks asjakohaseks hindamise kohaldamise alguskuupäevaks määrata 1. jaanuar 2026.

(18)

Käesolev määrus põhineb Euroopa Pangandusjärelevalve poolt komisjonile esitatud regulatiivsete tehniliste standardite eelnõul.

(19)

Euroopa Pangandusjärelevalve on korraldanud avalikud konsultatsioonid käesoleva määruse aluseks olevate regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu kohta, analüüsinud võimalikke seonduvaid kulusid ja kasu ning küsinud nõu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1093/2010 (9) artikli 37 kohaselt loodud pangandussektori sidusrühmade kogult,